Värviline tõdemus

27 aasta jooksul Eestis ei mäleta ma kordagi, et minus oleks rassism pead tõstnud. Vahepeal sai sõprade seltsis küll nalja visatud, et kuidas küll pimedas ruumis neegrit leida või et turbanis on sellepärast nii mitu meetrit riiet, et kui abiellumise päevaks on lambad kaasavara näol surnud, siis saab vähemalt mõrsjale kleidi õmmeldud. See oli ka teravaim piir, kuhu ma rassismi teemaga jõudsin. Paraku on minu arvamus Soome kolides muutunud. Samas aga tahan rõhutada, et minu eelarvamused ei ole mitte nahavärvi põhised, vaid nahavärvist tingituna.
 Meil oli kunagi tööl nõudepesija nimega Jeremy. Vähemalt nii ta ennast nimetas. Pärit oli ta Keeniast kui õigesti mäletan, ja võib olla oli tema tegelik nimi valge inimese jaoks täiesti hääldamatu. Must nagu öö, keskmise pikkusega ja 30ndates eluaastates. Täitsa lõbus tüüp oli. Sai temaga päris pikki vestlusi peetud. Inglise keeles loomulikult. Küsimuse peale, et kus tema soome keele oskus peale 5 aastat Soomes elatud aega on, sain väga lühikese vastuse, et teda ei huvitagi ja et ta plaanib nii kui nii tagasi minna. Sellest hetkest alates suhtusin temasse teisiti – hoidsin rohkem eemale. Olin enne Jeremy’t kohtanud mitmeid muidki mustalt mandrilt tulnud tegelasi ja ausalt öeldes oli mul neist mõneti kahjugi. Sest nägin järjepidevalt, kuidas rassiline diskrimineerimine on võtnud võimust paljudes töökohtades. Ja ka mujal. Kuskil Kesk-Soome linnas oli üks somaallane saanud juba teisel päeval peksa taksojuhi ametikohustusi täites puhtalt põhjusel, et seal kandis ei sallitud tumedaid. Olen üks kümmekond korda ikka kuulnud seda sama kurba lugu, kuidas tööotsijale näidatakse ust nahavärvi pärast või et kuidas valge mees hiinlasele otsa komistades seletab, et ava silmad, muidu sa ei näegi ju mind. Aga enam mul pole kahju. Mitte karvavõrdki.
Jeremy suhtumine soome keele mitte õppimisse, somaallaste pöörane haigekassa petmine, venelaste nõudmine saada vastus nende emakeeles (Venemas on ju siin samas kõrval, iga soomlane peaks iseenesest mõistetavalt oskama vene keelt), eestlaste sigadused liiklused ja sotsiaalsüsteemis ning kümnete tuhandete muudest rahvusest inimeste Soome riigi reeglipärane ja massiline ära kasutamine on ka minust teinud rassisti. Iga Somaaliast pärit tegelase nägemine tuletab mulle meelde iga kahe aasta tagant väsimatult uue lapse vorpimist. Kondoomid on ju lollakatele. Iga Lähis-Idale tüüpilise väljanägemisega meesterahvas tuletab mulle meelde ülegeelitud juukseid, fake-aga-bling teksaseid ja heledanahaliste ning ülekaaluliste soomlannade sebimist. Iga hiinlase nägemine jätab mällu templi halastamatust raha teenimisest aga siiski tühja hauda matmisest. Nende meelest saab tööga rikkaks. 50 aastat rügad ja lastelaste jaoks on 20 eurot rohkem taskus. Ma ei ütle, et ei salli neegreid, asiaate või eestlaste puhul valgeid. Olen pigem hakanud äärmiselt vihkama seda, mida need rassid representeerivad. Nii et kui Jeremy ütleb mulle, et ta ei peagi oluliseks Soome normide ja tavade respekteerimist või soome keele ära õppimist ainuüksi põhjusel, et teda ei huvita, siis pole minul ka temast kahju kui ta kord mulle kurtis, kuidas ühes teises tööpaigas köögi toimkond ei kutsunud teda lõuna ajal koos nendega sööma. Et kas sulle vaesekesele peaks nüüd sotsiaalosakonnast tõlgi hankima, maksumaksja kulul loomulikult, et sa saaksid soomlastega koos sööma minna? Vot selline asja pärast pole ma enam nördinud, vaid tõstatab lausa viha. Julgen väita, et minust on tulnud “etniline rassist”. Mitte, et selline termin olemas oleks.
Eestis elades ei teadnud ma nendest asjadest ju mitte midagi. Peamisel piirdus minu kogemus telekas nähtule (neegrid tegid ju paremat nalja), 2 korda aastas ülikoolilinnas neegri nägemisega ja lehest Illukal asüüli taotlejatest lugemisega. Ja neid taotlejaidki oli kunagi aastas mingi 9 tükki. Teadmatus on õnnistus. Soome kolides olin alguses positiivselt uudishimulik, mis omakorda muutus kontakti otsimiseks ja huviga lugude kuulamiseks ja mis omakorda moondus eemale hoidmiseks kuna mitmel korral tuli välja, et inimene on mis iganes põhjusel endast täielikku paska rääkinud. Mõteldud välja elulugusid, perekondi ja põhjuseid Soome kolimiseks. Ja enam ma ei tahagi teada ega huvita.
