Õpetajad

Raak Company autokooli õpetajad.

Sõiduõpetaja Anti Koit, lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis mootorsõidukijuhi õpetaja kursused.

Teooria ja sõiduõpetaja Jaanus Raak, lõpetanud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis motorsõidukijuhi õpetaja ja liiklusohutuse spetsialisti eriala.

FIE Jaanus Raak A kat. õppekava

A-KATEGOORIA, A1- JA A2-ALAMKATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA (ELEKTROONILINE ÕPPEVORM)

FIE Jaanus Raak autokool

Õppeasutus: FIE Jaanus Raak, registrikood 11564869, ettevõtte aadress Vahtra põik 5-10, Haapsalu, 90509.
Õppekava kinnitamise kuupäev: 15. 07 .2013. a ja käskkirja/juhatuse otsuse nr 2.
Elektrooniline õppekeskkond: Teooria.ee õppekeskkond (väljatöötanud OÜ Teooria ja liiklusspetsialistid)
Mootorrattajuhi esmaõppe algastme koolituse (A-kategooria, A1- ja A2-alamkategooria) õppetöö mahud akadeemislites tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas 22 (78%)
Auditoorse töö maht 6+eksam
Õppesõidu maht 12+eksam

Mootorrattajuhi täiendusõppe koolituse (A-kategooria, A2 alamkategooria) õppetöö mahud akadeemislites tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas 8 (80%)
Auditoorse töö maht 2+eksam
Õppesõidu maht 10+eksam

Õppekava koostamise alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“
Kursuse läbiviimiseks vajalike sertifikaatide/litsentside olemasolu: tegevusluba
Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:
1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Esmaõppe koolituskursusele võetakse õppima A-kategooria, A1- või A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes:
1) A1-alamkategooria sõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 15,5 aastat vana;
2) A-kategooria sõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 19,5 aastat vana;
3) A2-alamkategooria sõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 17,5 aastat vana;
Täiendusõppe koolituskursusele võetakse õppima A-kategooria või A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes omab esmast juhiluba või juhiluba mis tahes kategooria auto juhtimiseks ning kes on:
1) A2- alamkategooria sõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 17,5 aastat vana
2) A-kategooria sõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 20,5 aastat vana;
3) Alates 19.01.2013. a, A-kategooria sõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 23,5 aastat vana.

ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS
Teooriaõpe ja sõiduõpe toimuvad kursuse vormis vahelduvalt ja metoodiliselt õiges järjestuses ning hõlmavad järgmisi teooriaõppe ja sõidutundide teemasid vähemalt alltoodud mahus.
Mootorrattajuhi esmaõppe algastme koolituse (A-kategooria, A1- ja A2-alamkategooria) õppekava struktuur ja maht akadeemislites tundides (a 45 min):
Jrk Teooriaõpe Tundide arv Jrk Sõiduõpe Sõidutundide arv
1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 10
2. Mootorratta käsitsemine 1
3. Mootorratta tundmine 6
4. Sõiduki juhtimine õppeplatsil 4
5. Liiklusohutus 5
Vahekontroll liiklusreeglite ja mootorratta tundmises 1 Vahekontroll mootorratta juhtimise oskuses 1
6. Sõiduki juhtimine liikluses 5
7. Liikluspsühholoogia 4
8. Sõiduki juhtimine erioludes 1
9. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad 2
Teooriaõpet kokku 28 Sõiduõpet kokku 12

Mootorrattajuhi täiendusõppe koolituse (A-kategooria ja A2-alamkategooria) õppekava struktuur ja maht akadeemislites tundides (a 45 min):
Jrk Teooriaõpe Tundide arv Jrk Sõiduõpe Sõidutundide arv
1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 2
2. Mootorratta käsitsemine 1
3. Mootorratta tundmine 3
4. Sõiduki juhtimine õppeplatsil 4
5. Liiklusohutus 1
6. Sõiduki juhtimine liikluses 4
7. Liikluspsühholoogia 2
8. Sõiduki juhtimine erioludes 1
9. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad 2
Teooriaõpet kokku 10 Sõiduõpet kokku 10

Teooriaõpe ja sõiduõpe toimuvad vastavalt tabelis toodud numeratsiooni järjestusele. Teooriaõppe teemad on nummerdatud paaritute arvudega ja neile järgnevate sõiduõppe kordade teemad paarisarvudega.
Sõltuvalt õppe korraldusest, õpetamise metoodikast ja tingimustest võib vajaduse korral muuta teemade käsitlemise järjestust.
Enne järgmise teema juurde minekut võib õpilaste teadmisi ja arusaamist käsitletud teemast hinnata teadmiste kontrolliga.
Minimaalselt ette nähtud teooriaõppe tundide ja sõidutundide piiratud arvust tingituna pannakse käesolevast õppekavast juhindudes suuremat rõhku liiklusohutust enam mõjutavate teemade ja tegurite käsitlemisele.
Koolitusel õpitu kinnistamiseks ja materjali kordamiseks võib õpilasele ette näha iseseisva töö. Õpilane teeb iseseisva töö õpetaja soovitustest lähtudes ja neile tuginedes. Iseseisva töö tulemusi kontrollib õpetaja. Iseseisva tööna tuleb õpilasel läbida Teooria.ee õppekeskkonnas ainekava vastavad teemaloengud.
Vajaliku lisakoolituse teemad ja mahud täpsustab õpetaja pärast vahekontrolli.
Juhendaja kaasamine on erandlik. Juhendajaks võib olla vaid isik, kes vastab liiklusseaduse § 109 lg 2 vastavate tingimustele, ja kellel on kehtiv juhendaja tunnistus.
Nõuded õpingute lõpetamiseks
Teooriaõpe: teadmiste kontroll autokooli klassiruumis või veebikeskkonnas.
Sõiduõpe: sõiduoskuse kontroll.

Õppekava koostaja:
Jaanus Raak
Jaanus Raak juhataja
e-post: jaanus.raak@mail.ee
telefon: 5029110


2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE
2.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses
Liiklusreeglite õpe peab andma õpilasele:
1) liikluseeskirja tundmise ning lugupidava hoiaku kaasliiklejate ja looduskeskkonna suhtes;
2) oskuse hinnata liiklusolukorda;
3) riskiteadlikkuse;
4) objektiivse enesehinnanguvõime.
2.1.1. Mõisted
2.1.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi mõisteid, mis on vahetult seotud sõiduki liikumisega:
1) anda teed;
2) eesõigus;
3) peatumine;
4) parkimine;
5) hädapeatumine;
6) manööver;
7) möödasõit;
8) pööre;
9) ümberpõige;
10) liiklusõnnetus.
2.1.1.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ka järgmisi mõisteid, mis ei ole vahetult seotud sõiduki liikumisega:
1) sõidukite kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse seisukohalt;
2) sõiduk, mootorsõiduk, auto, buss, mootorratas, haagis, kerghaagis, autorong, ühissõiduk, jalgratas, mopeed, pisimopeed;
3) esmane ja piiratud juhtimisõigus;
4) liikleja, juht, sõitja, jalakäija;
5) liikluskorraldusvahend, liiklusmärk, foor, teemärgis;
6) tee, sõidutee, peatee, kiirtee, sõidurada, sõidurida, ühissõidukirada, eraldusriba, kõnnitee, jalgtee, ülekäigurada, ülekäigukoht, jalgrattatee, jalgrattarada, jalgratta- ja jalgtee, teega külgnev ala, õueala;
8) asula;
9) halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg, liiklusoht.
2.1.2. Liikluskorraldus
2.1.2.1. Isikud, kes kontrollivad ja korraldavad liiklust
Pärast koolitust peab õpilane teadma ametnikke, kes võivad kontrollida juhte, sõitjaid ja korraldada liiklust ning juhi kohustusi ja õigusi kontrollimisel.
2.1.2.2. Reguleerija märguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada pildi abil reguleerija kõiki märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi.
2.1.2.3. Foorid
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada fooritulede kõiki tähendusi ja lubatud liikumissuundi.
2.1.2.4. Liiklusmärgid ja teemärgised
Pärast koolitust peab õpilane tundma ja oskama:
1) selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi;
2) näidata piltidel liiklusmärkide mõjupiirkondi;
3) selgitada piltidelt teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust.
2.1.3. Juhi märguanded
2.1.3.1. Suunamärguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas anda hoiatusmärku suunatuledega ja käega enne sõidu alustamist, pööret, ümberreastumist või ettekavatsetud peatumist;
2) selgitada ohte, mis võivad tekkida väära suunamärguande korral;
3) põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust;
4) selgitada, millal tuleb kasutada ohutulesid või (nende puudumisel) ohukolmnurka.
2.1.3.2. Pidurdamis- ja peatumismärguanne
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada õigeaegse pidurdamis- ja peatumismärguande vajadust ja kuidas piduritule(de) rikke korral seda asendada käemärguandega.
2.1.3.3. Helisignaal
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus tohib anda helisignaali.
2.1.3.4. Valgussignaal
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus antakse valgussignaali sõiduki tuledega.
2.1.4. Sõiduki paiknemine
2.1.4.1. Paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal, sõiduraja valik
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada:
1) sõiduki paiknemist sõidul asulas ja asulavälisel teel;
2) ristmikku ületava sõiduki paiknemist enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku;
3) sõiduki paiknemist enne ja pärast vasak- või tagasipööret;
4) otse sõitva sõiduki paiknemist;
5) sõiduki paiknemist enne ja pärast parempööret;
6) millised sõidurajad on eraldatud ühissõidukitele;
7) trammiteel sõitmise korda;
8) sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades sõiduki laiust ja vajalikku külgvahet.
2.1.4.2. Pikivahe eessõitva sõidukiga
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes;
2) millest sõltub ohutu pikivahe.
2.1.5. Teeandmiskohustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada:
1) teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost;
2) kuidas peab käituma juht, kellel on teeandmiskohustus;
3) juhi käitumist seal, kus puuduvad liikluskorraldusvahendid (kehtib parema käe reegel);
4) juhi käitumist, kui alustatakse liikumist sõidutee äärelt või teepeenralt;
5) juhi käitumist, kui sõidetakse teele teega külgnevalt alalt;
6) juhi käitumist, kui kasutatakse kiirendusrada;
7) juhi käitumist pöördel ristmikult välja sõites;
8) juhi käitumist, millega ta peab arvestama, kui ühissõiduk väljub tähistatud peatusest;
9) juhi käitumist väljasõidul peateele.
2.1.6. Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid
2.1.6.1. Käitumine möödasõidul või möödumisel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) möödasõidu ja möödumise erinevust;
2) ohutuks möödasõiduks ja möödumiseks vajalikke tingimusi;
3) ohte möödasõidu ja möödumise üksikutel etappidel;
4) millest sõltub möödasõidutee pikkus;
5) näidete varal möödasõidu- ja möödumistee pikkuse muutumist sõidukite mitmesuguse kiiruse ja pikkuse korral;
6) miks on möödasõit ja möödumine mõnedes kohtades ja olukordades keelatud.
2.1.6.2. Möödasõidu keeld
Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada ja teadma kohti ja olukordi, kus ja millal mööda sõita ei tohi:
1) piiratud nähtavusega teelõik;
2) kui tagasõitja on alustanud möödasõitu;
3) kui eessõitja juht annab vasaksuunamärku;
4) vastutuleva sõiduki korral;
5) reguleerimata ülekäigurada;
6) raudteeülesõidukoht ja selleeelne vahetu lähedus;
7) ristmik ja ristmiku vahetu lähedus sellele suubuval teel (märkida erandid, millal möödasõit on lubatud).
2.1.6.3. Möödumise keeld
Pärast koolitust peab õpilane teadma ja oskama põhjendada kohti, kus või kustkaudu ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, kui puudub teekattemärgistus.
2.1.6.4. Möödasõit või möödumine eri liiki sõidukitest
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohte, mis tekivad autorongist või puksiirrongist möödasõidul ja möödumisel;
2) ohte, mis tekivad pikkadest ja laiadest sõidukitest möödasõidul ja möödumisel;
3) selgitada, kuidas mööda sõita ja mööduda teetöömasinatest;
4) selgitada ohte, mis tekivad möödasõidul ja möödumisel kaherattalistest sõidukitest;
5) kuidas ära tunda aeglasi sõidukeid;
6) sõiduteel liikuvate jalakäijatega seotud ohte.
2.1.6.5. Käitumine vastusõitva sõiduki korral
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas sellises olukorras erisugustes tingimustes käituda.
2.1.7. Sõidukiirus
2.1.7.1. Üldised nõuded sõidukiiruse valiku kohta
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust;
2) tuua näiteid liiklusohutus- ja keskkonnateguritest, millega juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul;
3) selgitada, miks peab järgmistes tingimustes sõidukiirus olema väike:
– tihedalt asustatud piirkonnas,
– kui nähtavus on vähenenud (sõltuvalt päevaajast või ilmastikutingimustest),
– järskudes kurvides,
– tõusuharjal ja teistes piiratud nähtavusega kohtades,
– pimestumise korral,
– vastusõitvate sõidukite korral kitsal teel,
– libedal teel,
– lähenemisel ühissõiduki peatuskohale, kus on sõidukisse sisenejaid või väljujaid,
– kui sõiduk läheneb lastele, kes on teel või selle läheduses,
– kui sõiduk läheneb loomadele,
– teetööde kohas,
– õnnetuskohast möödumisel.
2.1.7.2. Kiirusepiirangud
Pärast koolitust peab õpilane oskama nimetada:
1) lubatavaid suurimaid sõidukiirusi asulas, asulavälisel teel, õuealal, kiirteel;
2) sõidukeid, mille lubatud suurim sõidukiirus on asulas või asulavälisel teel kehtestatud piirkiirusest väiksem.
2.1.8. Peatumine ja parkimine
2.1.8.1. Peatumise ja parkimise üldnõuded
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada üldisi peatumise ja parkimise nõudeid ning selgitada:
1) kes võivad kasutada parkimiskohti, mis on tähistatud lisateatetahvliga „Puudega inimese sõiduk“;
2) abinõusid, mida peab rakendama, kui sõiduk jäetakse peatuma või parkima;
3) kohustusi ja abinõusid, mida juht peab kasutusele võtma, kui tekib hädapeatumise vajadus;
4) kuidas toimida valvega parkla kasutamisel.
2.1.8.2. Sõiduki peatamise kohad
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit peatada:
1) asulas ja asulavälisel teel, ka kõnniteel või teepeenral;
2) sõidutee parempoolsel või vasakpoolsel äärel.
Samuti peab õpilane pärast koolitust oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit peatada järgmiste objektide läheduses:
1) ristmik;
2) ülekäigurada ja jalgrattatee;
3) raudtee- või trammiteega ristumise koht;
4) tõusuhari või kurv;
5) teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoht;
6) ühissõidukipeatus;
7) haljasala;
8) liiklusmärk või foor;
9) teekattemärgise lähedus.
2.1.8.3. Parkimiskohad
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit parkida järgmiste objektide vahetust lähedusest:
1) ristmik;
2) raudtee või trammiteega ristumise koht;
3) ühissõidukipeatus;
4) teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoht;
5) tähistatud parkimiskoht;
6) teekattemärgistus;
7) peatee;
8) aeglustus- ja kiirendusraja lähedus;
9) kõnnitee või teepeenar.

