Valuveljede valiku puhul pea silmas:

Valuveljed – kiirelt ja mugavalt

Kevad saabub aeglaselt, kuid kindlalt. Kinnikülmunud uksed kedagi enam ei vaeva. Talve üle elanud autoomanikud pööravad nüüd oma tähelepanu auto välisilmele, mis hakkab mängima suve eel aina tähtsamat rolli mängima. Uued veljed annavad autole uue ilme, ent muudavad ka sõiduomadusi. Kuid siis õiged veljed valida?

Kõigepealt oleks tarvis ammendavat infot selle kohta, millised veljed autole tehases alla pandi. Kõige olulisemad parameetrid on: diameeter, laius, poldiaukude arv ja nende vahe (PCM), velje keskaugu diameeter (Hub) ning velje nihutus (Offset) ja originaalvelje kaal. Seda infot saab auto kasutusjuhendist, autodiileri käest või interneti lõpmatutes avarustes.

 

Valuvelgede valik on täna laiem kui kunagi varem, piiriks on vaid kujutlusvõime. Disaini küsimuse peab igaüks lahendama iseseisvalt, peaasi on juhinduda tervest mõistusest ja mitte teha maitsetuid oste. Kui maitsega on probleeme, võib oma tähelepanu pöörata tuuningukoda kataloogidele, nende pakutavas paljususes leiate kohe kindlasti oma autole kõige sobivamad veljed.

Poldiaukude vahe (PCM)

Kinnituspoltide aukude arv ja nende vahe on see parameeter, millest tasub velje valikut alustada. Valdaval enamikul sõiduautodel on nelja või viie poldiauguga rattarumm. Teie auto PCD (või Pitch Circle Diameter) on määratud manuaalis, detailsed tabelid on olemas ka internetis. PCD märgistatakse kahe numbriga (nt 4х100 või 5х112), kus esimene on poldiaukude arv teine nende vahe.

Velje valikut tehes on tähtis mõista, et teie uue ratta PCD ei tohi mitte mingil juhul eristuda seeriatootele alla kruvitu omast. Mõned valuvelgede müüjad katsuvad kliente veenda selles, et velg parameetritega 4х98 sobitub suurepäraselt 4х100 mõõdus rattarummule. Et vahe olevat vaid 2 mm! Silmaga seda ei näe ja velje annab ka kenasti alla monteerida. Ent kõikidest poltidest saab ainult ühe lõpuni kinni keerata või siis istutatakse ratas rummule lihtsalt põiki. Sihuke „tuuning” ähvardab tõsiste vedrustuse riketega ning võib avariini viia.

Diameeter

Just selle parameetri pärast võetaksegi velgede väljavahetamine kõige sagedamini ette. „Mida suurem, seda parem,” deklareerib iga fanaatik. Kuid tuleb meeles pidada ka seda, et suurtele velgedele lähevad madala profiiliga rehvid, mis teevad auto jäigemaks. Vältimaks probleeme velgede rattakoobastesse „toppimisega”, peaks ratta üldise diameetri (velg koos rehviga) üldse muutmata jätma, ehk siis mida suurem velg, seda madalamad rehvid. Ratta üldise diameetri välja arvutamiseks on olemas spetsiaalsed kalkulaatorid. Sõitmisel ei tohiks rehv mingil juhul puutuda rattakoopa sisemist äärt.

Enamus kvalifitseeritud tuunijaid soovitab valida tavalisest 1-2 tolli suuremad veljed. Kui pöörata piisavat tähelepanu valitud velje kaalule, saab negatiivsed mõjud miinimumini viia.

Kaal

Velgede mõõdu (ning vastavalt ka kaalu) suurenemine avaldab mõju kiirendusele ja kütusekulule, kuigi mitte märkimisväärselt. Sellest, et koormused rattakummile suurenevad, ei maksa rääkidagi. Ka väike velje kaalu suurenemine paisutab kiirendusaega, pärsib pidurdusdünaamikat (raskema ratta inertsi tõttu) ja halvendab juhitavust.

Huvitav on see, et suurem osa müüjaid ei oskagi teile konkreetse velje täpset kaalu öelda – nad lihtsalt ei tea seda. Seega tuleb pärida tootjalt. Ei maksa ohverdada juhitavust ja pidurduse dünaamikat ega luua autole täiendavaid koormusi kena disaini või atraktiivse hinna nimel.

Laius

Rehvi ja teekate kokkupuutepinna suurendamine mõjutab auto dünaamilisi omadusi positiivselt. Paraku ei saa autot varustada eriti laiade veljedega ilma vedrustust tõsiselt ümber ehitamata, mõnikord isegi rattakoopa laiendamiseta. Velje laius on enam-vähem standartne näitaja, mis sõltub diameetrist. Pidage meeles, et isegi tühise ratta laiuse suurendamisega annavad linnateede roopad ennast märksa rohkem tunda.

