2.nädal ehk kas tõesti all in ?

Nii teine töö nädal läbi.

Neljapäeval hakkasime jooma, väike armis, reedel jõime ja käisime tivolis tra kõik kohad sinised. Aga see oli seda väärt, segi peaga veel tiirelda kuskil, vapsee noh.

Laupäeval siis tulin vara koju et a’la magama, ja noh minu kullakesed helistasid, kusjuures see oli Vi idee mind välja kutsuda, ja siis baari minna ja nsm tšillida. Tra mismõttes nagu, sa saada mu pm perse et sul pole mu vastu tundedi, tead et mul on sinu vastu tunded ja ikka tuled mind veel õrritama mu enda silma alla, ja ise kutsud ka veel. Tra mine perse tegelt ka. Nagu tookord pokkeris ütlesid et sa ei saa mängida, hakkad lahmima ja topid all in. Seekord mängid sa minuga nii et sul on all in….

Igatahes, ta sai oma bio tulemused tead, 51p tubli oled. Ma olin nii uhke ta üle.

Aga samas mul oli nendega tora, nagu alati, aga imelik oli Vi-le otsa vaadata, teada et ta teab kõike ja lihtsalt naeratada, et minuga on kõik korras.

No tra ei ole ikka küll. Ja  siis tuleb Vi, ütleb et tead et 10,06,2012 ja meil sai just 5kuud täis, nagu mismõttes sa loed veel neid kuid kui me pole koos, me pole isegi sõbrad enam minu meelest, sest sõbrad nii ei teeks.

Terve tänane päev olen mõleud tänaste hommiku tundide peale, sinuga koos veedetud ajast, jutudest. Tegelt oli see isegi nunnu kuidas sa närvi läksid, kui mu sõber mu süles istus ja ma teistega suhtlesin, et teised noormehed said rohkem tähelepanu. Ja noh sind segas ka see et ma su eksiga hästi läbi saan.

Ja ma nagu ei saa aru et mismõttes sa kutud mind endaga kaasa, kui teistele järgi lähed, see oleks 20km kahekesi sõitu olnud. Issand, ma oleks sealt autost välja vist hüpanud, sest see 20km oleks olnud vaikus, sest ma tunnen et mul pole sinuga enam millestki rääkida, mitte midagi.

Tead kuidas ma tahan sind unustada, sind oma elust välja saata, eemale saada, aga noh ma ei suuda, sest krt iga kord kui sa kirjutad, helistad, smsid, või välja kutsud ma tunnen kuidas sees läheb õõnsaks, pea hakaks nagu ringi käime ja elu saab jälle paariks tunniks mõtte.

Hetkel püüan end täielikult mingisse rutiini suruda, et sinust eemale saada, peidan enda eest mõtteid sinust, valetan endale, et saan üle, et ei hooli sinust.

Oeh, pühapäev siis suht masenduse all., aga õnneks oli sõbranna terve päev siin ja hoidis tuju üleval. Värvisime mind tumedaks tagasi, nii mönus on jälle tumeda peaga olla, kastanpruun õrna punase varjundiga on ikka ilus ja mulle meeldib….

Ja tore on istuda pool päeva teetassid käes ja lihtsalt rääkida, aitäh et mu kõrval olid….

Aga nüüd magama, ja värske ja puhanuna kolmandat töönädalat alustama. Go go go…