2.1.9. Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohte, mis tekivad pööretel või ümberreastumisel;
2) silmside loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks;
3) võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse mõistmisest.
2.1.10. Vähekaitstud liikleja
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.
2.1.10.1. Juhtide erilised kohustused vähekaitstud liiklejate suhtes
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) miks on jalakäijad, lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalgratturid ja mopeedijuhid teistest vähem kaitstud liiklejad;
2) miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses;
3) kuidas liikluskeskkond mitmel eri moel mõjutab laste ohutust;
4) laste võimalikke tegevusi liikluses;
5) erilisi ohte sõidu alustamisel ja pööretel, kui läheduses on lapsi;
6) kuidas juht võiks ette näha olukordi ülekäigurajal või jalgrattateel;
7) milline on ohutu sõit ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse korral;
8) probleeme, mis halvendavad inimeste (vanurid ning nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja vaimupuuetega inimesed) liikumisvõimalusi;
9) milline on ohutu sõit möödumisel vähekaitstud liiklejatest;
10) juhi kohustusi sõiduteel vastutulevate jalakäijatega ning jalgratturite või mopeedijuhtidega kohtumisel;
11) juhi kohustusi sõitmisel kõnniteele või teepeenrale, kui seal on teisi liiklejaid;
12) juhi kohustusi ühissõidukisse sisenejate ja sellest väljuvate suhtes.
2.1.11. Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega
2.1.11.1. Ohutusseadmed, liiklusmärgid ja teemärgised
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee ristumise kohal;
2) selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad.
2.1.11.2. Rööbastee ületamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) kuidas jaotada tähelepanu, kui juht läheneb raudteele või trammiteele;
2) tegureid, mis mõjutavad kiiruse valikut raudteele või trammiteele lähenemisel;
3) käitumist eri ristumiskohtade ületamisel;
4) juhi tegevust hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal või trammiteel;
5) juhi tegevust lähenevale raudteesõidukile tee andmisel ning tõkkepuuga ja tõkkepuuta raudteeülesõidukohal seismajäämise erinevusi.
2.1.12. Valgustusseadmed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) näidata mootorratta kõiki tulesid ja nende lüliteid;
2) selgitada tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi.
2.1.13. Mootorsõiduki pukseerimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ja tuua näiteid pukseerimisega seotud ohtudest.
2.1.14. Liiklus õuealal
Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada:
1) õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi;
2) kehtestatud piiranguid ja nende vajalikkust.
2.1.15. Liiklus kiirteel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) kiirteele sõitmise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega;
2) kiirteel liiklemise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega;
3) liiklejatele kehtestatud keelde.
2.1.16. Liiklus muutsuunaliiklusega teel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõitmise iseärasusi muutsuunaliiklusega teel.
2.2. Mootorratta tundmine
Koolitus peab andma õpilasele ülevaate mootorratta ehitusest, juhtimis- ja kontrollseadiste asukohast ning otstarbest. Peatähelepanu tuleb pöörata teadmiste omandamisele nende sõlmede töö ja korrasoleku kohta, mis määravad mootorratta liiklusohutuse.
Vajalikud õppevahendid on õppemootorratas ning teemakohased ja kaasaegsed õppematerjalid.
2.2.1. Mootorratta ehitus, kontrollimine ja hooldus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) näidata mootorratta põhiosi;
2) leida tehasejuhendist vajalikke tehnilisi andmeid (näiteks selleks, et valida õige rehv, rehvirõhk, kaitse, kütuseliik);
3) selgitada riske, mis on seotud mootorratta lisavarustusega (näiteks katete, pakiraamide ja pakikottidega);
4) näidata kõikide reguleerimisseadmete õiget asendit;
5) selgitada, kuidas regulaarne hooldus võib vähendada sõiduki kütusekulu ja keskkonnamõjusid;
6) selgitada kütuse, õlide, puhastusvahendite ja motoratta hooldustoodete mõju keskkonnale.
2.2.1.1. Raam koos juurdekuuluvate osadega
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada riske, mis on seotud pragude tekkimisega raamis, ja seda, kuidas saab pragusid leida;
2) selgitada riske, mis on seotud lõtvunud keermeliidetega.
2.2.1.2. Mootor
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tuua näiteid olukordadest, kus on risk saada vingugaasimürgistust;
2) näidata kuidas mõõta õli taset;
3) selgitada vedelikjahutussüsteemi hooldust:
– vedelikutaseme ja külmumiskaitse kontrollimine, täitmine,
– töötemperatuuri kontrollimine,
– abinõud ülekuumenenud jahutussüsteemi puhul;
4) kirjeldada külma ja sooja mootori käivitamist.
2.2.1.3. Elektrisüsteem ja valgustusseadmed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) näidata generaatori, aku, kaitsmete ja indikaatorseadmete asukohta;
2) selgitada aku vale käsitsemise tagajärgi;
2.2.1.4. Jõuülekanne
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada järgmiste jõuülekande osade hooldust:
– kett,
– veohammasratas,
– kardaanvõll;
2) selgitada riske, mis on seotud kulunud või valesti reguleeritud jõuülekandega.
2.2.1.5. Juhtimisseadised
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada juhtimisseadiste vigu, millel on tähtsust liiklusohutuse seisukohast.
2.2.1.6. Vedrustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kuidas leida vigu vedrustuses, sh amortisaatorites.
2.2.1.7. Pidurid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada pidurisüsteemi tööd;
2) selgitada pidurdusjõu jaotust esi- ja tagaratta vahel;
3) selgitada, kuidas leida vigu pidurisüsteemis;
4) näidata, kuidas võib pidurisüsteemi mõjutada niiskus ja milliseid abinõusid võib olla vaja kasutusele võtta;
5) selgitada mitteblokeeruva (ABS) pidurisüsteemi iseärasusi.
2.2.1.8. Rattad koos rehvidega
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada eri rehvitüüpide omadusi;
2) määrata kindlaks rehvi seisundit ja rehvi liiklusohutust mõjutavaid omadusi mitmesugustes tingimustes;
3) selgitada naastrehvide kasutamise eeskirju;
4) selgitada riske, mis tekivad, kui:
– õhurõhk rehvis on vale,
– rattad ei ole tasakaalustatud,
– rehvid on valesti monteeritud,
– rattalaagris on ülemäärane või ettenähtust väiksem lõtk,
– kodarad on lõdvalt kinnitatud või kahjustatud,
– rattapöiad on kahjustatud;
5) selgitada sõidustiili mõju rehvide kulumisele;
6) selgitada erisuguste rehvide omadusi näiteks materjali, veeremistakistuse ja teekulumise seisukohalt.
2.2.2. Mootorratta sõidutehnilised omadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada mitmesuguste mootorrattatüüpide sõidutehnilisi omadusi, näiteks maastiku-, reisi , chopper-, traik- ja pikiasetusega väntvõlliga mootorrattad;
2) kirjeldada mootorrattale mõjuvaid jõude ning seda, kuidas loetletud tegurid mõjutavad mootorratta sõidu- ja ohutusomadusi:
– kaalujaotus,
– koorem,
– tuul,
– rehvid ja õhurõhk rehvis,
– kaassõitjad.
2.2.3. Mootorratta varustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tuua näiteid selle kohta, kuidas mootorratas peaks olema varustatud;
2) tuua näiteid sellise lisavarustuse kohta, mis aitab muuta mootorratast nähtavamaks;
3) selgitada, millistel juhtudel ei tohi mootorrattaga ühendada külghaagist;
4) tuua näiteid sõiduki muudatuste kohta, mis nõuavad registreerimisülevaatust.
2.2.4. Juhi varustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama anda selgitusi juhi ja kaassõitja kaitsevarustuse ja selle hoolduse kohta.
2.2.5. Ökonoomne sõit
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas sõidustiil mõjutab keskkonda ja kütusekulu;
2) selgitada välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;
3) selgitada, kuidas hooldus ja järelevalve mõjutavad sõiduki ökonoomsust ja keskkonda.
2.2.6. Sõiduki mõju keskkonnale
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas eri kütuste heitgaasid ja kvaliteet mõjutavad keskkonda;
2) selgitada võimalusi vähendada heitgaaside kahjulikku mõju keskkonnale;
3) tuua näiteid mõningatest ainetest heitgaasides ja sellest, kuidas need mõjuvad inimesele ja keskkonnale;
4) hinnata tänavaliikluse osa õhusaastes;
5) selgitada, kuidas tuleb sõidukit käsitseda, et ei tekiks liigset müra ja heitgaase;
6) selgitada katalüsaatori ülesannet ja hooldust.

2.3. Liiklusohutus
Koolitus peab andma õpilasele:
1) ohutunnetuse riskile mineku vältimiseks;
2) oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumisest;
3) oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.
Vajalikud õpevahendid on liiklusõpik, slaidid, õppefilmid ja joonised.
2.3.1. Ohuolukorra ettenägemine
Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja olema teadlik nende põhjustajatest:
1) juhid, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;
2) liiklejad, kellel on väär enesehinnang;
3) väheste kogemustega juhid;
4) vähemkaitstud liiklejad (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid);
5) liiklejad, kelle liikumisvõime on mingil moel piiratud;
6) mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;
7) tee- ja ilmaolude muutlikkus;
8) valge ja pimeda aja vaheldumine;
9) külgtuule mõju;
10) ulukite ilmumine teele.
2.3.2. Ohuolukorra hindamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hinnata võimaliku ohu iseloomu;
2) kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;
3) kirjeldada võimalikult kergemate tagajärgedega kukkumist;
4) kirjeldada liiklejate võimalikke „Liiklusseaduse“ sätete tõlgendusi antud olukorras.
2.3.3. Liiklusõnnetused ja kahjustused
2.3.3.1. Õnnetuste iseloom
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada liiklusõnnetusi, mis võivad tekkida:
1) teelt väljasõitmisel oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu;
2) kaldumisel vastassuunavööndisse;
3) manöövri sooritamisel, kui ei ole antud nõuetekohast suunamärguannet;
4) pöörde sooritamisel, arvestamata õiget paiknemist;
5) vasak- või tagasipöörde sooritamisel, arvestamata taganttulevat sõidukit;
6) vasak- või tagasipöörde sooritamisel, arvestamata vastutulevat sõidukit;
7) kokkupõrkel vastutuleva sõidukiga, mis on vasakpöördel;
8) samaliigiliste teedega ristmiku ületamisel;
9) kõrvalteelt peateele sõitmisel;
10) sõitmisel peateel, jälgimata teeandekohustuse täitmist;
11) reguleeritava ristmiku ületamisel;
12) möödasõidul ühest sõidukist;
13) möödasõidul mitmest sõidukist;
14) reguleerimata ülekäiguraja ületamisel (otsasõit jalakäijale);
15) reguleeritava ülekäiguraja ületamisel (otsasõit jalakäijale);
16) ristmikult välja sõites (otsasõit jalakäijale);
17) jalgrattatee ületamisel;
18) möödumisel D-kategooria ühissõiduki peatuses seisvast sõidukist;
19) möödumisel trammipeatusest;
20) kui tee on halvasti valgustatud.
Pärast koolitust peab õpilane teadma põhjuse ja tagajärje omavahelisi seoseid järgmiste õnnetuste puhul:
1) varalise kahjuga lõppevad õnnetused;
2) inimvigastusega lõppevad õnnetused;
3) surmaga lõppevad õnnetused;
4) alkoholi või narkootiliste ainete kasutamise tõttu tekkivad õnnetused;
5) ulukite teele ilmumisel tekkivad õnnetused;
6) piiratud või halva nähtavuse tõttu tekkivad õnnetused;
7) väsimuse tõttu tekkivad õnnetused.
2.3.3.2. Õnnetuste põhjused
Pärast koolitust peab õpilane oskama ohuolukorda kujutava või tegeliku õnnetuse käigu kirjeldamisega selgitada tõenäolisi tegureid, mis võisid mõjutada õnnetuse teket, kulgu ja tagajärgi.
Tuua näiteid, kuidas juht peab tegutsema:
1) ajapuuduses;
2) teabevaeguses;
3) kui ta ei oska hinnata oma võimeid õigesti.
2.3.3.3. Juhi piiratud võimed, mis võivad mõjutada õnnetuse teket
Pärast koolitust peab õpilane oskama tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukaks.
2.3.4. Liiklusreeglid ja eetika nõuded
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) miks liiklus peab olema reeglistatud;
2) miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid;
3) miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse nõudeid;
4) liikluskultuuri alust – vastutustunnet.
2.3.5. Ohutegurid pukseerimisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, millisel viisil ja mis tingimustes tohib pukseerida.
2.3.6. Ohutegurid maastikusõidukiga sõitmisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma põhilisi ohte maastikusõidukiga sõitmisel.
2.4. Liikluspsühholoogia
Koolitus peab andma õpilasele:
1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes, oskuse hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise arukust, otsustus- ja vastutusvõimet);
2) teadmisi juhile vajalike võimete kohta;
3) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.
Vajalikud õppevahendid on liiklusõpik, teemakohased slaidid, õppefilmid ja joonised.
2.4.1. Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda, ja selles olukorras tegutsemist;
2) eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid liiklusõnnetusi;
3) juhi töös määravaid inimese psühhofüsioloogilisi omadusi;
4) juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon);
5) juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse (mõtlemine ja tähelepanu jaotamise võime).
2.4.2. Inimese psühholoogilised omadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) reageerimise tähtsust ajapuuduses;
2) reageerimisaja pikkuse sõltuvust juhi:
– väsimusest,
– emotsionaalsusest ja teistest teguritest;
3) reageerimisajal läbitavat teepikkust (km/h ja m/s kohta);
4) ärrituse mõju silmale;
5) vaatevälja piiratust;
6) vaatevälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;
7) nägemisteravuse erinevust vaatevälja eri osades;
8) kontrastsusmõju;
9) silma pimedusega kohanemise aega;
10) silma valgusega kohanemise aega;
11) nägemisteravuse sõltuvust east;
12) nägemisillusioonide tekke põhjusi;
13) vastuliikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;
14) vastuliikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;
15) kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont;
16) tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust.
Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud kuulmis-, haistmis-, puute- ja liikumistajuga.
Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju:
1) mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale;
2) ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale;
3) tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure ja teised halva meeleolu kaasmõjurid);
4) liiklusohu suurenemisele.
2.4.3. Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja reageerimismaad;
2) tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaad ja selles olevat:
– pidurite rakendusmaad,
– aeglustusmaad,
– pidurdusmaad;
3) sõidukiiruse kasvu mõju aeglustusmaa pikkusele;
4) palju aega kulub pilgu ümbersuunamiseks;
5) sõiduki peeglite kasutamiseks kuluvat aja pikkust;
6) tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme nähtava kauguse erinevust.
Näidete varal peab õpilane oskama selgitada, kuidas saab vältida ohuolukorda sattumist ja kaitslikult sõita.
2.4.4. Erilised isikuomadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks järgmised käitumisviisid on ohtliku iseloomuga:
1) agressiivsus;
2) impulsiivsus;
3) ametialase positsiooni rõhutamine.
Selgitada võimalikke pingeallikaid (stressoreid) liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning mõju liiklusohutusele.
2.4.5. Juhi valmisolek liikluses osalemiseks
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks:
1) inimene peab saavutama teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme, et ta vastaks hea käitumise nõuetele;
2) on vaja tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohus, kutseau);
3) on vaja:
– reaalsusetaju,
– enesekriitilisust,
– vastutustunnet;
4) on noortel juhtidel selliseid erinevusi oma võimete rakendamisel, mis on põhjustatud subjektiivsetest iseärasustest.
2.4.6. Sotsiaalsed tegurid
Parast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad, kui:
1) inimesed ei täida liiklusreegleid;
2) inimesed tõlgendavad üht ja sama liiklusreeglit erinevalt;
3) inimesed ei arvesta keskkonnaga.
Samuti peab õpilane oskama kirjeldada:
1) mis on grupisurve ja millest tekib grupisurvega kaasaminek;
2) negatiivse grupisurve eeldusi liiklusõnnetusteks;
3) isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele;
4) isiksuseomadusi, mis ei lase alluda grupisurvele;
5) eeskujuliku käitumise mõju teistele.