Nihutus (Offset)

See on parameeter, mis tekitab suurimaid vaidlusi auto-tuunijate seas. Nihutus (märgistatakse ET või Offset, mõõdetakse millimeetrites) – see on kaugus velje tasapinnast rummu äärise külgmise tasandini. Suurus, mis on igal automudelil erinev ning mida arvestatakse tootja poolt, lähtuvalt juhitavuse ja stabiilsuse omaduste optimaalsest seosest ning jõuülekanne detailide koormusest.

Hoolimata autotehaste soovitustest, mis ei luba ebastandartse nihutuse suurusega velgede alla panemist, monteerivad mõned autojuhid vähendatud nihutusega velgi, arvates, et parandavad sedasi auto stabiilsust kurvis.

Sellega saadud eelis seisneb roopa tühises suurenemises. Ent tegelikult ei vii taolised „täiustamised” mitte ainult vedrustuse detailide koormuse suurendamisele ja rummu laagrite ressursi vähenemiseni. Teiseks negatiivseks faktoriks on esisilla koonuse kalde kasvamine. Tulemuseks on teekatte konaruste roolile mõju tugevnemine, ning eriti esirataste ebavõrdsed pidurdusjõud.

Offset’i vale valik võib viia selleni, et ratas lihtsalt ei istu rummule, hakkab kas amordi jala vastu põrkama või käima vastu rattakoopa äärt. Seetõttu on parem jätta see parameeter muutmata või kui selline võimalus puudub, konsulteerida spetsialistiga. Pidage meeles, et mida väiksem on number ET märgistuse taga, seda rohkem hakkavad veljed väljaspoole suunduma.

Keskauk

Keskaugu diameeter võib olla suurem kui rattarummu kinnitussilindri oma. Sellistel juhtudel kasutatakse tsentreerimisrõngaid, mida leidub igas autopoes.

Valuvelg või sepistatud velg?

Sepistatud velgedel on valuvelgedega võrreldes kaks vastuvaieldamatut eelist – need on kergemad ja tugevamad. Löögi puhul sepistatud velg ei purune, vaid kortsub, seega saab seda taastada. Sepistatud velgesid valmistatakse kuumstantsimise meetodil alumiiniumi või magneesiumi sulamitest kuum- ja mehhaanilise töötlusega. Valides valuvelje asemel sepistatud velje, võidate kaalus, mis toob kaasa sõidusujuvuse parenemise. Ainult et FORGED märgistusega velgede eest tuleb välja käia mitte just väike summa.

Hind

Veljetootjaid on määratu hulk. On väga popid brändid nagu O.Z, Wolfrace, Enkei, Rays, Kosei, Borbet. Need veljed võivad olla sõltuvalt diameetrist, kaalust ja kujundusest ka väga kallid. Vähem tuntud firmad pakuvad ka väiksemaid hindu. Peamine on meeles pidada, et velje vahetusel läheb tarvis ka uusi rehve. Mida suurem on diameeter ja madalam profiil – seda kallimaks osutub rehv.

Velgedel peab tingimata olema garantii. Pole paha teada saada ka tootja maad ning püüda Giina ja Türgi päritolu tooteid vältida.

Kuidas velge proovida?

Neil, kel ruumilise mõtlemisega on kehvasti, on äärmiselt raske otsustada disaini osas, eriti sellise laia valiku tingimustes. Selles aitab tootjate netilehtedel leiduv spetsiaalne programm velgede valimiseks. Seal saab määrata oma auto mudeli (mõnel juhul ka värvi) ning ühe hiire klõpsuga vahetada sel rattad. Selliselt saate kasvõi mingisuguse ettekujutuse sellest, kuidas näeb üks või teine velg just teie auto all. Veelgi huvitavam variant nõuab esialgseid teadmisi Photoshop’is: võtate oma auto küljelt tehtud pildi, velje küljepildi ning „kleebite” teise esimese peale, säilitades proportsioonid ja suurused.

Markeering

Ratta valikul oleks hea ka markeeringust aru saada.
Näide: veljel on märgitud 17 Jx 8 5/112 ET 35 d66,6

17 —velje diameeter tollides
8 —velje laius tollides
5/112 – poldiaukude arv ja nende vahe (PCD)
ET 35 (Offset35) — nihutus
J — sümbol, mis näitab velje servade konstruktiivseid omadusi (nurkade kaldeid, kumeruste raadiuseid jm) — see on pigem oluline müüja või tootja jaoks
x — see märk laiuse ja istutamisdiameetri tinglike märgistuste vahel näitab seda, et velg ei ole lahtivõetav.
d66,6 — keskaugu diameeter

Rehvid :