I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

23. detsember

Rubriigid: Maailma avastamas — 23. dets 2012 @ 05:03

Seekordne postitus polegi mul otseselt seotud Hiinaga, vaid lihtsalt üks huvitav nähtus, mis mul aeg-ajalt peal käib , võibolla mõne jaoks midagi naljakat, samas ehk on kellegil ka oma kogemusest kaasa rääkida. Hiinas vist kogesin seda nüüd esimest korda, aga muidu viimaste aastate jooksul ikka üle paari kuu tuleb ette. Ma räägin sellisest õudusunäost, mis on justkui reaalsuse ja une piiril olemine. Teadvus ärkab justkui üles, aga keha magab. Ma olen sellest internetist lugenud ja endalegi üllatuseks on sellest väga väga palju kirjutatud.  Teaduslik nimetus siis “sleep paralyses”, mis omakorda on seotud “REM atonia”ga. Lihtsalt öeldes siis, vähemalt selle järgi, kuidas mina asjadest aru saanud olen on nii, et inimestel on mehhanism, mis unne vajudes peatab ühenduse aju ja keha vahel, see võimaldab meil rahulikult magada ( ehk siis kui nt unes jookseme, siis reaalselt meil keha ei liigu voodis kaasa) Sleep paralysese puhul juhtub nii et teadvus ärkab üles, samas kui see ühendus aju ja lihaste vahel ei ole taastunud, nii et keha ei tee neid liigutusi, mida aju teha käsib. Tihti võib esineda ka hallutsinatsioone, et mikski kuri tahab rünnata. Kui ma foorumitest selle kohta lugesin, siis pani üllatama, kui sarnased kõigi unenägude kirjeldused on.

Minul on see alati hommikuti (oleneb muidugi kuidas defineerida sõna “hommik”, mõne jaoks pigem “päev”), eamasti kui mul on vaba päev ja magan kaua. Ma arvan, et olen üles äraganud ja tahan näiteks oma telefoni võtta, et kella vaadata, aga mu käsi ei liigu. Üritan voodist püsti tõusta, aga keha on justkui halvatud, isegi sõrmi ei suuda liigutada. Samas teadvus on täiesti selge. Ma ise tean, et mul on jälle see vastik uni. Ma üritan igat moodi ennast üles ajada, küll hammustades, küll üritan, ennast keerata, et voodist alla kukuksin ja ärkaksin, aga midagi ei aita. Täielik paanika tuleb peale. Vahel hullematel juhtudel ei ole ma toas üksi, vaid keegi paha üritb tuppa sisse tungida ja ma kardan teda kohutavalt. Tihti on nii, et ma jällegi “ärkan” ja olen õnnelik, et see läbi sai, aga kui püsti üritan tõusta, siis ei saa ennast ikka liigutada ja mõtlen, et täiesti lõpp,  ikka olen unes. Üks kord rekordina “ärkasin” oma 6 korda niimoodi üles, et ärkasin järgmise unenäo sisse, kus olin ikka halvatud, enne kui päriselt üles sain ärgatud. See tekitab täieliku paanika ja kui lõpuks päriselt üles saan ärgatud, siis kargan hästi kiiresti voodist püsti, et kindel olla, et nüüd olen päriselt üleval, ega uuesti unne ei vaju. Selline hirm on, et tunnen, et ei taha enam kunagi magama jääda.

Okei, nii palju siis sellest. Head ööd nüüd kõigile :)

Kommentaarid puuduvad »

Pole veel kommentaare.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>