2.4.7. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) kuidas isiklikud motiivid ja varasemad kogemused mõjutavad juhi käitumist;
2) väsimustunnuseid;
3) väsimuse mõju liiklusohutusele;
4) milline on alkoholi mõju tajule, nägemisele, liigutuste koordinatsioonile, enesehinnangule;
5) millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ja millal tohib inimene jälle sõidukit pärast alkoholi tarbimist;
6) tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkouimas või on kasutatud teatud ravimeid.
2.5. Liiklusalased lisanõuded ja -eeskirjad
Koolituse käigus selgitatakse õpilasele liiklusalaseid õigusakte, mis määravad tema ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku liikluses ning käitumise mitmesugustes olukordades. Samuti tutvustatakse õpilasele teekonnavalikut ning teede kaardi kasutamist.
Õppevahendid on seadused, määrused, eeskirjad ja nende kommentaarid, teede kaart, millel on teede numeratsioon ja hoolduskohtade tähised jne.
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid;
2) eritalituse sõiduki tunnuseid ja nende sõidukite erimärguannetest (sinise, punase, kollase vilkuriga) tulenevaid kohustusi teistele liiklejatele;
3) jalgratturile ja mopeedijuhile kehtestatud nõudeid;
4) loomveoki, looma ja käsikäruga liiklejale kehtestatud nõudeid;
5) kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;
6) „Liiklusseadusest“ tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi;
7) milline on liikluskindlustussüsteem ja kuidas sõlmitakse kindlustuslepinguid;
8) „Liiklusseaduses“ ja „Karistusseadustikus“ sätestatud liiklusalaseid süüteokoosseise;
9) väärteo- ja kriminaalmenetluse põhimõtteid juhile vajalikus ulatuses;
10) juhi tsiviilõigusliku vastutuse põhimõtteid;
11) sõiduki registreerimise korda;
12) tehnoülevaatusel mootorratta kohta esitatavaid nõudeid;
13) nõudeid mootorratta tehnoseisundi ja varustuse kohta;
14) nõudeid veose ja sõitjate kohta;
15) nõudeid mootorratta ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale;
16) kuidas vormistatakse liiklusõnnetust;
17) põhimõtteid, mille järgi valitakse sõiduteekonda.
3. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE
3.1. Mootorratta käsitsemine
Õpilasele peab tutvustama mootorratta ehitust ja õiget sõiduks ettevalmistust, pöörates erilist tähelepanu mootorratta tehnoseisundile osas, mis määrab selle liiklusohutuse.
Vajalikud õppevahendid on õppemootorratas, antud marki mootorratta tehasejuhend, mootorratturi varustus (sõiduülikond, kindad, jalatsid, kiiver, ohutusriietus).
3.1.1. Mootorratta ehitus, hooldus ja ohutuse kontroll
3.1.1.1. Ehitus ja hooldus
Pärast koolitust peab õpilane oskama tehasejuhendi järgi:
1) lihtsa kontrollimise teel kindlaks teha järgmiste mootorratta osade vigu ja kulumist:
– pidurid,
– juhtimisseadmed,
– rattad koos rehvidega,
– valgustusseadmed ja elektrisüsteem,
– porikaitsmed,
– kütuse- ja määrdesüsteem,
– jõuülekandekett või kardaanivõll,
– esikahvel ja tagaratta kinnitus,
– amortisaatorid ja vedrud,
– reguleerimisseadmed,
– kinnituskohad,
– heitgaasisüsteemi vead ja kulumine;
2) vahetada hõõglampe ja kaitsmeid;
3) reguleerida:
– tahavaatepeegleid,
– pidureid,
– vedrustust (sh amortisaatoreid), kui need on reguleeritavad,
– ketti;
4) kontrollida järgmiste vedelike taset ja oskuse korral neid juurde lisada:
– kütus,
– mootoriõli,
– pidurivedelik,
– jahutusvedelik.
3.1.1.2. Ohutuse kontroll
Pärast koolitust peab õpilane oskama lähtudes etteantud tingimustest, mis puudutavad ilma- ja teeolusid ning sõidusihti, kontrollida järgmisi seadmeid tehasejuhendi abil:
1) pidurid;
2) rattad koos rehvidega;
3) jõuülekanne;
4) valgustusseadmed;
5) suunatuled;
6) helisignaal;
7) parkimistugi;
8) juhthargi laager ja rattalaagrid;
9) vedrustus, sh amortisaatorid;
10) tahavaatepeeglid.
Õpilane peab oskama:
1) kontrollida, kas esi- ja tagaratas veerevad samas rööpas;
2) otsustada, kas on vaja puhastada esitulesid, laternaid, klaase ja numbrimärke;
3) otsustada, kas on vaja seadistada reguleerimisseadmeid.
3.1.1.3. Koorem ja kaassõitjad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida veose asendit ja kinnitada seda nii, et:
– see poleks ohtlik,
– see ei takistaks manööverdamist,
– see ei piiraks nähtavust,
– tuled ei jääks varjatuks,
– oleks võimalik lugeda numbrimärki,
– kuluks minimaalselt kütust;
2) selgitada kaassõitjatele, kuidas nad peavad sõidu ajal istuma ja käituma.
3.1.1.4. Mootorratturi varustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada ja hooldada moorratturi varustust.
3.2. Õppesõit õppeplatsil
Õpilasele peab tutvustama mootorratta kontrollseadmeid ja juhtimisseadmeid ning õpetama nende täpset ja koordineeritud kasutamist mootorratta juhtimisel. Õpilasele tuleb õpetada sujuvat liikumise alustamist ja peatumist ning õigeid juhtimisvõtteid manööverdamisel ja oskust sõita koos kaassõitjaga. Mootorratta tasakaalus hoidmine, käiguvahetus kiirendamisel ja pidurdamisel ning ekstreemne pidurdamine peab olema harjutatud tasemeni, mis lubaks ohutult teha õppesõitu liikluses.
3.2.1. Sõiduasend, juhtseadised ja kontrollseadmed
3.2.1.1. Sõiduasend
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ära kasutada olemasolevaid reguleerimisvõimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks;
2) võtta õiget sõiduasendit, arvestades liikumisrežiimi.
3.2.1.2. Juhtseadmed ja kontrollseadmed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada kõiki juhtseadmeid;
2) ära tunda ja kasutada kõiki kontrollseadmeid.
3.2.1.3. Tahavaatepeeglid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) reguleerida kõiki tahavaatepeegleid ilma sõiduasendit muutmata nii, et saavutataks õige nähtavusväli;
2) kontrollida pimedaid nurki pea pööramisega.
3.2.2. Käivitamine, liikumise alustamine ja peatumine
3.2.2.1. Käivitamine ja liikumise alustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) käivitada mootorit soojalt ja külmalt ning pärast mootori väljalülitamist;
2) alustada liikumist ilma järskude nõksatusteta.
3.2.2.2. Peatumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sujuvalt piduri ja siduri abil peatuda;
2) mootorratta seismajätmisel asetada seda toele.
3.2.3. Juhtimine ja manööverdamine
3.2.3.1. Juhtimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama hoida õigesti juhtrauda ja kohandada roolimisliigutusi tasakaalu ja kiirusega otsesõidul.
3.2.3.2. Sõit üle takistuse
Pärast koolitust peab õpilane oskama sõita ohutult, üle risti teel asuva takistuse (künnis, pruss vms).
3.2.3.3. Pöörded ja peatumine
Õpilasel peab kujunema harjumuseks näidata suunamärguannet ja vaadata enne sõidu alustamist selja taha veendumaks, et ei segata teisi liiklejaid. Suunamärguannet ja peatumismärguannet peab oskama näidata ka käega, kaotamata sealjuures sõiduki üle kontrolli.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada pöördeid väikesel kiirusel ja peatuda etteantud kohas;
2) sõita slaalomit, hoides tasakaalu nii roolimise kui ka mootorratta kallutamisega;
3) valida keha asendit, sõites ringil mitmesuguse kiiruse ja kaldega.
3.2.3.4. Manööverdamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama sõita:
1) slaalomit ja kaheksat;
2) läbi kitsa värava.
3.2.4. Sõitmine kaassõitjaga
Pärast koolitust peab õpilane oskama juhtida mootorratast kaassõitjaga mitmesugustes tingimustes:
1) lahtise kruusaga teel;
2) auklikul teel;
3) kurvilisel teel;
4) järsul tõusul ja langul.
3.2.5. Sõitmine kallakul
3.2.5.1. Käivitamine ja liikumise alustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama käivitada mootorratast ja hakata sõitma nii tõusul kui ka langul.
3.2.5.2. Peatumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jääda seisma nii järsul tõusul kui ka langul;
2) tasakaalus püsides hoida mootorratast paigal nii järsul tõusul kui ka järsul langul.
3.2.6. Käiguvahetus
Kõrgema ja madalama käigu lülitamine.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) vahetada käike nii üles kui alla;
2) valida sobivat käiku vastavalt kiirusele ja mootori pöörete arvule;
3) lülitada sisse madalamat käiku mootoriga pidurdamisel ja kiirendamisel;
4) väikesel kiirusel lülitada kõrgemalt käigult sisse esimest käiku;
5) seismisel panna käigukangi vabasse asendisse;
6) valida käiku ja viia käiguvahetust läbi nii, et piirata heitgaaside hulka ja vähendada mootorimüra.
3.2.7. Pidurdamine
Sujuv ja tugev pidurdamine.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) pidurdada sujuvalt mitmesugustel teekatetel kiiruselt 70 km/h seismajäämiseni varem määratud kohas, kasutades õiget pidurdustehnikat;
2) pidurdada mitmesugustel teekatetel õiget pidurdustehnikat kasutades tugevalt kiiruselt 70 km/h seismajäämiseni nii, et pidurdusteekond oleks võimalikult lühike.
3.2.8. Motoorika
Pärast koolitust peab õpilane oskama mitmesugustes tingimustes ja olukordades mootorratta üle kontrolli säilitades:
1) lugeda mõõdikute näitusid, ilma et see juhiks tähelepanu kõrvale või kallutaks mootorratast kursilt;
2) kasutada juhtseadiseid, ilma et see juhiks tähelepanu kõrvale või kallutaks mootorratast kursilt;
3) takistusest ümber põigata tasakaalu kaotamata;
4) koordineerida tähelepanu ja märguandeid, ilma et mootorratas kalduks kursilt.
3.2.9. Mootorrattajuhi harjutuste selgitused ja skeemid
Harjutused viiakse läbi püsi- ehk kõvakattega platsil.
Harjutused 3.2.9.1 – 3.2.9.9 tuleb sooritada mootorrattal istudes.
3.2.9.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 1
Harjutuse sisu
Sõitu tuleb alustada 1. käiguga tõusul etteantud kohas. Mootorratast võib harjutuse sooritamisel paigal hoida jalg- või käsipiduriga. Sõidu alustamisel ei tohi mootorratas tõusul oluliselt (üle 30 cm) tagasi vajuda.
3.2.9.2. Otse sõitmine sammukiirusel

Joonis 2
Harjutuse sisu
Sõita tuleb sammukiirusega (ca 5 km/h) vähemalt 25 meetrit. Sõidu ajal tuleb mootorrattajuhil tasakaalu säilitada ning mitte kalduda silmnähtavalt (üle 0,3m) kõrvale (paremale või vasakule) ette antud sõidusuunast.
3.2.9.3. Pöörde sooritamine sammukiirusel

Joonis 3
Harjutuse sisu
Sõita tuleb kiirusega ca 5–10 km/h ja tasakaalu hoides sooritada õpetaja korraldusel vasakpööre, parempööre või tagasipööre.
3.2.9.4. Aeglase ja kiire slaalomi sõitmine
Aeglane slaalom
Kiire slaalom
Joonis 4
Harjutuse sisu
Läbida tuleb slaalomirada, hoides tasakaalu nii juhtimise kui ka mootorratta kallutamisega. Aeglase slaalomi sõitmine toimub kiirusel ligikaudu 5 km/h ning slaalomirada koosneb vähemalt viiest 4 meetriste vahedega paigutatud koonusest või piirdest, raja laius on 4 meetrit.
Kiire slaalomi sõitmine toimub kiirusel 30 km/h ning slaalomirada koosneb vähemalt viiest 8 meetriste vahedega paigutatud koonusest või piirdest.

3.2.9.5. Kaheksa sõitmine
A1
A2
A
Joonis 5
Harjutuse sisu
Harjutuse mõõdud olenevalt sellest, kas tegu on A1-, A2-alamkategooria või A-kategooria mootorrattaga. Sõita tuleb joonisel 5 ettenähtud raja piirides noolega näidatud viisil nii, et säiliks tasakaal. Rada tuleb läbida vähemalt kaks korda.

3.2.9.6. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine

Joonis 6
Harjutuse sisu
Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h ja esi- ja tagaratta pidurit kasutades peatada mootorratas etteantud kohas (stoppjoone ees) sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata. Pidurdamist alustatakse 16 m enne peatamise kohta.
3.2.9.7. Üle risti oleva takistuse sõitmine

Joonis 7
Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast kiirendada kiiruseni vähemalt 30 km/h, enne takistust õigeaegselt pidurdada ja sõita risti üle takistuse. Pidurdamist alustatakse 10–12 m enne takistust.
3.2.9.8. Sõitmine läbi kitsa värava
Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamisel tuleb sõita läbi 1,2 m laiuse värava, säilitades mootorratta juhitavuse ja tasakaalu.

Joonis 8

3.2.9.9. Takistusest ümberpõikamine
30 km/h
50 km/h
Joonis 9
Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamiseks tuleb sooritada kaks manöövrit. Esimene manööver takistusest ümberpõikel sooritatakse kiirusel vähemalt 30 km/h. Takistusest ümberpõige toimub 3-5 m enne takistust ning pärast ümberpõiget tuleb taastada esialgne sõidujoon. Teine manööver takistusest ümberpõikel sooritatakse kiirusel vähemalt 50 km/h. Takistusest ümberpõige toimub 8–10 m enne takistust ning pärast ümberpõiget tuleb taastada esialgne sõidujoon.
Takistusest tuleb ümber põigata nii vasakult kui paremalt.
Harjutus 3.2.9.10 tuleb sooritada mootorratta kõrval hoides.
3.2.9.10 Parkimiskohale sõitmine ja parkimiskohalt lahkumine

