Magasin täna üllatavalt kaua, poole 11ni. Tundub, et magamisrütm on taastunud. See on hea. Magama jäämine valmistab kohati ikka raskusi. Hommikul ei olnud tuju mitte midagi teha..lihtsalt selline masendus oli peal. Vaatasin erinevaid tööpakkumisi, et äkki oleks veel ruttu midagi augustiks leida..mõni hooajaline töö, aga ei leidnud midagi. Kurb.
Võtsin ikka kätte lõpuks ja ajasin trenniriided selga ja võtsin oma trennikava ette. Päris pikalt läks täna, aga no alustasin ka veidi hiljem, kui tavaliselt. Aga no tee, mis tahad..ikka on mõtted kogu aeg Tema juures. Kohati ma ikka imestan, milline fantaasia mul on, ise ka ei usu.
Käisin täna kosmeetiku juures ja lasin kulmud korda teha. See oli peale siia tulekut ja sel nädalal põhimõtteliselt esimene kord, kui ma üldse toast välja sain. Hea oli kodust välja ja teise keskkonda saada, kasvõi hetkeks. Pärast tuli mõte ja läksin võtsin ühe suure pitsa koju kaasa aga sel ajal kui ootasin, logisin end telefoniga online`i ja ikka juhtusin Tema profiili nägema. Nii raske oli nende pilti näha :/ Enne olime seal ju mina ja Tema aga nüüd..olen välja vahetatud uuema ja parema vastu
Õhtul tulid sugulased, kes lähedal elavad, hea ja paremaga külla. Tegime rõdul väikese istumise ja kuulasime laululaval toimuvat Anne Veski kontserdit. Oli jälle midagi teistmoodi kui muidu. Võimalus mõtted veidikeseks eemale saada. Nüüd tuleb jälle voodisse minna ja kuidagi suuta magama jääda.
Ahjaa..ma nutan vähem..mitte, et ma poleks enam kurb või ei igatseks teda. Aga minust ei tule enam midagi välja..vähemalt hetkel, olen ma sellises punktis, kus pisaraid väga enam ei tule. Ma ei teagi, kas see on halb või hea.
“Isn`t it kind of amazing how a person who was once a stranger, can suddenly, without warning, mean entire world to you?”