Päris paljudes nüanssides näen paralleele Soome ja USA ühiskonnas. Rassid ja rassilised erinevused on osa sellest sarnasusest. On põlisrahvas. Valged. Ja siis on kõik muud, kes erinevate lugude ja taustaga on võetud heas usus kaasasukateks ootuses ja lootuses teha nendest samasugused “valged” inimesed. Põhjus, miks see protsess pidevat ebaõnne näeb, on mujalt tulnud rahvuste tugevad ja sajandite taha ulatuvad usk ja tõekspidamised. Mingit sunniviisilist soomestamist kohalikus mõistes ei õnnestu rakendada ennem kui paar-kolm generatsiooni siin ära elanud on. Ning isegi sellised juhul probleemid ning eelarrvamus jätkuvad. Mis te arvate kui edukaks osutub kolmandat generatsiooni Soomes elaval somaallasel osaleda valimiskampaanias vaatamata ideaalsele soome keelele ja soomlannast abikaasale kui järgmine päev 5 nädalat tagasi laevalt maha astunud kaasmaalane söödab narkootikume ja vägistab 13 aastase valge tüdruku. Tõestisündinud lugu muideks. Sõbrakese poliitilised plaanid on koheselt nullitud.
Mina ei ole tegelikult piisavalt intelligentne, et antud teemat põhjalikult ja põhjendatult arutleda aga puhtalt minu arvamust mööda julgen ütelda, et pangu piirid kinni. Ning mitte ainult Soome, vaid kogu Euroopa. Need, kes jõudsid varba ukse vahele sutsata, lasku sisse. Proovigu hakkama saada kasvõi selle mahuga, kes juba on siin. Mitte aga jätkata seda euroopalikku pehmot ja tolereerivat immigratsiooni poliitikat. Igal toleratsioonil on kohalike elanike näol limiit ning Soomes on see limiit täis. Ja nii palju kui Itaaliast tulevaid uudiseid jälgida, siis seal juba lämbutakse immigrantide tulva all. Tean, et see kõlab karmilt ja ülekohtuselt aga isegi eestlaste Soome liikumisele peaks pidurid peale tõmbama. Et protsess aeglustuks ja selgineks. Siiamaani pole ma muud näinud kui eestlaste tekitatud probleemide tõusutrendi. Ja see on otseses seoses liikuvuse kasvuga. Nii et minu poolt ei tule ühtegi piiksu selle üle, et Soomes vaikselt tõstetakse kontrolli populatsiooni üle ja eriti välisriigist tulnutele. Üks tuttav ehitusalal mõned aastad tagasi kukkus sõimama kohalikke võime selle eest, et miks see “kuradi pedekari” peab käima mööda ehitusobjekte tööliste pabereid kontrollimas ja et kas neil midagi muud targmat oma ajaga peale pole hakata. Ei julgenud vastuargumente esitada. Meeter 90 pikk, turske, kiilanev pea, vihane kui herilane ja 6 klassi haridusega. Mis ma siin väike diletant ikka hüppan. Oleksin tahtnud küll sellel suurele härrale õla peale koputada, pai teha ja rahulikult talle kui lapsele kõik üksipulgi lahti seletada. Rootsi hoiatas Soomet kümmekond aastat tagasi, et ärge tehke samas viga, mida nemad oma liberaalse immigratsiooni poliitikaga.
Hetkeline olukord näitab seda, et Rootsi on juba korraliku kaka sees ja Soome on hoolimata sõbralikest hoiatustest liikumas sinnapoole.
Soome tunduvalt vaesemast ja olematu sotsiaalsüsteemiga riigist tulles, peaks minu arvates inimesed möla maha keerama ja kõigepealt näitama, et nendest on ühiskonnale kasu. Ma saan aru, et igaüks mõtleb oma heaolu peala kaasa arvatud mina, kuid peab ka hablama tõsiasja kus elatakse. Ning vastavalt sellele ka norme järgima. Tean, et kõlab kitsarinnaliselt. Aga tuletan meelde, et tegelen hetkel konkreetsel teemal kirjutamisega. Mina pean seda täiesti absurdseks ja mõistetamatuks, miks lastakse Euroopas üldiselt kaugelt tulnud inimestel joosta amokki ja imeda tühjaks sotsiaalsüsteeme, mida on ehitatud aastakümneid. Makstakse rahalisi tugesid mitte kuid, vaid aastaid ilma, et sealt sentigi riigituludesse tagasi tilguks. Ja siis veel kohalikud riigiisad julgevad silmi pööritada kui loevad ametlikust statistikast, kuidas Soome rahvaarva on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 250 000 inimese võrra aga töölkäijate arv ainult 100 000 võrra. Loomulikult on suurenedu ka pensionäride hulk, kuid suur osa tõest peitub siiski immigratsiooni poliitikas. Mul ei ole absoluutselt midagi Achifi vastu (kunagi sain tuttavaks), kellel Pakistanis on lubatud mitmenaisepidamine ning aeg ja ruum peatuvad kui tuleb palvuse aeg. Olen aga talle täielikult vastu iga karvaga, kui ta üritab mulle rääkida, kuidas tema ikka oleks tahtnud võtta minu elukaaslast endale teiseks naiseks (true love?!?!) ja et miks mitmes töökohas piiratakse tema õigusi palvetada 5 korda päevas. Kulla mees. Kobi tagasi siis! Paistab, et sa oled väga vales õigusruumis.

Pole kommentaare

Pole veel kommenteeritud

Jäta kommentaar