Joonis 10
Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast käekõrval lükates paigutada mootorratas tagurdades parkimiskohale ja asetada tugihargile. Seejärel sõiduk käivitada ja parkimiskohalt ära sõita.
3.3. Sõiduki juhtimine liikluses
Mootorratta juhtimisvõtteid valdavale õpilasele tuleb õpetada ohutut ja sujuvat lülitumist liiklusesse ning teisi liiklejaid arvestavat käitumist mitmesugustes liiklusolukordades. Sõiduõpetaja juhendab oma õpilast järelsõitvast sõidukist sidevahendit kasutades.
3.3.1. Sõidu alustamine teeservast
Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu teeservast muud liiklust jälgides.
3.3.2. Paiknemine teel ja sõidureas
3.3.2.1. Paiknemine teel
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) paigutada mootorratta sellesse sõiduritta, mis on ette nähtud mootorrattale;
2) valida õiget asendit, arvestades teed, liiklust ja nähtavust;
3) kasutada teepeenart, et mitte segada muud liiklust;
4) kasutada sobivat kurvitehnikat.
3.3.2.2. Paiknemine sõidureas
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita kindlas sõidureas;
2) valida sobivat asendit märgistatud sõidurajal;
3) valida sõidurida juhiste, sõidusihi või muude asjaolude põhjal.
3.3.3. Kiirus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida kiirust, arvestades:
– kehtivaid kiirusepiiranguid,
– teed ja teeolusid,
– poriga pritsimise ohtu,
– ilma- ja nähtavustingimusi,
– mootorratta seisundit ja koormatust,
– isiklikke sõiduvõimeid,
– mitmesuguseid keskkonnamõjusid,
– muid liiklustingimusi;
2) hoida gaasi nii, et säiliks ühtlane kiirus;
3) valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtava osa ulatuses ja iga ettenähtava takistuse ees.
3.3.4. Vastutulevad sõidukid
3.3.4.1. Kiirus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukite puhul;
2) kohandada kiirust olukorraga nii, et vastutulevate sõidukitega kohtutaks sobivas kohas.
3.3.4.2. Paiknemine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida sobivat kohta teel vastutulevate sõidukite puhul;
2) jätta teistele liiklejatele piisavalt ruumi.
3.3.5. Sõitmine ja sõidurea vahetus
3.3.5.1. Sõitmine teiste sõidukite ees
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) teha kiiresti kindlaks pikivahet tagasõitjaga ning tagasõitja kiirust ja kavatsusi;
2) kergendada teiste liiklejate möödasõitu;
3) kasutada pidurit nii, et pidurituli hoiataks enne pidurdamist, kui see on võimalik.
3.3.5.2. Sõitmine teiste sõidukite järel
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades:
– ilmatingimusi ja teeolusid,
– eessõitva sõiduki mõju nähtavusele,
– kiirust,
– möödasõitvaid sõidukeid,
– kolme sekundi reeglit (aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe
läbimiseks, peab olema normaaltingimustel asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit);
2) tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;
3) hoida nii suurt pikivahet, et väheneks pidurdamise ja kiirendamise vajadus.
3.3.5.3. Sõitmine teiste sõidukite kõrval
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kavandada oma sõidujoont nii, et kitsastel sõiduradadel vältida sõitu kahes reas;
2) kohandada oma sõitu suurte ja laiade sõidukite pööramisruumi vajadusega.
3.3.5.4. Sõidurea vahetus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ümber reastuda tiheda liikluse korral;
2) panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist;
3) vahetada sõidurada pidevjoont ületamata.
3.3.6. Ristmik
3.3.6.1. Enne ristmikku
Pärast koolitust peab õpilane oskama kohandada oma sõitu olukorraga ja sealjuures:
1) valida sobiv koht teel, arvestades seda, kuhu kavatsetakse sõita pärast ristmiku ületamist;
2) uurida kogu nähtavuspiirkonda ja olla valmis tegutsema;
3) vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;
4) panna tähele tagapool toimuvat;
5) jääda seisma, kui fooris on punane tuli või kui liiklusmärk nõuab peatumist;
6) jälgida reguleerija märguandeid;
7) sõita pidevalt, ilma viivitusteta, kui liiklus seda lubab;
8) olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele.
3.3.6.2. Otsesõit ristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikul, ja sõita ristmikult otse edasi ning sealjuures:
1) uurida olukorda ristmikul ja pärast ristmikku;
2) vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;
3) panna tähele tagapool toimuvat;
4) jääda seisma, kui fooris on punane tuli või kui liiklusmärk nõuab peatumist;
5) jälgida reguleerija märguandeid;
6) sõita pidevalt ilma viivitusteta, kui liiklus seda lubab;
7) olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele;
8) näidata selgelt oma teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust;
9) mitte takistada teisi ristmikul;
10) kiirendada pärast ristmikku nii, et ei takistataks teisi.
3.3.6.3. Parempööre ristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada neid teeandmisreegleid, mis kehtivad ristimikul, ning pöörata ristmikult paremale ja sealjuures:
1) anda varakult märku;
2) suunata mootorratast võimalikult parema teeserva lähedale;
3) sooritada pööret nii kitsal alal kui võimalik;
4) otsustada, millal võib mööda sõita kaherattalistest sõidukitest;
5) uurida nähtavuspiirkonda ja pöörata erilist tähelepanu vasakul pool toimuvale;
6) näidata selgelt oma teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust;
7) panna tähele teiste liiklejate kavatsusi, millest juhinduda oma tegevuses;
8) valida kiirust vastavalt sellele, kui järsk on pööre;
9) kasutada teepeenart, et suurendada muu liikluse sujuvust;
10) lasta läbi jalakäijaid ja jalgrattureid, kes ületavad teed;
11) pärast pööret kiirendada, et vältida teiste takistamist.
3.3.6.4. Vasakpööre ristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikul;
2) pöörata ristmikul vasakule ja seejuures:
– anda varakult märku,
– suunata mootorratast vasakusse sõiduritta või tee keskjoone lähedale,
– uurida nähtavust ja pöörata erilist tähelepanu vastutulevatele sõidukitele,
– näidata selgelt oma teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust,
– panna tähele teiste liiklejate kavatsusi, millest juhinduda oma tegevuses,
– valida kiirust vastavalt sellele, kui järsk on pööre,
– mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul,
– valida sobivat kohta teel, arvestades seda, kuhu kavatsetakse sõita pärast ristimiku ületamist,
– lasta läbi jalakäijaid ja jalgrattureid, kes ületavad teed,
– pärast pööret kiirendada, et vältida teiste takistamist;
3) valida alternatiivi vasakpöördele, kui nähtavus ristmikul on piiratud või liiklustingimused on muus mõttes rasked.
3.3.6.5. Sõitmine ringristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada teeandmisreegleid, mis kehtivad ringristmikul, ja sõita ringliiklusega ristmikul ning sealjuures:
1) valida kohta teel, arvestades sõidusihiga pärast ringristmikku;
2) kasutada ära nähtavusvõimalusi, et orienteeruda liikluses ja kohanduda sellega;
3) näidata selgelt oma teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust;
4) valida kiirust vastavalt liiklusele, teeoludele ja kurviraadiusele;
5) panna tähele teiste liiklejate kavatsusi, millest juhinduda oma tegevuses.
3.3.7. Sõit ühesuunalise liiklusega teel
3.3.7.1. Otsesõit
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikul;
2) otsustada, kas liiklus on ühesuunaline;
3) sõita otse ühesuunalise liiklusega teel ja sealjuures:
– valida kohta, arvestades järgneva sõidusihiga,
– pöörata erilist tähelepanu jalakäijatele, jalgratturitele ja seisvatele sõidukitele.
3.3.7.2. Vasakpööre
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikel;
2) pöörata vasakule ja sealjuures suunata mootorratast nii sõidutee vasaku serva lähedale kui võimalik.
3.3.8. Vöötrada ja jalgrattatee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada neid eesõigusreegleid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata vöötrajal ja jalgrattatee ülesõidul;
2) kohandada kiirust olukorraga nii, et välditaks ohtu või jalakäijate ja jalgratturite ehmatamist;
3) valida kiirust nii, et välditaks peatumist vöötrajal või jalgrattatee ülesõidul.
3.3.9. Tagasipööre
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida pööramiseks ohutut kohta, arvestades:
– nähtavust,
– liiklust,
– liikluseeskirja nõudeid;
2) pöörata, ilma et tekitataks ohtu või takistaks teisi liiklejaid.
3.3.10. Peatumine ja parkimine
3.3.10.1. Peatumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades:
– nähtavust,
– liiklust,
– liikluseeskirja nõudeid;
2) peatuda, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid.
3.3.10.2. Parkimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tema tähelepanu muult liikluselt kõrvale;
2) parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;
3) võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks mootorratast kasutada;
4) rakendada parkimisreegleid, millest annavad teada liiklusmärgid, lisateatetahvlid ja muud juhised.
3.3.11. Möödasõit
3.3.11.1. Enne möödasõidu alustamist
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kavandada möödasõitu sealhulgas ka nii, et väheneks selle kahjulik mõju keskkonnale;
2) liikuda eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus;
3) otsustada, kas on võimalik möödasõitu sooritada ohutult, arvestades:
– nähtavust,
– ristmikke,
– ilma ja teeolusid,
– pimestusohtu,
– vastutulevaid sõidukeid,
– vähemkaitstud liiklejaid,
– eessõitvaid sõidukeid,
– võimalust pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse,
– tagasõitvaid sõidukeid,
– mootorratta võimsust,
– liikluseeskirja nõudeid;
4) otsustada, millal anda möödasõidu märguannet.
3.3.11.2. Möödasõidu ajal
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada ohutut möödasõitu:
– kiirendades,
– valides möödasõidukohta, muutmata oluliselt kiirust;
2) katkestada möödasõitu, kui tingimused muutuvad;
3) lõpetada möödasõitu ohutult, ilma et oma suunavööndisse naasmine toimuks liiga järsult.
3.3.11.3. Möödasõit mitmest sõidukist
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada möödasõitu mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;
2) panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide kavatsusi ja olla valmis selleks, et keegi neist kavatseb ise hakata mööda sõitma.
3.3.11.4. Möödumine paremalt poolt
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) otsustada, kas on lubatud ja saab mööduda paremalt poolt, arvestades:
– nähtavust,
– ruumi paremal pool,
– kaitsetuid liiklejaid,
– liikluseeskirja nõudeid,
– kiirust;
2) valida kiirust nii, et mootorratast oleks võimalik peatada, kui ette ilmuks mõni varju jäänud liikleja.
3.3.12. Maantee ja kiirtee
3.3.12.1. Maantee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita maanteele kõrvalteelt ja sealjuures:
– uurida olukorda, et orienteeruda muus liikluses ja kohaneda sellega,
– kohandada kiirust liikluse rütmiga maanteel,
– anda liiklejatele märku ohuolukordadest maanteel;
2) sõita maanteel ja sealjuures:
– kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja vasakpoolset sõidurida möödumiseks,
– uurida nähtavust, arvestades liikluse kiirust,
– kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,
– pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele, ja kohandada kiirust olukorraga, et muuta neile maanteele sõit kergemaks,
– valida sobiv kiirus, ilma et sõidetaks liiga aeglaselt;
3) lahkudes maanteelt:
– anda varakult suunamärku,
– sõita aeglustusrajale,
– vähendada kiirust õigel ajal ja sujuvalt.
3.3.12.2. Kiirtee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita kiirteele ja sealjuures:
– näidata selgelt oma kavatsust pidada kinni teeandmiskohustusest, kui puudub kiirendusrada,
– otsustada, millal võib sõita kiirteele, arvestades teiste sõidukite kiiruse ja kaugusega,
– kohandada kiirust kiirteel liiklusrütmiga;
2) sõita kiirteel ja sealjuures:
– uurida nähtavust, arvestades liiklusvoo kiirust,
– kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,
– valida sobiv kiirus, ilma et sõidetaks liiga aeglaselt;
3) lahkuda kiirteelt ja sealjuures:
– anda varakult suunamärku,
– sõita aeglustusrajale,
– vähendada kiirust õigel ajal.
3.3.13. Raudtee ja trammitee
3.3.13.1. Raudtee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) uurida olukorda ülesõidukohas;
2) valida õiget kiirust nii, et mootorratast oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest või foori (liiklusmärgi) stoppjoonest;
3) rakendada reegleid, mis kehtivad ristumisel raudteega ja puudutavad:
– peatumist,
– parkimist,
– möödasõitu.
3.3.13.2. Trammitee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) uurida olukorda trammiteega ristumise kohas;
2) valida õiget kiirust nii, et mootorratast oleks võimalik peatada ohutus kauguses rööbastest või foori (liiklusmärgi) stoppjoonest;
3) lasta läbi pealeminevaid või väljuvaid reisijad, kui tramm peatub ooteplatvormita peatuses;
4) rakendada reegleid, mis kehtivad ristumisel trammiteega ja puudutavad:
– trammi läbilaskmist,
– peatumist,
– parkimist,
– möödasõitu.
3.3.14. Teetööd
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jälgida teetööde kohas kehtivaid juhiseid (märgid jms);
2) rakendada reegleid, mis kehtivad vastutulevate teeparandusmasinate puhul ja nendest möödumisel;
3) sõita oludega sobiva kiirusega, arvestades:
– libeduse ohtu,
– teetöölisi,
– teeparandusmasinaid,
– piiratud manööverdamisruumi,
– ootamatuid ohtusid.
3.3.15. Vähekaitstud liiklejad
3.3.15.1. Jalakäijad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kõnnitee või teepeenra puudumisel jätta jalakäijatele piisavalt ruumi sõiduteel;
2) anda teed vöötrajale astuvale või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale;
3) valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijaile, ning vältida jalakäija pritsimist.
3.3.15.2. Lapsed
Pärast koolitust peab õpilane oskama pöörata erilist tähelepanu lastele (nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga ja pisimopeediga):
1) näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega;
2) andes lastele aega tee ületamiseks;
3) andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma.
3.3.15.3. Vanurid ja puuetega inimesed
Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele:
1) näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande, sõidu aeglustamisega või peatumisega;
2) andes neile aega tee ületamiseks;
3) andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad nõuetekohaselt märku.
3.3.16. Eriolukorrad
3.3.16.1. Seisvad sõidukid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kohandada kiirust olukorraga ja vajadusel seisma jääda:
– selleks, et võimaldada ühissõidukil asulas peatusest väljuda,
– andes teed lastele, kes ületavad teed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal,
– trammi juures, mis on peatunud selleks, et sõitjaid peale võtta või välja lasta;
2) hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes;
3) anda signaali ohu ennetamiseks või vältimiseks.
3.3.16.2. Alarmsõiduk ja teetöid teostav sõiduk
Pärast koolitust peab õpilane oskama anda vajaduse korral alarmsõidukitele õigel ajal teed.
3.3.16.3. Loomad teel või tee kõrval
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tunda ära piirkondi, kus metsloomade teeleilmumise oht on tavalisest suurem;
2) kohandada kiirust olukorraga ja teel või tee läheduses asuvate loomade puhul vajaduse korral seisma jääda.
3.3.16.4. Organiseeritud inimrühm
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ära tunda organiseeritud inimrühma (nt matuserong);
2) sõita nii, et sellist inimrühma mitte katkestada või takistada.
3.3.16.5. Mootori või muu rike
Pärast koolitust peab õpilane oskama võtta kasutusele abinõusid, mis on vajalikud mootori- või muu rikke tekkimisel:
1) paigutada mootorratast tee kõrvale nii, et vältida ohtu või teiste takistamist;
2) hoolitseda kaassõitjate turvalisuse eest.

3.3.17. Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus
3.3.17.1. Tähelepanelikkus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) olla ettenägelik ja jälgida ümbrust nii, et ta oleks võimeline vältima ohuolukordi;
2) kavandada sõitu nii, et järsku ilmuvaid ohtusid oleks võimalik vältida ning ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ohutult ümber põigata;
3) säilitada ülevaadet liiklusest ja sõidujoonest kõrvale kaldumata kontrollida liiklust tagapool;
4) dubleerida keerukas liikluskeskkonnas ja rasketes nähtavustingimustes antud märguannet käega, et teised liiklejad seda paremini tajuksid.
3.3.17.2. Liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda:
1) liiklusmärkidest;
2) foorituledest;
3) reguleerija märguannetest;
4) teemärgistest;
5) ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega;
6) teiste juhtide märguannetest ja sõidukitähistest;
7) muudest liiklusnõuetest.
3.3.17.3. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ohte ennetavalt sõita ja olla valmis reageerima, arvestades:
– teiste liiklejate vale käitumise võimalikkust,
– ootamatuid ohte,
– oma kogemusi,
– seda, kas ise ollakse nähtav,
– „Liiklusseadust“ ja muid juhiseid;
2) valida ohutut pikivahet teiste mootorratturitega rühmas sõites;
3) sõita sujuvalt ja kavakindlalt, arvestades:
– tee- ja ilmastikuolusid,
– oma terviseseisundit.
3.3.17.4. Ohuolukorrad liikluses
Pärast koolitust peab õpilane oskama avastada, ära tunda ja ette näha ohuolukordi:
1) tundes ära võimaliku riski märke;
2) tehes otsuseid ja teades, millal on vaja olla valmis pidurdama.
3.3.17.5. Hoiakud
Pärast koolitust peab õpilane oskama näidata head liiklusolukorra hindamisvõimet ja aidata ära hoida õnnetusi:
1) tehes koostööd teiste liiklejatega;
2) järgides reegleid ja juhiseid;
3) aru saades, et ta ise on liikluses veel kogenematu;
4) näidates üles kõrgendatud tähelepanu liikluses kogenematute ja vähekaitstud ning puuetega liiklejate suhtes;
5) arvestades seda, et isegi kogenud liiklejad võivad käituda valesti.
3.4. Sõiduki juhtimine erioludes
Küllaldase liiklusvilumusega õpilasega on soovitatav teha õppesõitu rasketes tee- ja ilmaoludes ( vihma- või lumesadu, pimedus, porine tee, libedus jms).
3.4.1. Udu, vihm, lumesadu jms
3.4.1.1. Käitumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida kiirust, arvestades piiratud nähtavust;
2) valida ohutut pikivahet eessõitja ning külgvahet vastutulija ja teeserva suhtes;
3) valida õiget valgustust.
3.4.1.2. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erilisi nõudeid, mis kaasnevad sõitmisega halva nähtavuse puhul;
2) oskama uurida olukorda halva nähtavuse tingimustes ning olema valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele;
3) olema ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele.
3.4.2. Sõiduki juhtimine pimeda ajal
3.4.2.1. Sõidutaktika
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul:
– märjal asfaldil,
– kuival asfaldil,
– lumega kaetud teel;
2) hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest;
3) sõita pimedas ja sealjuures:
– lülitada ümber tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul,
– valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel.
3.4.2.2. Käitumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida õiget kiirust, arvestades:
– nähtavust,
– tee laiust ja suunda,
– pimestumisohtu;
2) valida sobivat paiknemist teel, arvestades:
– vastutulevate sõidukite paiknemist,
– takistusi, mida on raske märgata,
– kaitsetuid liiklejaid,
– eriti riski, et teel viibib jalakäijaid;
3) valida sobivat kohta peatumiseks ja parkimiseks.
3.4.2.3. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erilisi nõudmisi, mis kaasnevad sõiduga pimedas;
2) hindama õigesti nähtavust ja oskama ära kasutada teiste sõidukite tuledega valgustatud ala;
3) oskama olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele, näiteks metsloomadele või kaitsetutele liiklejatele, kes ei ole teinud end pimedas nähtavaks.
3.4.3. Libe tee
3.4.3.1. Käitumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida õiget kiirust, arvestades:
– rataste ja tee haarduvust,
– tee laiust ja suunda,
– mootorratta rehve,
– liiklusolusid;
2) valida oma sõidujoont, arvestades:
– teisi sõidukeid,
– tee haarduvust,
– jääd,
– veega täidetud rööpaid jm.
3.4.3.2. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erinõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel;
2) olema ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele, näiteks libedaga juhitavuse kaotanud sõidukitele.

Raak Company B kat. ettevalmistamise õppekava

B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI
ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA (KOMBINEERITUD ÕPPEVORM)

OÜ Raak Company

Õppeasutus:OÜ RaakCompany, registrikood 12664544, ettevõtte aadress Vahtra põik 5-10, Haapsalu, 90509.
Õppekava kinnitamise kuupäev: 15.07.2014. a ja käskkirja nr 1.
Elektrooniline õppekeskkond: Teooria.ee õppekeskkond (väljatöötanud OÜ Teooria ja liiklusspetsialistid)
Juhi esmaõppe algastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas 22 (73%)
Auditoorse töö maht 7
Õppesõidu maht 24

Juhi esmaõppe lõppastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas 2 (50%)
Kontakttundide maht 2
Õppesõidu maht 2

Õppekava koostamise alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“
Kursuse läbiviimiseks vajalike sertifikaatide/litsentside olemasolu: ÕT 003803.
Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:
1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Esmaõppe korras valmistatakse ette B-kategooria mootorsõiduki juhti.
Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane.

ELEKTROONILISE ÕPPEKAVA STRUKTUUR
JUHI ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUS
Liiklusteooriaõpe
Moodul 1
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, esimene arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale.
Auditoorse aktiivõppetunni sisu:
- Täpsustame õppetöö sisu ja suhtlemist teooriaõpetajaga elektroonilises õppekeskkonnas.
- Käsitleme juhi enesehinnangu, impulsiivse käitumise ja selle teadvustamise küsimusi.
- Räägime enda käitumise teadlikust jälgimisest ja riskeeriva käitumise vältimisest.
Moodul 2
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, teine arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale.
Auditoorse aktiivõppetunni sisu:
- Käsitleme küsimusi joobest ja väsimusest, juhi valmisolekust sõiduks, valikute tegemist.
- Räägime kaaslaste suhtumise ja käitumise mõjudest juhile, oma seisundi hindamisest ning anname võimaluse adekvaatseks tagasisideks.
Moodul 3
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, kolmas arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale.
Auditoorse aktiivõppetunni sisu:
- Käsitleme küsimusi sõidumarsruudi valiku ja aja planeerimise kohta, keeruliste olude ja situatsioonide vältimise kohta vähese kogemuse juures.
- Räägime alternatiivsetest variantidest ja soovitustest aja ja teekonna valikul, kannatlikkusest ja püsivusest maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes.
- Oluline on ohutu sõidukiiruse valiku ja riskeeriva käitumise vältimise käsitlemine.
Pimeda ajal sõiduki juhtimine – veebipõhine õpe, materjalid vastavalt õppetunni temaatikale, praktikum õppeväljakul. Pimeda ajal sõiduki juhtimise teooriaõpet võib alustada pärast 1. mooduli teooriaõppe läbimist.
Hindamine
Kasutatakse mitteeristavat hindamisviisi arvestatud /mittearvestatud.
Teooriaõppe üleminekutesti positiivseks sooritamiseks vajalik lävend on 87% õigeid vastuseid.
Sõiduõppe vahekontrolli läbimiseks vajalik eelneva mooduli õpiväljundite omandamine.
Sõiduõppe lõpetamiseks vajalik vähemalt kolme manööverdusharjutuse korrektne sooritamine ja ohutu tavaliikluses osalemine.

