Puhkuse, või noh puhkuse taolise moodi asja muljed….

Nii, on lauppäeva õhtu ja ma olen maal. Ta viis mu bussijaama, me kallistasime ja soovisime üksteisele head. Teadsin et ma ei näe teda enam kaua kaua. Aga noh, eile ma rääkisin talle et MacCount lõhub tema autot ja sellest tuli hull jama. Nüüd MacCount helistas mulle ja sõimas mind mõrraks. Helistasin siis MacDreamyle et öelda talle seda, mille peale too pahaseks sai. Ma viskasin kõne ära, aga ta helistas tagasi. Ütles et ta ei saa MacCountist aru….

Elu on raske, ma loodan lihtsalt et MacCount mulle suurt sitta tagasi ei keera, ähvardas küll, et kui ma löön talle noa selga, et siis tema lööb kümme nuga vastu, palju õnne talle, nagu tegelt ka.

Igatsus röövib mu hinge, kui puudud mu eest. Igatsus on veider tunne, mu väikeses südames.

Nii nii igatsen… Vähemalt ma kuulsin ta häält veel, ja see on hea. Viimane kord ja tema hääl.

Ma mõtlesin ükspäev et kas ma meie viimast suudlust ikka mäletan ja ma mäletan. See oli see kolmapäev kui me pidime midagi kahekesi tegama. MA istusin autosse ja siis ta suudles mind. Ja meie viimane kallistus oli täna, bussijaamas. Nüüd ma olen kodus, lõpuks kodus, mitte linnas.

Ma nüüd magama ära, eks ma homme õhtul kirjutan mida ma mõtlesin…..

Nii on pühapäev ja  hea teada et MacDreamy vähemalt kaitses eile mind, ja ütles MacCountile, et mind ei tohi mõrraks kutsuda. Niisiis…. Terve päev ei ole ta häält kuulnud ja teda näinud… aga teate mis, ma olen terve päeva vähemalt talle mõelnud.

Ma suren siin igavusse. Käisin täna poes. Tundub tavaline, aga siin mitte, siin on lähim pood 10km kaugusel Käisin jala,,,, hahaha ei käinud, bussiga käsin, aga mingi 3 km pidin ikka jala kõndima Niiet trenn on tänaseks tehtud. Ja täna jälle, nagu eile ma istun üksi oma kolmes toas ja tantsin, tantsin läbi nende tubade, and I have fun fun fun, NOOOOOT

Nii kell on 22,41 ja arvake ära kes siin käis. Jep, MacDreamy, sõbranna, MacCount ja tema vend. Nice…

Igatahes ma olin maariietes, see lihtne maa tüdruk. Ta vaatas mind, ja mina teda. Ta naeratas, aga ta ei vahetnud minuga ühtegi sõna. Ma nägin teda.  Nüüd vist viimast korda. Igatahes, ma olen nüüd nii elevuses, et ma ei suuda magama jääda, õhhhhhhhh, öööörääääääüüüüüõõõõõõõõ persse, kuradi MacDreamy. Btw, ma ütlesin talle ükskord, et ma teda nii kutsun ja ma ei tea miks. Ma olin purjus ilmselgelt, aga vahet pole. Ma nägin teda. Wuuud Wuud.

Katsun nüüd magama jääda, homme on fucking raske päev…yeeeyeeeyee, mataks end maatöödesse et jumala eets talle mõtlema ei peaks. Mu elu ruulib, kas te ei arva??

Nii…täna on esmaspäev. Kuulsin et eile oli MacDramy pool pidu ja mingid Tšikid olid seal ka olnud ja MacDramy nõudmisel, sest ta ei tahtvat üksi olla ja kenad neiud kuluks talle ära. Nagu mis mõttes, ta mind ei taha, aga teisi küll tahab, mis kurat mul viga on. Kolmapäeval ta aga läheb ära. Kauaks, kauaks ära.  Ma ei lähe teda saatma, pole isegi mitte plaanis ka mitte. Usun et ma oolen hetekl nii püha viha täis. Tegelikult võib ta põrgusse kerida… aga vähemalt ma tean kes need tšikid olid ja ma tean kui koledad nad on. Ebaviisakas minust nii mõelda, aga nad on koledad. Punkt.

Täna on teisipäev ja ma käisin valgas, autot remontimas. Teda ma õnneks ei näinud, aga kuulsin et ta ei lähegi soome ära. Yeyy minu kasu, vist. Tutvusin täna metsa ühe Raidoga, suht norm tüüp on, aga mul pole silmi mitte kellgi muu jaoks kui MacDreamy. Niisiis… Ta vist tuleb siia. VIST VIST VIST, see tähendab arvatavasti et ei tule, aga noh lootus sureb viimasena, või ma ka ei tea, kas lootus on lollide lohutus või mitte. Kell on muidu 22,18 ja on hilja. On küll hilja, kuid mulle sulle ültse ei loe, öö on jahe su embuses olla oleks ni hea lalalalala

Ma ei tea kas nutta või naerda, kas oodada või magama minna, kas loota või alla vadnuda….. Jeerum mu elu on nii raske, või noh ma ise teen ta rohkem raskeks aga vahet pole, eks

Niisiis. Kas ta tuleb või ei, ma ei tea. Aga eks homme kirjutan.

Kell on 0,05 ja McDreamy on siin, aga mitte üksi. Koos MacSiitmi, MacCounti ja ta sõbrannaga. Nice on. Aga me joome, meil on lõbus, aga MacDreamy on kogu aeg üksi ja see mulle ei meeldi, ta nagu väldiks mind. Alguses ja, ta rääkis minuga aga ikkagi, no tra küll…

Ma saan hakkama, ma tean ma saan hakkama, ma pole kunagi nii veidras olukorras olnud, ja nüüd elu mängib mulle siukest vingerpussi. Rääkisin MacStiimiga, et miks ta sõbranna maha jättis, ja ta ei öelnudki õiget põhjust , aga mul on hea meel et ma temaga kasvõi nii palju läbi saan. Niisiis…minu elu on sassi see on teinud lihtsalt 360 kraadise pöörde ja ma ei tea mis edasi saab, miks ta kuramus ära ei lähe, ma arvan et siis mul oleks kergem, nad on siin ja ma ei saa rohkem kirjutada

Ta ütles, ütles läbi lillede et ta vihkab mind, Move on Triinu, move on….aga ma ei saa… ma nutsin MacCounti ja MacStiimi õlal ja ma vihakn ennast… ma ei suuda, ei taha ja ei jõua enam….

Nii täna on kolmapäev. Ma olen päeva otsa asju seedinud. Reedel on minu juures kodus, maal, pidu kuhu on sõbranna, MacCount, MacStiimi ja MacDramy kutsutud, kas nad tulevad seda ma ei tea. Olen hetkel linnas, niiet sain kõik selle siia ülesse lisada. Saate ka natuke siis aimu mis on toimunud.

Eks siis neljapäevast, reedest jne….blogin siis kui jälle linnas olen. Aga muidu täna käisin veel Raidoga jalutamas, ta on nii hea tore, aga kuramus mul on siiski ainult MacDramy jaoks silmi. Nõmee, sest lasen jälle hea võimaluse käest. Aga olgu, ma muidu veel maal, kirjutan siin lihtsalt valma, et linnas oleks klõps klõps ja lisatud.

Loodan et ka teie suvi on olnud kirev lugejad ja soovin teile veel viimastele päevadele palju plaju päikest, armastust ja õnne, kõike seda mida mulle viimastel päevadel jagunud pole

Kallid teile,

Mullitüdruk