I want to live, not just be alive

Täna oli lõpuks siis vaba päev ja käisime Chongqingis. Lubasime endale patustamist ja sõime mõnuga oma lõunat Mc Donaldsis.  See oli väga hea vaheldus , aga samas on mul hea meel, et meile lähdal Mc´i pole, sest muidu me  ainult seal sööksimegi.

Mikko lasi täna oma telefonile kattekile peale panna. Siin on tänaval järjest rivis  inimesed, kes kõik pakuvad seda teenust. Istuvad oma pisikeste plastiktoolikeste peal ja niimoodi terved päevad läbi koguaeg. Meie valisime välja ühe mehe, kellel oli ka pisike lauake ees, tundus pisut asjalikum. Pisut küll kahtlesime, aga  tundus, et tegi päris head tööd ja oli igati professionaalne, telefon näeb välja nagu uus.

Käisime ka suures toidupoes. Arvestasime, et tunni ajaga peaks seal hakkama saama, aga oleks hea meelega veel palju palju kauemaks sinna uudistama jäänud, aga mingi hetk avastasime, et jääme muidu oma bussist maha. Seal oli lihtsalt nii palju igasuguseid huvitavaid asju. Näiteks liha ja kala osakond oli päris korralik ja kaup väga värske, enamus sellest elas veel. Mul oli tunne nagu oleksin loomaaias ainult pildistasin Näiteks oli seal terve sein akvaariume,  kus olid siis erinevad kalad ja krabid jms. Võisid aga võrgu kätte võtta ja endale sobivad isendid kilekotti õngitseda.

Samuti oli võimalik osta endale sealt (elusaid) konnasi

ja kilpkonnasid. 

Neid sai sealt osta samamoodi nagu Eestis  käib asi puuviljadega. Võtad rullist kilekoti, ja kui toode välja valitud, siis tuleb see ära kaaluda. Kaalud on siin sarnased, ainult, et iga kaalu juures seisab töötaja, kes sinu eest selle asja ära kaalub ja hinna peale paneb.  Kaalumise järjekorras seistes oli minu taga üks pisike tüdruk hiigelsuure  ligi 3 kg kalaga, kes tal vaevu kilekotti ära mahtus. Kala oli tal aga sedavõrd libe ja siplev, et see kukkus tal maha ja see suur kala siples keset poe põrandat ja see väike tüdruk seisis nii nõutult seal kõrval ja ei osanud kohe midagi peale hakata. Mikko oli aga tubli ja püüdis selle kala uuesti kilekotti ja andis tüdrukule See oli päris huvitav pilt poes

Piima toodete leti ääres seistes ei uskunud ma oma silmi, näis et olin leidnud lõpuks hapukoore. Seal oli ühes pakis koos 6 väikest 200g pakki, mis nägid välja nagu eesti hapukoore pakid ja katsudes tundus, et võiks olla õige asi. Aga nagu siin harjumuseks

juba saanud, siis kodus pidi ikka pettuma. Kui need pakid lahti võtsin, siis sain juba aru, et ikka liiga vedel asi on sees, ja tegemist oligi ikkagi lihtsalt piimaga, ja veel päris imelikult rõveda maitselise piimaga

Proovime ära vol 1

Kuna siin poes leidub nii palju huvitavaid tooteid, siis otsustasin alustada blogis uut rubriiki “proovime ära”. Oleme küll juba nii mõndagi uut ja huvitavat söönud, aga selle rubriigi esimene katseeksemplar on see tundmatu puuvili. Lõhn nagu kurgil ja maitse ka enamvähem selline. Ütleks et suhteliselt ebamäärase maitsega asi, aga samas mitte ka halb just.