Õppemeetodid

Õpiväljundite saavutamiseks kasutatavad õppemeetodid teooriaõppes:
• Aktiveeriv loeng
• Arutelu
• Rühmatöö
• Iseseisev uurimus
Õpiväljundite saavutamiseks kasutatavad õppemeetodid sõiduõppes:
• Visualiseerimine
• Arutelu korduva sooritamisega
• Eneseanalüüs ja enda tegevuse hindamine
• Iseseisev ülesande püstitamine ja sooritamine

Sõiduõpe
Moodul 1 ja 2
Kokku 16 sõidutundi. Õpime, milline peab olema juhi tööasend ja turvavarustus, kuidas sõidukit käsitseda ja juhtida vähese liiklusega teedel ning erinevates liiklussituatsioonides.
Moodul 3
6 sõidutundi. Omandame oskused möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks, sõiduki juhtimiseks planeeritud teekonnal ja sõiduki juhtimiseks keskkonda säästval viisil; sooritame algastme libedasõidu harjutused.
Pimeda ajal sõiduki juhtimine – 1 sõidutund. Pimeda ajal sõiduki juhtimise sõiduõpet võib alustada pärast sõiduõppe 2. mooduli läbimist.
Nõuded õpingute lõpetamiseks
Teooriaõpe: teadmiste kontroll autokooli klassiruumis.
Sõiduõpe: sõiduoskuse kontroll liikluses.
JUHI ESMAÕPPE LÕPPASTME KOOLITUS
Liiklusteooriaõpe
2 auditoorset tundi (sh 1 praktikum), veebipõhine õpe.
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
Sõiduõpe
Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine – 1 sõidutund.
Libedasõidu riskivältimise harjutused õppeväljakul – 1 sõidutund.

Õppekava koostaja:
Jaanus Raak
OÜ Raak Company
Juhatuse esimees
e-post: jaanus.raak@gmail.ee
telefon: 5029110

1. ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUSE AINEKAARDID
1.1. Teooriaõpe

Teooriaõpe 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 1 h
Aine lühikirjeldus Antakse ülevaade juhiloa saamise tingimustest ja korrast, juhikoolituse eesmärkidest ja juhi õppekavast, õppetöö korraldusest ja õppetööd reguleerivatest dokumentidest. Seatakse koolitusele ühised eesmärgid.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused ülevaate saamiseks juhiloa saamise tingimustest ja korrast, õppetöö korraldusest, sisust ja mahust. Luua eeldused olukorrale, kus juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid ja õpilase juhilubade saamisega ning juhi koolitusega seotud eesmärgid langeksid võimalikult palju kokku.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
• teab õppetöö korraldust;
• teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
• on omaks võtnud juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid.
Iseseisva töö sisu Tutvuda Teooria.ee õppekeskkonna õppevõimalustega.
Kohustuslik kirjandus Liiklusseadus. Määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.

Teooriaõpe 1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitakse pärast tundi ”Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest”.
Aine lühikirjeldus Lisaks kohustuslikele teooriatundidele ja sõidutundidele on kursuse raames palju iseseisvat tööd. Aine raames täpsustatakse iseseisva töö sisu ja mahtu. Aidatakse õpilasel koostada individuaalne õppeplaan – õppetöö ajaline jaotus, iseseisev töö, õppimine juhendajaga jms. Rõhutatakse õpilase aktiivset rolli õppetöös ja vajadust võtta vastutus oma õppimise eest.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused vastutuse võtmiseks oma õppimise eest ja aidata õpilasel koostada individuaalne õppeplaan.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• on valmis vastutama oma õppimise eest;
• on koostanud individuaalse õppeplaani;
• teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.3. Liiklus kui süsteem
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 2 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe moodul 1 ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Liiklus koosneb mitmest osast – tee, liikleja, sõiduk, seadusandlus – moodustades süsteemi. Süsteemi erinevad osad on vastasmõjus – muutused ühes kutsuvad esile ka muutused teistes. Antakse ülevaade olulisemast süsteemi erinevate osade kohta – terminind, liiklusalane seadusandlus, sõiduk, liikluskorraldusvahendid jms.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused mõistmaks liiklust kui süsteemi.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
• teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
• mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
• teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Võimalikke ettetulevaid liiklusolukordi on väga palju ja neid ükshaaval selgeks õppida ei ole võimalik. Aine raames analüüsitakse tüüpilisemaid liiklusolukordi ja arutletakse, millised on juhi võimalused tagada ohutus nendes olukordades. Sõnastatakse ühiselt ohutu liiklemise põhimõtted.
Omandatakse piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga ja märguannete kasutamisega seotud reeglid.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused isiklike ohutu liiklemise põhimõtete väljatöötamiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
• teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
• teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
• on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.5. Teiste liiklejatega arvestamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Liiklejate käitumises on vanusest, kogemusest, kasutatavast sõidukist jms tulenevaid erisusi. Neid erisusi teades oskab juht teiste liiklejatega paremini arvestada. Ühe liikleja poolt tehtud viga ei vii vältimatult õnnetuseni kui teine pool teab mida ette võtta õnnetuse ärahoidmiseks. Arutletakse selle üle, milliseid liiklejate rühmi on, millised on nende käitumise eripärad ja kuidas iga liikleja saab neid eripärasid teades ohutuse tagada.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused teiste liiklejatega arevestava käitumise kujunemiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejate rühmi;
• teab erinevate liiklejate rühmade käitumise eripärasid;
• teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
• omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
• mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
• on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.6. Sõiduki turvalisus
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”. Turvahalli külastus võib toimuda algastme koolituse jooksul.
Aine lühikirjeldus Autotööstus areneb väga kiiresti. Sõidukite tootjad pööravad järjest suuremat rõhku sõidukite turvalisusele. Tehnikasaavutusi saavad juht ja sõitjad enda ohutuse suurendamiseks kasutada teades sõidukis oleva turvavarustuse tööpõhimõtet ning kuidas turvavarustust õigesti kasutada. Kõige parem on turvavarustuse õige kasutamise vajadust selgitada külastades turvahalli.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused turvavarustuse õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks kasutada turvavarustust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• mõistab auto kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
• teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
• teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on enam motiveeritud turvvarustust kasutama;
• teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;
• teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
• teab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;
• teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
• teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.7 Inimene sõidukijuhina
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Inimestena oleme erinevad. Erinevused võivad olla tingitud kaasasündinud teguritest (sugu, isiksuse omadused, impulsiivsus, kognitiivsed funktsioonid), elu jooksul välja kujunevatest teguritest (vanus, kogemused, hoiakud, väärtused, motiivid, iseloom jms) ning kiiresti muutuvatest asjaoludest (väsimus, tervislik seisund, emotsioonid, joove jms). Arutletakse selle üle, kuidas nendest teguritest tulenevat negatiivsed mõju juhi käitumisele saab vältida.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused mõistmaks erineva liikluskäitumise põhjuseid, saada teadlikuks enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused strateegiate väljatöötamiseks neid kahjulikke mõjusid vähendada.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
• teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
• teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
• on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
• on rohkem motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.1. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht 2 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Üheks ohutu liiklemise eelduseks on valida teel otse sõites ja manöövri sooritamisel õige asukoht. Omandatakse sõidu alustamise ja sõiduki asukoha valikuga seonduvad reeglid. Arutletakse, kuidas tagada sõidu alustamisel ohutus, milliseid ettevalmistusi tuleb sõiduks teha, millised on tee erinevad osad ja nende otstarbed; mille järgi ära tunda eraldi rada ühissõidukile, kergliiklejatele jms; kui sõiduradasid on mitu, siis milline rada valida; kuidas saab juht õige paiknemisega teel riske vältida. Analüüsitakse sõiduki asukohaga sõites seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused sõitmisel õige asukoha valikuks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks sõidu planeerimisega riske vältida ning keskkonda säästa.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas sõitu ohutult alustada;
• teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
• teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
• teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
• on rohkem motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.2. Sõidujärjekord sõites
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht 2 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Üheks ohutu liiklemise eelduseks on õige sõidujärjekorra määramine teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ületamisel. Omandatakse teede ristumis- ja lõikumisaladel ning raudteeülesõidukohtadel ja õuelade, parklate, jalgrattateede, teega külgnevate alade, raudtee, trammitee jms ületamisel sõidujärjekorra määramisega seotud reeglid. Analüüsitakse teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõiduga seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused ristmike ja teega külgnevate alade ületamisel õige sõidujärjekorra määramiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks ristmikel sõites võimalikke ohte vältida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;
• omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
• on rohkem motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.3. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht 2 h.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Omandatakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seonduvad reeglid. Asulavälisel teel ja kiirteel sõiduki juhtimine erineb asulas sõidust peamiselt sõidukiiruse poolest. Suurema sõidukiirusega kaasneb oht õnnetuse korral rohkem viga saada; midagi olulist võib tähele panemata jääda; kui ohtu märgatakse, siis on vähem aega õige otsuse vastuvõtmiseks ja tegutsemiseks. Lubatud sõidukiirust ületatakse siin ka rohkem – sõit tundub ohutum, sõidukiiruse hüpnoos jms. Kuid ka väljaspool asulat ja kiirteel saab ohutult sõita – valides oludele vastava sõidukiiruse ja hoides enda ümber tegutsemiseks piisavalt ruumi. Analüüsitakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas oleks saanud neid ära hoida.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimiseks ja ohtude vältimiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused motivatsiooni suurenemiseks järgida ka asulavälisel teel ja kiirteel sõites sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoida ohutut piki- ja külgvahet.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
• teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;
• omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
• on rohkem motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.4. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Peatumine ja parkimine ning hädapeatamine peavad toimuma selliselt, et muud liiklust ei takistata. Omandatakse peatumise ja parkimise ning hädapeatumisega seotud reeglid. Lahendatakse peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud probleemülesandeid. Analüüsitakse peatumise ja parkimise ning hädapeatamisega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid ära hoida.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused peatumiseks ja parkimiseks ning hädapeatamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ning motivatsiooni suurendamiseks peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reeglite järgimiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
• teab kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;
• on rohkem motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima.
• teab kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.5. Käitumine liiklusõnnetuse korral
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Ei ole
Aine lühikirjeldus Liiklusõnnetus on riskiolukord, kuhu ükski juht ei taha sattuda. Kui aga liiklusõnnetus siiski juhtub, eeldab see juhilt kindlate reeglite järgi käitumist. Omandatakse liiklusõnnetuse korral käitumisega seotud reeglid. Lahendatakse liiklusõnnetuse korral käitumisega seotud probleemülesandeid. Analüüsitakse liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi ohutuse ja liikluskindlustusseaduse seisukohast.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused liiklusõnnetuse korral õige ja ohutu käitumise jaoks vajalike teadmiste kujunemiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
• teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.1. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Omandatakse möödasõidu, möödumisega ning ümberpõikega seotud reeglid. Arutletakse selle üle, milliseid ohte võib möödasõidul ette tulla ja kuidas neid ohte vältida. Analüüsitakse möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks vajalike teadmiste kujunemiseks ning motivatsiooni suurendamiseks kaaluda hoolega möödasõiduvajadust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
• teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
• teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;
• on rohkem motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.2. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Sõitu planeerides on võimalik teekonnaga seotud ohte vältida – marsruudi ja aja valik, sõiduki ettevalmistus sõiduks, vajaminev varustus, vajalikud puhkepausid, juhi seisund jms.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides saab mõjutada sõidu ohutust. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks sõiduga seonduvat riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on rohkem motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
• teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.3. Keskkonda säästev auto kasutamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Auto kasutamisega kaasneb kahju keskkonnale. Kuidas saab seda kahjulikku mõju vähendada? Sõiduviisi valikuga, sõidu planeerimisega, auto korralise hooldamisega, eelsoojendi kasutamisega, auto valikuga ostes jms. Arutletakse vajadustest lähtuvalt võimaluste üle säästa ja milliseid meetmeid keegi on nõus keskkonna säästmiseks tarvitusele võtma.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused auto säästlikuks kasutamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks autot kasutades keskkonda säästa. Luua eeldused enesehinnanguks – kui motiveeritud keegi on autot keskkonda säästvalt kasutama.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas auto kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
• oskab leida auto kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
• teab kuidas jälgida kütuse kulu;
• on rohkem motiveeritud autot kasutades keskkonda säästma;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.4. Sõitmine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Rasked tee- ja ilmastikuolud põhjustavad tee ja rattavahelise haardumise või nähtavuse halvenemise. Kuidas sellistes rasketes oludes ohutult sõidukit juhtida? Selleks, et juht saaks sõita ohutult (suudaks säilitada tee ja ratta vahelise haardumise, oskaks valida oludele vastava sõidukiiruse ja õige pikivahe), peab ta arvestama asjaoluga, et sõidukile mõjuvad jõud, mis võivad töötada vastupidiselt juhi soovile. Mõistes sõidukile mõjuvaid jõude ja kuidas juht oma käitumisega saab neid jõudusid muuta, saab sõites neid arvestada. Arutletakse järgmistel teemadel: peatamisteekond = reageerimisteekond + pidurdusteekond; reageerimisaeg, pidurdusteekonna sõltuvus sõidukiirusest, haardumisest ja massist, tsentrifugaaljõud, inerts, kineetiline energia, jääkkiirus, kokkupõrkel vallanduvad jõud jms.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmisega seotud ohtude mõistmiseks ja teadmiste kujunemiseks kuidas neid ohte vältida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
• teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.5. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
Koht õppekavas Aine kuulub Teooria.ee õppekeskkonna algastme libedasõidu koolitusse.
Koolituse maht 1 h
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Juht peab olema võimeline valima oludele vastava sõidukiiruse ja teadma, kui palju tuleb sõites enda ümber ruumi hoida. Samuti peab ta teadma, kui kiiresti on võimalik sõiduk peatada. Peatamisteekonna pikkus sõltub sõiduki sõidukiirusest ja tehnilisest seisundist, juhi oskusest pidurdada, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. Selgitatakse pidurdusteekonna sõltuvust teekatte iseärasustest ja sõidukiirusest ning et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt peatamisteekonna pikkust.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused vajalike teadmiste kujunemiseks oludele vastava sõidukiiruse, ohutu piki- ja külgvahe valikuks. Juht peab mõistma tee- ja ilmastikuolude mõju rehvi haardumisele teepinnaga. Luua eeldused mõistmaks, et sõidukit ei saa hetkega seisma jätta ja seepärast tuleb sõites enda ümber hoida piisavalt ruumi; kui ruumi on vähe, tuleb vähendada sõidukiirust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
• mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.6. Kooli teooriaeksam
Koht õppekavas Teooriaõppe viimane tund
Kohustuslike tundide arv 1 tund
Teooriaeksami läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1.; 2. ja 3. moodul.
Teooriaeksami lühikirjeldus Teooriaeksam toimub autokooli õppeklassis. Eksamil kasutatava testi küsimuste arv on 45 ning teemad hõlmavad kogu teooriakursus õpitud materjali. Eksami sooritamiseks on aega 45 minutit.
Teooriaeksamisooritamise tingimused
Õpilane on vastanud ilma kõrvalist abi ja abimaterjale kasutamata õigesti vähemalt 42-le küsimusele 45-st.
Eksami üldeesmärgid Määrata kindlaks kas õpilase teoreetiliste teadmiste tase on piisav liikluses iseseisvalt osalemiseks.
Eksamil saavutatavad õpiväljundid Pärast eksami sooritamist õpilane teab:
• liiklusreegleid
• juhile vajalikke omadusi
• teega seonduvat
• teisi liiklejaid arvestavaid spetsiifilisi ohutegureid
• üldeeskirju ja muid küsimusi
• kohustusliku liikluskindlustusega seonduvat ja nõudeid juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral
• sõiduki, veose ja sõitjatega seotud ohutustegureid
• liiklusohutusega seotud mehhaanilisi aspekte
• sõiduki turvavarustuse otstarvet
• kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele
• keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel

Iseseisva töö sisu Korrata iseseisvalt teooriakursuse õppematerjale.

