I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

7. aprill

Rubriigid: Maailma avastamas — 7. apr 2013 @ 04:15

Eile saime siis Chongqingis hambaarsti juures ära käidud. Ma küll kartsin, et kuna tegu on laupäevaga ning lisaks veel ka nende Qingming festivali viimane päev, arvasin, et hambaarstid ei pruugi töötada. Inglise keelses tõlkes nimetatakse seda kas Clear Bright Festival või Ancestors Day.  Selle kolmepäevase püha esimene päev on ka ametlikult vaba päev, nii saime ka meie ühe lisa vaba päeva see nädal.

Pühast ning nädalavahetusest hoolimata toimis haigla siiski täisvõimsusel. Amy juhatusel läksime siis suurde haiglasse, kus siis on kõikvõimalikud osakonnad olemas, seal hulgas ka hambaravi. Mikkol käisid parajad hirmuvärinad läbi, sest ta teadis, et ta hambaga on päris halvasti ja juba Eestis ei sallinud ta hambaarsti juures käimist. Seal ta siiski teadis, et tal on väga hea arst, viimase tehnikaga ja tegelikkuses ei tunne suurt midagi kui nad hambaid parandavad, aga siin, oi siin oli tegu ikka sellise kommunismiaegse haiglaga, kus ei tahaks kohe kedagi enda kallale lasta. Ja see pinge püsis päris pikalt, sest korralik mööda haiglat jooksutamine käis. Kõigepealt pidi enda kohta ankeedi ära täitma, millega tuli siis registratuuri järjekorda seisma, sealt saadeti siis hambaravi osakonda. Seal läbis ta kõigepealt kontrolli, kes siis saatis ta edasi röntgen pilti tegema, enne mida pidime aga tagasi esimesel korrusele kassasse maksma minema. Pilt tehtud, saadeti tagasi esimese arsti juurde, kes siis pildi üle vaatas, paar küsimust küsis ja teatas, et hammas tuleb välja tõmmata, kuna Mikkol on praegu kõik valus ja paistes, siis esmalt määrati rohud, mis paistetuse alla peaksid tõmbama ja kui enam ei valuta, siis peab tagasi arsti juurde minema. Retsept käes, tuli jälle alla korrusele maksma minna ning seejärel rohtude kättesaamis järjekorda. Järjekorraks on seda aga raske nimetada, sest ega keegi oma järge küll ei oodanud. Seal oli palju apteekreid, kes retsepte vastu võtsid, aga inimesi oli palju palju rohkem, kõik siplesid seal agu pisikesed kutsikad, kes võitlevad et esimesena ise toiduni pääseda. Kõik ronisid üksteise seljas ja lehvitasid ja küünitasid oma retseptidega. Jube. Aga õpuks saime siiski ka Mikko rohud kätte. Õnneks ei olnud need kallid.