1.2 Sõiduõpe
Sõiduõpe 1.1. Juhi tööasend ja turvavarustus
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 1. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel määratakse sõidutundide kogumaht sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe moodul 1 ained ”Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning ”Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Koolitus viiakse läbi kus muud liiklust ei häirita ega ohustata, muuks liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul, turvahallis ja/ või selleks kohandatud simulaatoril. Omandatakse sõiduks valmistumiseks vajalikud oskused – juhi tööasendi reguleerimine, oskus aidata sõitjatel turvavarustus kinnitada, oskus kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele, oskus aru saada, millal sõiduki kasutamine on ohtlik.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luuakse eeldused motivatsiooni suurendamiseks kasutada turvavarustust ja nõuda turvavarustuse kasutamist sõitjatelt .
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, kasutades mh sõiduki käsiraamatut;
• oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
• oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
• oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
• teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
• on rohkem motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 1.2. Sõiduki käsitsemine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 1. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. moodul aine ”Juhi tööasend ja turvavarustus“.
Aine lühikirjeldus Koolitus viiakse läbi kus muud liiklust ei häirita ega ohustata, liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul ja/või selleks kohandatud simulaatoril. Harjutatakse mootori käivitamist, sõiduki juhtimisseadmete käsitsemist, manööverdamist, märgu andmist, sujuvat liikumist, sõidu lõpetamist, pidurdamist jms. Harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõidu õpingute alustamiseks vähese liiklusega teel.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitlemisoskuste kujunemiseks, mis on vajalikud sõiduõppe jätkamiseks vähese liiklusega teedel. Õpilane oskab paigalt võtta, sõidukit sujuvalt ja äkkpidurdamisega peatada ning sõidurada vahetada
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;
• teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 2.1. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 2. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 4 sõidutundi.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. moodul ained.
Aine lühikirjeldus Viimistletakse sõiduki ohutu ja keskkonda säästva käsitsemise vilumust tasemeni, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks erinevates liiklussituatsioonides. Harjutatakse liikluses osalemiseks vajalikke oskusi vastavalt regiooni eripärale: tähelepanu suunamist liikluses olulisele, ohutu liiklemise põhimõtete kohaldamist, teiste liiklejatega arvestamist, õige asukoha valikut teel; teede lõikumisaladele, teega külgnevatele aladele, raudteeülesõidukohale lähenemist ja nende ületamist; sõidujärjekorra reeglite kohaldamist; peatumist ja parkimist, manöövrite sooritamist jms. Juhitakse tähelepanu liikluses osalemisega seotud ohtudele ja nende vältimise võimalustele.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides. Luuakse eeldused valmiduse kujunemiseks võtta juhina vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest. Luuakse eeldused realistlikku arusaama kujunemiseks isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutust oma õppimise eest
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
• omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;
• oskab peatuda ja parkida teel;
• teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 2.2. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 2. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 10 sõidutundi.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. moodul ained ja 2. mooduli aine ”Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel”.
Aine lühikirjeldus Koolitus viiakse läbi keerulisema ja tihedama liiklusega teedel. Viimistletakse sõiduki ohutu ja keskkonda säästva käsitsemise vilumust tasemeni, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks 3. moodulis. Harjutatakse liikluses osalemiseks vajalikke oskusi vastavalt Eestimaa regiooni eripärale: tähelepanu suunamist liikluses olulisele, ohutu liiklemise põhimõtete kohaldamist, teiste liiklejatega arvestamist, õige asukoha valikut teel; teede lõikumisaladele, teega külgnevatele aladele, raudteeülesõidukohale lähenemist ja nende ületamist; sõidujärjekorra reeglite kohaldamist; peatumist ja parkimist, manöövrite sooritamist jms. Juhitakse tähelepanu liikluses osalemisega seotud ohtudele ja nende vältimise võimalustele.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks 3. moodulis. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutus oma õppimise eest. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks erinevates liiklussituatsioonides osalemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks 3. moodulis;
• omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel;
• teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• kohanema liikluses toimuvate muutustega;
• on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
• on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.1. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.
Moodul 3 maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. mooduli ained ja 2. mooduli ained.
Aine lühikirjeldus Aine raames väljaspool asulat läbiviidavas sõidutunnis rakendatakse teooriaõppes omandatud teadmisi pärisuunas ja vastassuunas möödasõidu, möödumise ja võimalusel ka ümberpõike kohta – ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu hindamine, käitumine möödasõitja ja möödasõidetava rollis, ohu ilmnemisel möödasõidu katkestamine jms. Aine raames viiakse läbi sõidutund teelõigul , kus möödasõidu, möödumise ja ümberpõike õpetamisega teisi liiklejaid oluliselt ei häirita. Tavaliikluses on õppesõidukiga keeruline leida võimalust möödasõidu õpetamiseks – pole sõidukeid, kellest mööda sõita. Seepärast viiakse sõidutund läbi 2-3 õppesõidukiga. Jäädes sõitma 10-20 km/h väiksema sõidukiirusega kui on suurim lubatud sõidukiirus ja/või oludele vastav sõidukiirus konkreetsel teelõigul, saab kordamööda pakkuda üksteisele võimalust mööda sõita. Kui koolil on ainult üks õppesõiduk, siis teiseks sõidukiks võib olla ka mõni muu, õppesõidukiks mitte kohandatud harjutuse läbiviimist abistav sõiduk, kuid oma sõidutunni juhib iga õpilane õppesõidukiga. Sõidutunni käigus juhib iga õpilane vähemalt ühe sõidutunni. Sellel ajal kui üks õpilastest sõidab, jälgivad teised tema sõitu. Reflekteeritakse nähtu ja kogetu üle – kas möödasõit oli ohutu, kuidas minul läks võrreldes teistega, mis läks hästi, mida võiks teha teist moodi, kas pikivahe enne ja pärast möödasõitu oli piisav, kas manööver tehti õigesti jms. Sõidutundi juhib õpetaja suunavate küsimustega, kasutades nn arengutreeningu meetodit.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks ning väljaspool asulat peatumiseks ja parkimiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutus oma õppimise eest. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;
• mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
• oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuuna vööndi kaudu;
• oskab käituda möödasõidetava rollis;
• oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.2. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.
Maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 2 sõidutundi.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Õpilane planeerib sõidu punktist A punkti B ja sõidab sihtpunkti plaani kohaselt. Sõitu planeerides kasutatakse navigeerimisseadet ja/või kaarti . Planeeritud teekonnal sõites on oluline pöörata tähelepanu sõiduraja valikule riski vältimise eesmärgil ja harjutada sõitu juhatusmärkide järgi. Soovitav kasutada selle teema läbimisel rühmaõpet. Iga õpilane peab juhtima ühe sõidutunni.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks sõiduga seonduvat planeerida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on rohkem motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
• sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.3. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.
Maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. ja 2. moodul.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 2 sõidutundi.
Aine lühikirjeldus Autojuhi peamised võimalused sõites keskkonda säästa on: teha tähelepanekuid piisavalt kaugelt, hoida piisavat piki- ja külgvahet , planeerida sõitu eesmärgiga võimaluse korral mitte seisma jääda, kasutada antud olukorras võimalikult kõrget käiku, kiirendada reipalt. Rõhutatakse, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. Sõidu ajal mõõdetakse keskmist ja hetkelist kütuse kulu.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused keskkonda säästva sõiduviisi kujunemiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Toetada plaani koostamist tegevuste kohta, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
• on rohkem motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.4. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava esmaõppe algaste sõiduõppe 3. moodulisse
Moodul 3 maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud kõik sõiduõppe 1. ja 2. mooduli sõidutunnid. Sõiduõpe viiakse läbi pärast teemat T 3.5 „Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine“läbimist.
Aine lühikirjeldus Oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahe valikuks peab õpilane teadma, kui kiiresti on ta võimeline sõidukit peatama. Sõidutunnis harjutatakse äkkpidurdamist (erinevatel sõidukiirustel) erinevates teeoludes ning kurvis sõitmist. Harjutused viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul või muuks liikluseks suletud alal, mis vastab libedasõidu õppeväljakule kehtestatud nõuetele.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused äkkpidurdamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua eeldused realistlikku arusaama kujunemiseks isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahega. Luua eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab sooritada äkkpidurduse;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
Iseseisva töö sisu -

Sõiduõpe 3.5. Kooli sõidueksam
Koht õppekavas Sõiduõppe viimane tund
Maht 1 sõidutund
Sõidueksami läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1.; 2. ja 3. moodul.
Sõidueksami lühikirjeldus Sõidueksam toimub koolitaja õppesõidukiga. Eksami kestus on 1 sõidutund (45 minutit). Sõidueksamil kasutatakse kombineeritud hindamisviisi (kompetentsi- ja vigadepõhine). Hindamisviis on mitteeristav: arvestatud-mittearvestatud.
Sõidueksamisooritamise tingimused
Õpilane on suudab eksami vältel juhtida sõidukit ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja säästlikult. Sõitmisel kasutatakse õigeid sõiduvõtteid, ei eksita liiklusreeglite vastu ning ei tekitata liiklusohtlikku olukorda. Eksami käigus sooritatakse positiivselt vähemalt kolm manööverdusharjutust, millest üks sisaldab tagurdamist.
Sõidueksami üldeesmärgid Määrata kindlaks kas õpilase oskuste tase on piisav liikluses iseseisvaks ja ohutuks osalemiseks.
Sõidueksamil saavutatavad õpiväljundid Pärast eksami sooritamist õpilane oskab:
• sõitu kavandades hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms);
• suurema ohu allika valdajana arvestada teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse;
• kasutada sõidukit keskkonda säästvalt;
• kohaneda liikluses toimuvate muutustega;
• hinnata võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
• juhtida oma sõidukit viisil, mis välistab ohtlikke olukordade tekitamist (sh sõitu alustades, sõites sirgel teel ja kurvis, sõites tasasel või mägisel maastikul, sõites erinevates ilmastiku- ja teeoludes, sooritades manöövreid, tagurdades, pidurdades, möödudes, peatudes ja parkides jne);
• järgida liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada;
• aru saada, kui sõiduki kasutamine on liiklusele ohtlik, ja käituma olukorra kohaselt;
• ohutult sõidukisse siseneda ja sõidukist väljuda;
• valmistada sõidukit ette ohutuks sõiduks (tööasend, turvavarustuse, lisa- ja mugavusseadmete kasutamine jms).

2. JUHI ESMAÕPPE PIMEDA AJA KOOLITUSE AINEKAARDID
2.1 Teooriaõpe
PT Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonnas pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituses.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas ja praktikum õppeväljakul, kokku 1 tund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. mooduli õppeained.
Aine lühikirjeldus Pimeda ajal sõites tuleb osata valida sõidukiirus, mis võimaldab sõiduki peatada nähtavuse piires. Omandatakse tulede kasutamisega seotud reeglid. Näidatakse nähtavust erinevate tuledega vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites; millised on juhi võimalused erineva sõidukiiruse puhul ohu märkamisel tegutseda; kuidas muuta teel seisev sõiduk ja sõiduki ümber toimetavad inimesed teistele liiklejatele nähtavaks. Teooriaõpe ja praktikum viiakse läbi muuks liikluseks suletud valgustamata alal või õppesõiduväljakul. Õpet on võimalik läbida nõuetele vastaval simulaatoril.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused tulede õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ja mõistmaks pimeda ajal sõitmisega seonduvaid ohte ning kuidas juht saab neid ohte oma käitumisega vältida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
• mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
• saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest, ohtudest.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -
2.2 Sõiduõpe
PS Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava sõiduõppe pimeda ajal sõiduki juhtimise koolitusse.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Harjutatakse teooriaõppes ”Pimeda ajal sõiduki juhtimine” õpitut – tulede õiget kasutamist, oludele vastava sõidukiiruse valikut, tähelepanu suunamist jms. Sõiduõpe toimub tavaliiklusega teel või nõuetele vastaval simulaatoril.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused pimeda ajal sõiduki juhtimiseks vajalike oskuste kujunemiseks ja pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohtude mõistmiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit pimeda ajal oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvaheganing kasutada õigesti tulesid.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;
• mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
• teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
• oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
• teab isiklikke, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud, tugevaid ja nõrku külgi;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

4. LÕPPASTME KOOLITUSE AINEKAARDID
4.1 Teooriaõpe
LT 1 Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonnas lõppastme koolituse teooriaõppes.
Aine maht 1 auditoorne aktiivõppetund ja e-loengud
Aine läbimise eeltingimused Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba.
Aine lühikirjeldus Aine raames arutletakse kuidas liiklusõnnetuse peamistest põhjustest tingitud õnnetusi ära hoida. Liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks, mis on otseseks ohuks liiklusohutusele, on lubatud sõidukiiruse ületamine, joobes juhtimine, riskeeriv sõidustiil, turvavarustuse mittekasutamine ja agressiivsus liikluses. Lisaks avaldavad mõju juhile ja on liiklusõnnetuste põhjusteks juhi isiksuseomadused, elustiil, motivatsioon ja seadusekuulekus. Samuti on olulisteks teguriteks eakohane riskikäitumine ja vähene juhtimiskogemus (alla 24 a juhid).
Aine üldeesmärgid
Luua õpikeskkond, kus kujuneb või süveneb arusaam säästliku, ohutu ja teiste liiklejatega arvestava sõiduviisi eelistest. Luuakse eeldused enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest riskidest teadlikuks saamisele ja oskuste kujunemisele nendega oma käitumises arvestada.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
• mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
• teab millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
• tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on rohkem motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

LT 2 Libedasõidu riskivältimise praktikum
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonnas lõppastme koolituse teooriaõppes.
Aine maht 1 auditoorne aktiivõppetund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba.
Aine lühikirjeldus Et juht oleks võimeline valima oludele vastava sõidukiiruse ja teaks, kui palju tuleb sõites enda ümber ruumi hoida, peab teadma, millised on juhi võimalused äkkolukorras käituda ( sõiduk seisma jätta, takistusest ümber põigata, juhitavus taastada). Praktikumi käigus näitlikustatakse, et juhi võimalused äkkolukorras tegutseda sõltuvad sõiduki sõidukiirusest ja tehnilisest seisundist, juhi oskusest pidurdada, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. Praktikum viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul turvahallis ja/või selleks kohandatud simulaatoril. Praktikum viiakse läbi soovitavalt rühmaõppena. Rühma maksimumsuurus on 12 õpilast.
Praktikumi käigus analüüsitakse peatamisteekonna sõltuvust sõidukiirusest, juhi oskustest, sõiduki iseärasustest, pidurdamise viisist, teekatteiseärasustest jms ning mida tuleb arvestada oludele vastava sõidukiiruse valikul. Lisaks analüüsitakse kui suurt piki- ja külgvahet tuleb hoida ohutuse tagamiseks.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, et lihtsam juhtida ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt kui võtta midagi ette äkkolukorras ohutuse taastamiseks, sest juhi võimalused tegutseda äkkolukorras on vähesed. Näidata, et blokeeritud rattaga sõiduk ei ole juhitav ning peatamisteekonna pikkus sõltub sõidukiirusest ja teekatte iseärasustest. Lisaks näidatakse, et sõidukit ei saa hetkega seisma jätta ja seepärast tuleb sõites enda ümber hoida piisavalt ruumi, sest kui ruumi on vähe, siis tuleb vähendada kiirust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
• mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
• mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

4.2 Sõiduõpe
LS 1 Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse sõiduõppesse.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba.
Aine lühikirjeldus Õpilane ja õpetaja otsivad koostöös võimalusi süvendada keskkonda säästvat, riske vältivat ja teisi liiklejaid arvestavat sõiduviisi. Aine koosneb sõidu hindamise, tagasiside ning keskkonda säästva, riskevältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamise etapist. Sõiduõppe erinevatel etappidel (vähemalt 1. ja 3. etapil) mõõdetakse keskmist kütuse kulu, sõiduks kulunud aega ja keskmist kiirust. Kui õpilasel on võimalus ja soov, siis sõidutund viiakse läbi õpilase autoga ja oma vastutusel. Kui õpilase autol ei ole seadmeid, mille abil mõõta keskmist kütuse kulu, sõiduks kulunud aega ja keskmist kiirust, viiakse sõidutund läbi autokooli autoga
Aine üldeesmärgid Luua eeldused keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvenemiseks ja realistlikku arusaamise kujunemiseks isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
• on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Eelnevalt õpitu iseseisev kinnistamine.

LS 2 Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse sõiduõppesse.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud lõppastme koolituse teooriaõpe „Säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine. Käitumine libedates teeoludes“ ja libedasõidu riskivältimise praktikum.
Aine lühikirjeldus Sõidutunnid viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul vahetult peale lõppastme koolituse teooriaõppe „Libedasõidu riskivältimise praktikum“ läbimist.
Sõidutunnis analüüsitakse peatamisteekonna sõltuvust sõidukiirusest, juhi oskustest, sõiduki iseärasustest, pidurdamise viisist, teekatteiseärasustest jms. Ühtlasi asjaolusid, mida tuleb arvestada oludele vastava sõidukiiruse valikul ning kui suurt piki- ja külgvahet tuleb hoida.
Sõidutunnis harjutatakse äkkpidurdamist, kurvis sõitmist ja seal pidurdamist ning takistusest ümberpõikamist pidurdamisega ja pidurdamiseta.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused oma võimete/oskuste ja toimetuleku võimaluste hindamiseks äkkolukorras käitumiseks ning mõistmaks, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud. Lisaks luua eeldusedmotivatsiooni suurenemiseks juhtida sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
• oskab äkkpidurdada;
• teab, kuidas kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
• mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud;
• on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Eelnevalt õpitu iseseisev kinnistamine.

FIE Jaanus Raak autokooli B kat. õppekava

B-KATEGOORIA JA B1-ALAMKATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI
ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA (KOMBINEERITUD ÕPPEVORM)

FIE Jaanus Raak

Õppeasutus: FIE Jaanus Raak, registrikood 11564869, ettevõtte aadress Vahtra põik 5-10, Haapsalu, 90509.
Õppekava kinnitamise kuupäev: 15.01.2014. a ja käskkirja nr 6.
Elektrooniline õppekeskkond: Teooria.ee õppekeskkond (väljatöötanud OÜ Teooria ja liiklusspetsialistid)
Juhi esmaõppe algastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas 22 (73%)
Auditoorse töö maht 7
Õppesõidu maht 24

Juhi esmaõppe lõppastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):
Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas 2 (50%)
Kontakttundide maht 2
Õppesõidu maht 2

Õppekava koostamise alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“
Kursuse läbiviimiseks vajalike sertifikaatide/litsentside olemasolu: koolitusluba 6139HTM , kehtiv kuni 31.01.2014a.
Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:
1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Esmaõppe korras valmistatakse ette B-kategooria, B1-alamkategooria mootorsõiduki juhti.
Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane.

ELEKTROONILISE ÕPPEKAVA STRUKTUUR
JUHI ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUS
Liiklusteooriaõpe
Moodul 1
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, esimene arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale.
Auditoorse aktiivõppetunni sisu:
- Täpsustame õppetöö sisu ja suhtlemist teooriaõpetajaga elektroonilises õppekeskkonnas.
- Käsitleme juhi enesehinnangu, impulsiivse käitumise ja selle teadvustamise küsimusi.
- Räägime enda käitumise teadlikust jälgimisest ja riskeeriva käitumise vältimisest.
Moodul 2
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, teine arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale.
Auditoorse aktiivõppetunni sisu:
- Käsitleme küsimusi joobest ja väsimusest, juhi valmisolekust sõiduks, valikute tegemist.
- Räägime kaaslaste suhtumise ja käitumise mõjudest juhile, oma seisundi hindamisest ning anname võimaluse adekvaatseks tagasisideks.
Moodul 3
2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, kolmas arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale.
Auditoorse aktiivõppetunni sisu:
- Käsitleme küsimusi sõidumarsruudi valiku ja aja planeerimise kohta, keeruliste olude ja situatsioonide vältimise kohta vähese kogemuse juures.
- Räägime alternatiivsetest variantidest ja soovitustest aja ja teekonna valikul, kannatlikkusest ja püsivusest maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes.
- Oluline on ohutu sõidukiiruse valiku ja riskeeriva käitumise vältimise käsitlemine.
Pimeda ajal sõiduki juhtimine – veebipõhine õpe, materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Pimeda ajal sõiduki juhtimise teooriaõpet võib alustada pärast 1. mooduli teooriaõppe läbimist.
Hindamine
Kasutatakse mitteeristavat hindamisviisi arvestatud /mittearvestatud.
Teooriaõppe ülemineku- ja lõputesti positiivseks sooritamiseks vajalik lävend on 87% õigeid vastuseid.
Sõiduõppe vahekontrolli läbimiseks vajalik eelneva mooduli õpiväljundite omandamine.
Sõiduõppe lõpetamiseks vajalik vähemalt kolme manööverdusharjutuse korrektne sooritamine ja ohutu tavaliikluses osalemine.

Õppemeetodid

Õpiväljundite saavutamiseks kasutatavad õppemeetodid teooriaõppes:
• Aktiveeriv loeng
• Arutelu
• Rühmatöö
• Iseseisev uurimus
Õpiväljundite saavutamiseks kasutatavad õppemeetodid sõiduõppes:
• Visualiseerimine
• Arutelu korduva sooritamisega
• Eneseanalüüs ja enda tegevuse hindamine
• Iseseisev ülesande püstitamine ja sooritamine

Sõiduõpe
Moodul 1 ja 2
Kokku 16 sõidutundi. Õpime, milline peab olema juhi tööasend ja turvavarustus, kuidas sõidukit käsitseda ja juhtida vähese liiklusega teedel ning erinevates liiklussituatsioonides.
Moodul 3
6 sõidutundi. Omandame oskused möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks, sõiduki juhtimiseks planeeritud teekonnal ja sõiduki juhtimiseks keskkonda säästval viisil; sooritame algastme libedasõidu harjutused.
Pimeda ajal sõiduki juhtimine – 1 sõidutund. Pimeda ajal sõiduki juhtimise sõiduõpet võib alustada pärast sõiduõppe 2. mooduli läbimist.
Nõuded õpingute lõpetamiseks
Teooriaõpe: teadmiste kontroll autokooli klassiruumis.
Sõiduõpe: sõiduoskuse kontroll liikluses 1 sõidutund.
JUHI ESMAÕPPE LÕPPASTME KOOLITUS
Liiklusteooriaõpe
2 auditoorset tundi (sh 1 praktikum), veebipõhine õpe.
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
Sõiduõpe
Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine – 1 sõidutund.
Libedasõidu riskivältimise harjutused õppeväljakul – 1 sõidutund.

Õppekava koostaja:
Jaanus Raak
Jaanus Raak juhataja
e-post: jaanus.raak@mail.ee
telefon: 5029110


1. ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUSE AINEKAARDID
1.1. Teooriaõpe

Teooriaõpe 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht 2 auditoorset aktiivõppetundi ja vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine lühikirjeldus Antakse ülevaade juhiloa saamise tingimustest ja korrast, juhikoolituse eesmärkidest ja juhi õppekavast, õppetöö korraldusest ja õppetööd reguleerivatest dokumentidest. Seatakse koolitusele ühised eesmärgid.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused ülevaate saamiseks juhiloa saamise tingimustest ja korrast, õppetöö korraldusest, sisust ja mahust. Luua eeldused olukorrale, kus juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid ja õpilase juhilubade saamisega ning juhi koolitusega seotud eesmärgid langeksid võimalikult palju kokku.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
• teab õppetöö korraldust;
• teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
• on omaks võtnud juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid.
Iseseisva töö sisu Tutvuda Teooria.ee õppekeskkonna õppevõimalustega.
Kohustuslik kirjandus Liiklusseadus. Määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.

Teooriaõpe 1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitakse pärast tundi ”Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest”.
Aine lühikirjeldus Lisaks kohustuslikele teooriatundidele ja sõidutundidele on kursuse raames palju iseseisvat tööd. Aine raames täpsustatakse iseseisva töö sisu ja mahtu. Aidatakse õpilasel koostada individuaalne õppeplaan – õppetöö ajaline jaotus, iseseisev töö, õppimine juhendajaga jms. Rõhutatakse õpilase aktiivset rolli õppetöös ja vajadust võtta vastutus oma õppimise eest.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused vastutuse võtmiseks oma õppimise eest ja aidata õpilasel koostada individuaalne õppeplaan.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• on valmis vastutama oma õppimise eest;
• on koostanud individuaalse õppeplaani;
• teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.3. Liiklus kui süsteem
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe moodul 1 ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Liiklus koosneb mitmest osast – tee, liikleja, sõiduk, seadusandlus – moodustades süsteemi. Süsteemi erinevad osad on vastasmõjus – muutused ühes kutsuvad esile ka muutused teistes. Antakse ülevaade olulisemast süsteemi erinevate osade kohta – terminind, liiklusalane seadusandlus, sõiduk, liikluskorraldusvahendid jms.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused mõistmaks liiklust kui süsteemi.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
• teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
• mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
• teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Võimalikke ettetulevaid liiklusolukordi on väga palju ja neid ükshaaval selgeks õppida ei ole võimalik. Aine raames analüüsitakse tüüpilisemaid liiklusolukordi ja arutletakse, millised on juhi võimalused tagada ohutus nendes olukordades. Sõnastatakse ühiselt ohutu liiklemise põhimõtted.
Omandatakse piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga ja märguannete kasutamisega seotud reeglid.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused isiklike ohutu liiklemise põhimõtete väljatöötamiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
• teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
• teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
• on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.5. Teiste liiklejatega arvestamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Liiklejate käitumises on vanusest, kogemusest, kasutatavast sõidukist jms tulenevaid erisusi. Neid erisusi teades oskab juht teiste liiklejatega paremini arvestada. Ühe liikleja poolt tehtud viga ei vii vältimatult õnnetuseni kui teine pool teab mida ette võtta õnnetuse ärahoidmiseks. Arutletakse selle üle, milliseid liiklejate rühmi on, millised on nende käitumise eripärad ja kuidas iga liikleja saab neid eripärasid teades ohutuse tagada.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused teiste liiklejatega arevestava käitumise kujunemiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejate rühmi;
• teab erinevate liiklejate rühmade käitumise eripärasid;
• teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
• omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
• mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
• on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.6. Sõiduki turvalisus
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Moodul 1 maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”. Turvahalli külastus võib toimuda algastme koolituse jooksul.
Aine lühikirjeldus Autotööstus areneb väga kiiresti. Sõidukite tootjad pööravad järjest suuremat rõhku sõidukite turvalisusele. Tehnikasaavutusi saavad juht ja sõitjad enda ohutuse suurendamiseks kasutada teades sõidukis oleva turvavarustuse tööpõhimõtet ning kuidas turvavarustust õigesti kasutada. Kõige parem on turvavarustuse õige kasutamise vajadust selgitada külastades turvahalli.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused turvavarustuse õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks kasutada turvavarustust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• mõistab auto kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
• teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
• teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on enam motiveeritud turvvarustust kasutama;
• teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;
• teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
• teab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;
• teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
• teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 1.7 Inimene sõidukijuhina
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 1. moodulis.
Moodul 1 maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Inimestena oleme erinevad. Erinevused võivad olla tingitud kaasasündinud teguritest (sugu, isiksuse omadused, impulsiivsus, kognitiivsed funktsioonid), elu jooksul välja kujunevatest teguritest (vanus, kogemused, hoiakud, väärtused, motiivid, iseloom jms) ning kiiresti muutuvatest asjaoludest (väsimus, tervislik seisund, emotsioonid, joove jms). Arutletakse selle üle, kuidas nendest teguritest tulenevat negatiivsed mõju juhi käitumisele saab vältida.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused mõistmaks erineva liikluskäitumise põhjuseid, saada teadlikuks enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused strateegiate väljatöötamiseks neid kahjulikke mõjusid vähendada.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
• teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
• teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
• on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
• on rohkem motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.1. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht 2 auditoorset aktiivõppetundi ja vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Üheks ohutu liiklemise eelduseks on valida teel otse sõites ja manöövri sooritamisel õige asukoht. Omandatakse sõidu alustamise ja sõiduki asukoha valikuga seonduvad reeglid. Arutletakse, kuidas tagada sõidu alustamisel ohutus, milliseid ettevalmistusi tuleb sõiduks teha, millised on tee erinevad osad ja nende otstarbed; mille järgi ära tunda eraldi rada ühissõidukile, kergliiklejatele jms; kui sõiduradasid on mitu, siis milline rada valida; kuidas saab juht õige paiknemisega teel riske vältida. Analüüsitakse sõiduki asukohaga sõites seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused sõitmisel õige asukoha valikuks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks sõidu planeerimisega riske vältida ning keskkonda säästa.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas sõitu ohutult alustada;
• teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
• teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
• teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
• on rohkem motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.2. Sõidujärjekord sõites
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Üheks ohutu liiklemise eelduseks on õige sõidujärjekorra määramine teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ületamisel. Omandatakse teede ristumis- ja lõikumisaladel ning raudteeülesõidukohtadel ja õuelade, parklate, jalgrattateede, teega külgnevate alade, raudtee, trammitee jms ületamisel sõidujärjekorra määramisega seotud reeglid. Analüüsitakse teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõiduga seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused ristmike ja teega külgnevate alade ületamisel õige sõidujärjekorra määramiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks ristmikel sõites võimalikke ohte vältida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;
• omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
• on rohkem motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.3. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Omandatakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seonduvad reeglid. Asulavälisel teel ja kiirteel sõiduki juhtimine erineb asulas sõidust peamiselt sõidukiiruse poolest. Suurema sõidukiirusega kaasneb oht õnnetuse korral rohkem viga saada; midagi olulist võib tähele panemata jääda; kui ohtu märgatakse, siis on vähem aega õige otsuse vastuvõtmiseks ja tegutsemiseks. Lubatud sõidukiirust ületatakse siin ka rohkem – sõit tundub ohutum, sõidukiiruse hüpnoos jms. Kuid ka väljaspool asulat ja kiirteel saab ohutult sõita – valides oludele vastava sõidukiiruse ja hoides enda ümber tegutsemiseks piisavalt ruumi. Analüüsitakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas oleks saanud neid ära hoida.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimiseks ja ohtude vältimiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused motivatsiooni suurenemiseks järgida ka asulavälisel teel ja kiirteel sõites sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoida ohutut piki- ja külgvahet.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
• teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;
• omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
• on rohkem motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.4. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. moodul.
Aine lühikirjeldus Peatumine ja parkimine ning hädapeatamine peavad toimuma selliselt, et muud liiklust ei takistata. Omandatakse peatumise ja parkimise ning hädapeatumisega seotud reeglid. Lahendatakse peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud probleemülesandeid. Analüüsitakse peatumise ja parkimise ning hädapeatamisega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid ära hoida.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused peatumiseks ja parkimiseks ning hädapeatamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ning motivatsiooni suurendamiseks peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reeglite järgimiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
• teab kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;
• on rohkem motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima.
• teab kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 2.5. Käitumine liiklusõnnetuse korral
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 2. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Ei ole
Aine lühikirjeldus Liiklusõnnetus on riskiolukord, kuhu ükski juht ei taha sattuda. Kui aga liiklusõnnetus siiski juhtub, eeldab see juhilt kindlate reeglite järgi käitumist. Omandatakse liiklusõnnetuse korral käitumisega seotud reeglid. Lahendatakse liiklusõnnetuse korral käitumisega seotud probleemülesandeid. Analüüsitakse liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi ohutuse ja liikluskindlustusseaduse seisukohast.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused liiklusõnnetuse korral õige ja ohutu käitumise jaoks vajalike teadmiste kujunemiseks.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
• teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.1. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Omandatakse möödasõidu, möödumisega ning ümberpõikega seotud reeglid. Arutletakse selle üle, milliseid ohte võib möödasõidul ette tulla ja kuidas neid ohte vältida. Analüüsitakse möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks vajalike teadmiste kujunemiseks ning motivatsiooni suurendamiseks kaaluda hoolega möödasõiduvajadust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
• teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
• teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;
• on rohkem motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.2. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht 2 auditoorset aktiivõppetundi ja vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Sõitu planeerides on võimalik teekonnaga seotud ohte vältida – marsruudi ja aja valik, sõiduki ettevalmistus sõiduks, vajaminev varustus, vajalikud puhkepausid, juhi seisund jms.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides saab mõjutada sõidu ohutust. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks sõiduga seonduvat riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on rohkem motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
• teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.3. Keskkonda säästev auto kasutamine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Auto kasutamisega kaasneb kahju keskkonnale. Kuidas saab seda kahjulikku mõju vähendada? Sõiduviisi valikuga, sõidu planeerimisega, auto korralise hooldamisega, eelsoojendi kasutamisega, auto valikuga ostes jms. Arutletakse vajadustest lähtuvalt võimaluste üle säästa ja milliseid meetmeid keegi on nõus keskkonna säästmiseks tarvitusele võtma.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused auto säästlikuks kasutamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks autot kasutades keskkonda säästa. Luua eeldused enesehinnanguks – kui motiveeritud keegi on autot keskkonda säästvalt kasutama.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kuidas auto kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
• oskab leida auto kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
• teab kuidas jälgida kütuse kulu;
• on rohkem motiveeritud autot kasutades keskkonda säästma;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.4. Sõitmine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonna teemaloengute 3. moodulis.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Rasked tee- ja ilmastikuolud põhjustavad tee ja rattavahelise haardumise või nähtavuse halvenemise. Kuidas sellistes rasketes oludes ohutult sõidukit juhtida? Selleks, et juht saaks sõita ohutult (suudaks säilitada tee ja ratta vahelise haardumise, oskaks valida oludele vastava sõidukiiruse ja õige pikivahe), peab ta arvestama asjaoluga, et sõidukile mõjuvad jõud, mis võivad töötada vastupidiselt juhi soovile. Mõistes sõidukile mõjuvaid jõude ja kuidas juht oma käitumisega saab neid jõudusid muuta, saab sõites neid arvestada. Arutletakse järgmistel teemadel: peatamisteekond = reageerimisteekond + pidurdusteekond; reageerimisaeg, pidurdusteekonna sõltuvus sõidukiirusest, haardumisest ja massist, tsentrifugaaljõud, inerts, kineetiline energia, jääkkiirus, kokkupõrkel vallanduvad jõud jms.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmisega seotud ohtude mõistmiseks ja teadmiste kujunemiseks kuidas neid ohte vältida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
• teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