Kuna olime varakult päeva alustanud ja ilm oli juba väga ilusaks läinud, siis otsustasime veel Chongqingis ringi vaadata. Kuna oli plaan ka Mikko Ciqikou vanalinna viia, kus me eelmine kord Amyga kahekesi käisime, ja me juba asusime sealt vaid kahe metroo peatuse kaugusel, siis seadsimegi sammud sinna poole. Rahvast oli aga meeletult meeletult palju. Need vanalinna kitsad tänavad olid nii paksult rahvast täis, et peatänaval oli tegu oli pigem järjekorras seismisega kui kõndisemaga. Paar sammu edasi ja jäll ootad, paar sammu edasi ja jälle seisad. Nii et seekord oli raskem nautida seal olemist. Kui sinna minna, tuleks valida argipäeva hommik ilmselt. Sellegi poolest vaatasime seal pisut ringi. Mikko jäi ühte mustkunstnikku vaatama ja ostis sealt ühed triki asjad, mille saldusse peale ostu mustkunstik Mikko pühendas. Nii et nüüd peab kodus harjutama hakkama. Kui enamus sellest alat on täis pisiesi suveiiripoekesi, siis lõpuks jõudsime jõe äärde, kus siis olid erinevad söögikohad, täpsusviske mängud, veidi logisev ja vana laste lõbustuspark. Mikko proovis ka täpsusviset nooltega õhupallide pihta. Kümnest noolest läks 7 pihta, päris tubli ja võitis pisikese pehme mänguasja. Kui me kuldkalade ja kilpkonna müügi tädideni jõudsime, siis läks meel kohe päris härdaks. Kilpkonnad olid niiiii armsad, ja elasid nii nukralt seal üksteise otsas väikestes akvaariumites, et tuli tahtmine nad kõik sealt ära päästa. Kuigi meil pole kodus ju ka korralikku akvaariumi pakkuda, siis tahtsin ikkagi sealt ühe pisikese kilbsu endale saada, absoluutselt kõik tingimused on paremad kui need, mis neil seal olid. Ja nii me ostsimegi endale lausa kaks pisikest kilpkonnakest. Küsisime kül ühte, aga müüja tegi oma hiinaliku müügioskusega meile selgeks, et me ostame ikkagi kaks tükki endale. Kuna üks pisi pisi kilbukene maksis vaid 1 €, siis olime nõus kaks tükki sealt ära päästma.  Tegu Punakõrv Ilukilpkonnadega, kes on peamiselt lihatoidulised vesikilpkonnad. Meie beebid on vaid paari sentimeetrised praegu, kuid netist uurides selgus, et kauaks nad sellisteks ei jää, täiskasvaud on 30-40 cm.

 

 

Aga meil juba plaan tehtud, et kui meie siit ära läheme ja pole enam võimalik neile kodu pakkuda, siis laseme nad Hengda järvekesse vabadusse.

 

 

 

Natuke siis veel huvitavaid pilte linnatänavatelt.  Näiteks on siin täiesti tavaline see, et platsidel, väljakutel toimuvad ühistantsimised. Kuskilt tuleb muusika ja vanemad ja nooremad hiinlased keerutavad jalga. Mõnel pool tehakse taijid, mõnelpoolt lihtsalt tantsitakse.

 

Siis jäid silma veel vurrikeerutajad. Kolm meest laksasid puuritvade otsas olevate kummilintidega vastu maad ja juhtisid niimoodi vurriliikumist. Ilmselt oli tegu mingisuguse võistlusega, sest nende ümber oli kogunenud rahvasõõr.

 

 

Mulle meeldivad puuviljakaupmehed, kes oma punutud korvidest tänaval puuvilju müüvad. Neid näeb iga nurga peal, aga siiski ei väsi ma neid pildistamast, sest nad on täpselt sellised tradisitsoonilise hiina nägu tegelased.

 

 

 

 

 

 

Kui lõpuks peale pikka päeva kodu ette jõudsime, siis saime veel ühe üllatuse osaliseks. Eile torm oli ikka väga kõvasti ümbrust räsinud ja meie maja taga olev uhiuus pisike poekene oli pilbasteks, ei olnud katust, ega kahte seina.

Veel lähemal jõudes selgus aga, et see ei segagi nende igapäeva tööd. Poekeni oli avatud ja ka meie ostsime sealt üht-teist enne tuppa minekut. 

 

 

 

 

 

 

 

 

4 kommentaari »

  1. kaisa:

    Hei,
    Kilpkonnad näevad välja nagu väikesed võtmehoidjad!
    Pood on muidugi viimase peal :)

  2. Andi:

    Hei, olete peale sattunud juba? http://www.tarbija24.ee/1197722/terviseamet-hiinas-levib-uus-gripiviirus

  3. Kairi:

    Jap, oleme kursis. Restoranis on juba kõik linnuliha menüüst välja jäetud. Hetkel on peamiseks ohu tsentriks Shanghai, mis on õnneks meist päris kaugel. Loodan, et see asi väga hulluks ei lähe.

  4. Kairi:

    Praegu nad jah megapisikesed :) Ja pood on nüüdseks juba jälle nelja seinaga, seekord pisut tugevama konstruktsiooniga.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>