Teooriaõpe 3.5. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
Koht õppekavas Aine kuulub Teooria.ee õppekeskkonna algastme libedasõidu koolitusse.
Koolituse maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Juht peab olema võimeline valima oludele vastava sõidukiiruse ja teadma, kui palju tuleb sõites enda ümber ruumi hoida. Samuti peab ta teadma, kui kiiresti on võimalik sõiduk peatada. Peatamisteekonna pikkus sõltub sõiduki sõidukiirusest ja tehnilisest seisundist, juhi oskusest pidurdada, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. Selgitatakse pidurdusteekonna sõltuvust teekatte iseärasustest ja sõidukiirusest ning et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt peatamisteekonna pikkust.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused vajalike teadmiste kujunemiseks oludele vastava sõidukiiruse, ohutu piki- ja külgvahe valikuks. Juht peab mõistma tee- ja ilmastikuolude mõju rehvi haardumisele teepinnaga. Luua eeldused mõistmaks, et sõidukit ei saa hetkega seisma jätta ja seepärast tuleb sõites enda ümber hoida piisavalt ruumi; kui ruumi on vähe, tuleb vähendada sõidukiirust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
• mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

1.2 Sõiduõpe
Sõiduõpe 1.1. Juhi tööasend ja turvavarustus
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 1. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel määratakse sõidutundide kogumaht sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe moodul 1 ained ”Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning ”Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.
Aine lühikirjeldus Koolitus viiakse läbi kus muud liiklust ei häirita ega ohustata, muuks liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul, turvahallis ja/ või selleks kohandatud simulaatoril. Omandatakse sõiduks valmistumiseks vajalikud oskused – juhi tööasendi reguleerimine, oskus aidata sõitjatel turvavarustus kinnitada, oskus kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele, oskus aru saada, millal sõiduki kasutamine on ohtlik.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luuakse eeldused motivatsiooni suurendamiseks kasutada turvavarustust ja nõuda turvavarustuse kasutamist sõitjatelt .
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, kasutades mh sõiduki käsiraamatut;
• oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
• oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
• oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
• teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
• on rohkem motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 1.2. Sõiduki käsitsemine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 1. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. moodul aine ”Juhi tööasend ja turvavarustus“.
Aine lühikirjeldus Koolitus viiakse läbi kus muud liiklust ei häirita ega ohustata, liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul ja/või selleks kohandatud simulaatoril. Harjutatakse mootori käivitamist, sõiduki juhtimisseadmete käsitsemist, manööverdamist, märgu andmist, sujuvat liikumist, sõidu lõpetamist, pidurdamist jms. Harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõidu õpingute alustamiseks vähese liiklusega teel.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitlemisoskuste kujunemiseks, mis on vajalikud sõiduõppe jätkamiseks vähese liiklusega teedel. Õpilane oskab paigalt võtta, sõidukit sujuvalt ja äkkpidurdamisega peatada ning sõidurada vahetada
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;
• teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 2.1. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 2. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 4 sõidutundi.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. moodul ained.
Aine lühikirjeldus Viimistletakse sõiduki ohutu ja keskkonda säästva käsitsemise vilumust tasemeni, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks erinevates liiklussituatsioonides. Harjutatakse liikluses osalemiseks vajalikke oskusi vastavalt regiooni eripärale: tähelepanu suunamist liikluses olulisele, ohutu liiklemise põhimõtete kohaldamist, teiste liiklejatega arvestamist, õige asukoha valikut teel; teede lõikumisaladele, teega külgnevatele aladele, raudteeülesõidukohale lähenemist ja nende ületamist; sõidujärjekorra reeglite kohaldamist; peatumist ja parkimist, manöövrite sooritamist jms. Juhitakse tähelepanu liikluses osalemisega seotud ohtudele ja nende vältimise võimalustele.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides. Luuakse eeldused valmiduse kujunemiseks võtta juhina vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest. Luuakse eeldused realistlikku arusaama kujunemiseks isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutust oma õppimise eest
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
• omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;
• oskab peatuda ja parkida teel;
• teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 2.2. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 2. moodulisse.
Moodul 1 ja 2 maht kokku Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv 10 sõidutundi.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. moodul ained ja 2. mooduli aine ”Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel”.
Aine lühikirjeldus Koolitus viiakse läbi keerulisema ja tihedama liiklusega teedel. Viimistletakse sõiduki ohutu ja keskkonda säästva käsitsemise vilumust tasemeni, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks 3. moodulis. Harjutatakse liikluses osalemiseks vajalikke oskusi vastavalt Eestimaa regiooni eripärale: tähelepanu suunamist liikluses olulisele, ohutu liiklemise põhimõtete kohaldamist, teiste liiklejatega arvestamist, õige asukoha valikut teel; teede lõikumisaladele, teega külgnevatele aladele, raudteeülesõidukohale lähenemist ja nende ületamist; sõidujärjekorra reeglite kohaldamist; peatumist ja parkimist, manöövrite sooritamist jms. Juhitakse tähelepanu liikluses osalemisega seotud ohtudele ja nende vältimise võimalustele.
Aine üldeesmärgid
Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks 3. moodulis. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutus oma õppimise eest. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks erinevates liiklussituatsioonides osalemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks 3. moodulis;
• omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel;
• teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• kohanema liikluses toimuvate muutustega;
• on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
• on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.1. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.
Moodul 3 maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. mooduli ained ja 2. mooduli ained.
Aine lühikirjeldus Aine raames väljaspool asulat läbiviidavas sõidutunnis rakendatakse teooriaõppes omandatud teadmisi pärisuunas ja vastassuunas möödasõidu, möödumise ja võimalusel ka ümberpõike kohta – ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu hindamine, käitumine möödasõitja ja möödasõidetava rollis, ohu ilmnemisel möödasõidu katkestamine jms. Aine raames viiakse läbi sõidutund teelõigul , kus möödasõidu, möödumise ja ümberpõike õpetamisega teisi liiklejaid oluliselt ei häirita. Tavaliikluses on õppesõidukiga keeruline leida võimalust möödasõidu õpetamiseks – pole sõidukeid, kellest mööda sõita. Seepärast viiakse sõidutund läbi 2-3 õppesõidukiga. Jäädes sõitma 10-20 km/h väiksema sõidukiirusega kui on suurim lubatud sõidukiirus ja/või oludele vastav sõidukiirus konkreetsel teelõigul, saab kordamööda pakkuda üksteisele võimalust mööda sõita. Kui koolil on ainult üks õppesõiduk, siis teiseks sõidukiks võib olla ka mõni muu, õppesõidukiks mitte kohandatud harjutuse läbiviimist abistav sõiduk, kuid oma sõidutunni juhib iga õpilane õppesõidukiga. Sõidutunni käigus juhib iga õpilane vähemalt ühe sõidutunni. Sellel ajal kui üks õpilastest sõidab, jälgivad teised tema sõitu. Reflekteeritakse nähtu ja kogetu üle – kas möödasõit oli ohutu, kuidas minul läks võrreldes teistega, mis läks hästi, mida võiks teha teist moodi, kas pikivahe enne ja pärast möödasõitu oli piisav, kas manööver tehti õigesti jms. Sõidutundi juhib õpetaja suunavate küsimustega, kasutades nn arengutreeningu meetodit.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks ning väljaspool asulat peatumiseks ja parkimiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutus oma õppimise eest. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;
• mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
• oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuuna vööndi kaudu;
• oskab käituda möödasõidetava rollis;
• oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.2. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.
Maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 2 sõidutundi.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. ja 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Õpilane planeerib sõidu punktist A punkti B ja sõidab sihtpunkti plaani kohaselt. Sõitu planeerides kasutatakse navigeerimisseadet ja/või kaarti . Planeeritud teekonnal sõites on oluline pöörata tähelepanu sõiduraja valikule riski vältimise eesmärgil ja harjutada sõitu juhatusmärkide järgi. Soovitav kasutada selle teema läbimisel rühmaõpet. Iga õpilane peab juhtima ühe sõidutunni.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks sõiduga seonduvat planeerida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on rohkem motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
• sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.3. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.
Maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 1. ja 2. moodul.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine lühikirjeldus Autojuhi peamised võimalused sõites keskkonda säästa on: teha tähelepanekuid piisavalt kaugelt, hoida piisavat piki- ja külgvahet , planeerida sõitu eesmärgiga võimaluse korral mitte seisma jääda, kasutada antud olukorras võimalikult kõrget käiku, kiirendada reipalt. Rõhutatakse, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. Sõidu ajal mõõdetakse keskmist ja hetkelist kütuse kulu.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused keskkonda säästva sõiduviisi kujunemiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Toetada plaani koostamist tegevuste kohta, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
• on rohkem motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

Sõiduõpe 3.4. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava esmaõppe algaste sõiduõppe 3. moodulisse
Moodul 3 maht Vähemalt 6 kohustuslikku sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud kõik sõiduõppe 1. ja 2. mooduli sõidutunnid. Sõiduõpe viiakse läbi pärast teemat T 3.5 „Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine“ läbimist.
Aine lühikirjeldus Oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahe valikuks peab õpilane teadma, kui kiiresti on ta võimeline sõidukit peatama. Sõidutunnis harjutatakse äkkpidurdamist (erinevatel sõidukiirustel) erinevates teeoludes ning kurvis sõitmist. Harjutused viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul või muuks liikluseks suletud alal, mis vastab libedasõidu õppeväljakule kehtestatud nõuetele.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused äkkpidurdamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua eeldused realistlikku arusaama kujunemiseks isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahega. Luua eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab sooritada äkkpidurduse;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
• omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
Iseseisva töö sisu -
2. JUHI ESMAÕPPE PIMEDA AJA KOOLITUSE AINEKAARDID
2.1 Teooriaõpe
PT Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonnas pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituses.
Maht Vastav teemaloeng elektroonilises õppekeskkonnas.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud teooriaõppe 1. mooduli õppeained.
Aine lühikirjeldus Pimeda ajal sõites tuleb osata valida sõidukiirus, mis võimaldab sõiduki peatada nähtavuse piires. Omandatakse tulede kasutamisega seotud reeglid. Näidatakse nähtavust erinevate tuledega vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites; millised on juhi võimalused erineva sõidukiiruse puhul ohu märkamisel tegutseda; kuidas muuta teel seisev sõiduk ja sõiduki ümber toimetavad inimesed teistele liiklejatele nähtavaks. Teooriaõpe ja praktikum viiakse läbi muuks liikluseks suletud valgustamata alal või õppesõiduväljakul. Õpet on võimalik läbida nõuetele vastaval simulaatoril.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused tulede õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ja mõistmaks pimeda ajal sõitmisega seonduvaid ohte ning kuidas juht saab neid ohte oma käitumisega vältida.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
• mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
• saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest, ohtudest.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -
2.2 Sõiduõpe
PS Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava sõiduõppe pimeda ajal sõiduki juhtimise koolitusse.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud sõiduõppe 2. moodul.
Aine lühikirjeldus Harjutatakse teooriaõppes ”Pimeda ajal sõiduki juhtimine” õpitut – tulede õiget kasutamist, oludele vastava sõidukiiruse valikut, tähelepanu suunamist jms. Sõiduõpe on võimalik läbida nõuetele vastaval simulaatoril.
Aine üldeesmärgid Luua eeldused pimeda ajal sõiduki juhtimiseks vajalike oskuste kujunemiseks ja pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohtude mõistmiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit pimeda ajal oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahega ning kasutada õigesti tulesid.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;
• mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
• teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
• oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
• teab isiklikke, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud, tugevaid ja nõrku külgi;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

Iseseisva töö sisu Juhendaja olemasolul eelnevalt õpitu kinnistamine.

4. LÕPPASTME KOOLITUSE AINEKAARDID
4.1 Teooriaõpe
LT 1 Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonnas lõppastme koolituse teooriaõppes.
Aine maht 1 auditoorne aktiivõppetund ja e-loengud
Aine läbimise eeltingimused Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba.
Aine lühikirjeldus Aine raames arutletakse kuidas liiklusõnnetuse peamistest põhjustest tingitud õnnetusi ära hoida. Liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks, mis on otseseks ohuks liiklusohutusele, on lubatud sõidukiiruse ületamine, joobes juhtimine, riskeeriv sõidustiil, turvavarustuse mittekasutamine ja agressiivsus liikluses. Lisaks avaldavad mõju juhile ja on liiklusõnnetuste põhjusteks juhi isiksuseomadused, elustiil, motivatsioon ja seadusekuulekus. Samuti on olulisteks teguriteks eakohane riskikäitumine ja vähene juhtimiskogemus (alla 24 a juhid).
Aine üldeesmärgid
Luua õpikeskkond, kus kujuneb või süveneb arusaam säästliku, ohutu ja teiste liiklejatega arvestava sõiduviisi eelistest. Luuakse eeldused enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest riskidest teadlikuks saamisele ja oskuste kujunemisele nendega oma käitumises arvestada.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
• mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
• teab millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
• tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
• on rohkem motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

LT 2 Libedasõidu riskivältimise praktikum
Koht õppekavas Teooria.ee õppekeskkonnas lõppastme koolituse teooriaõppes.
Aine maht 1 auditoorne aktiivõppetund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba.
Aine lühikirjeldus Et juht oleks võimeline valima oludele vastava sõidukiiruse ja teaks, kui palju tuleb sõites enda ümber ruumi hoida, peab teadma, millised on juhi võimalused äkkolukorras käituda ( sõiduk seisma jätta, takistusest ümber põigata, juhitavus taastada). Praktikumi käigus näitlikustatakse, et juhi võimalused äkkolukorras tegutseda sõltuvad sõiduki sõidukiirusest ja tehnilisest seisundist, juhi oskusest pidurdada, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. Praktikum viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul turvahallis ja/või selleks kohandatud simulaatoril. Praktikum viiakse läbi soovitavalt rühmaõppena. Rühma maksimumsuurus on 12 õpilast.
Praktikumi käigus analüüsitakse peatamisteekonna sõltuvust sõidukiirusest, juhi oskustest, sõiduki iseärasustest, pidurdamise viisist, teekatteiseärasustest jms ning mida tuleb arvestada oludele vastava sõidukiiruse valikul. Lisaks analüüsitakse kui suurt piki- ja külgvahet tuleb hoida ohutuse tagamiseks.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, et lihtsam juhtida ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt kui võtta midagi ette äkkolukorras ohutuse taastamiseks, sest juhi võimalused tegutseda äkkolukorras on vähesed. Näidata, et blokeeritud rattaga sõiduk ei ole juhitav ning peatamisteekonna pikkus sõltub sõidukiirusest ja teekatte iseärasustest. Lisaks näidatakse, et sõidukit ei saa hetkega seisma jätta ja seepärast tuleb sõites enda ümber hoida piisavalt ruumi, sest kui ruumi on vähe, siis tuleb vähendada kiirust.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
• mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
• mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
• omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
Iseseisva töö sisu Läbida Teooria.ee õppekeskkonnas vastav teemaloeng.
Kohustuslik kirjandus -

4.2 Sõiduõpe
LS 1 Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse sõiduõppesse.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus ning väljastatud esmane juhiluba.
Aine lühikirjeldus Õpilane ja õpetaja otsivad koostöös võimalusi süvendada keskkonda säästvat, riske vältivat ja teisi liiklejaid arvestavat sõiduviisi. Aine koosneb sõidu hindamise, tagasiside ning keskkonda säästva, riskevältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamise etapist. Sõiduõppe erinevatel etappidel (vähemalt 1. ja 3. etapil) mõõdetakse keskmist kütuse kulu, sõiduks kulunud aega ja keskmist kiirust. Kui õpilasel on võimalus ja soov, siis sõidutund viiakse läbi õpilase autoga ja oma vastutusel. Kui õpilase autol ei ole seadmeid, mille abil mõõta keskmist kütuse kulu, sõiduks kulunud aega ja keskmist kiirust, viiakse sõidutund läbi autokooli autoga
Aine üldeesmärgid Luua eeldused keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvenemiseks ja realistlikku arusaamise kujunemiseks isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
• on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Eelnevalt õpitu iseseisev kinnistamine.

LS 2 Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
Koht õppekavas Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse sõiduõppesse.
Kohustuslike sõidutundide arv Vähemalt 1 sõidutund.
Aine läbimise eeltingimused Läbitud lõppastme koolituse teooriaõpe „Säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine. Käitumine libedates teeoludes“ ja libedasõidu riskivältimise praktikum.
Aine lühikirjeldus Sõidutunnid viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul vahetult peale lõppastme koolituse teooriaõppe „Libedasõidu riskivältimise praktikum“ läbimist.
Sõidutunnis analüüsitakse peatamisteekonna sõltuvust sõidukiirusest, juhi oskustest, sõiduki iseärasustest, pidurdamise viisist, teekatte iseärasustest jms. Ühtlasi asjaolusid, mida tuleb arvestada oludele vastava sõidukiiruse valikul ning kui suurt piki- ja külgvahet tuleb hoida.
Sõidutunnis harjutatakse äkkpidurdamist, kurvis sõitmist ja seal pidurdamist ning takistusest ümberpõikamist pidurdamisega ja pidurdamiseta.
Aine üldeesmärgid
Luua eeldused oma võimete/oskuste ja toimetuleku võimaluste hindamiseks äkkolukorras käitumiseks ning mõistmaks, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud. Lisaks luua eeldused motivatsiooni suurenemiseks juhtida sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
• oskab äkkpidurdada;
• teab, kuidas kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
• mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud;
• on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Iseseisva töö sisu Eelnevalt õpitu iseseisev kinnistamine.