I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

15.aprill

Rubriigid: Maailma avastamas — 14. apr 2013 @ 02:53

Tegelikult tuleb siin hotellis tihti ette igasuguseid jaburaid juhtumisi, mis panevad mõtlema, et midagi lihtsalt on nende hiinlaste ajus teistmoodi.  Kahjuks on aga tegu selliste pisiasjadega, mis päeva lõpuks meelest ära lähevad, või tunduvad kirjutama hakates ebaolulised ja jäävadki siia blogisse sissekandmata.

Proovin siiski nende pisiasjade suhtes ka tähelepanelikum olla, sest tegelikult on ikka praktiliselt iga päeva sees mingeid kilde. Siin siis nüüd viimaste päevade kohta paar koomilist ülestähendust.

1. Üleeile õhtul aitasin teise korruse Star Loungeis  ameerika klientidelt tellimust võtta. Kaks neist tahtsid Bacardit jää ja sidruniga, mille ma teenindajale kenasti edasi ütlesin. Ma rääkisin veel nendega juttu ja lasin teenindajal toimetada, kui valmis joogid letile asetati oli nii minu kui klientide üllatus suur kui klaasis olev jook kergelt auras. Esimese hooga näis, et Bacardi oli serveeritud sidruni ja kuuma veega.  Selgus, et nii hull see asi siiski ei olnud…kuigi mõnes mõttes oli ehk isegi hullem. Letil oli siis kaks klaasi kuuma vee ja sidruniga, nende kõrval Bacardi pudel ja seal kõrval jäänõu. Vot ei kujuta ette kuidas teenindaja arvas, et nad seda jooma peaksid…..otse pudelist ja hammustavad jääd peale, rüübates kõige lõpuks kuuma vett? Eks ma siis ruttasin ise leti taha ja tegin soovitud joogid valmis. Natuke oli mul küll kahjus teenindajast, et ta niimoodi naerualuseks seal sai, ega ta midagi halba ei mõelnud, lihtsalt pole kogemusi, aga samas oli see ikkagi parajalt totter.

2. Eile saime Mikkoga õhtusöögi buffee ajal ka pisut naerda.  Buffees magustoitude juures on ka  jäätise külmkapp. Külmkapp, nagu üks jäätisekülmkapp ikka, selline lükatavate klaasist ustega, kus sees on erinevate maitsetega jäätised, mida siis jäätisekulbiga endale sealt tõsta saab. Külmkapi peal on ka  jäätise reklaamsilt. Jäätisemasina kõrval aga on kohvimasin. Klient pusis seal kohvimasina kallal tükk aega vajutades erinevaid nuppe ja lõpuks kukus õiendama, et mis sellel masinal viga on, et sealt jäätist kätte ei saa. Selle jaoks peab ikka paras ajugeenius olema, et kohvimasinast jäätist tahta saada, sedaenam kui otse su ees on suur külmkapp, kust paistavad jäätised.

3. Täna tulid hotelli järgmised tähtsad inimesed, tegu siis suure Evergrande Sales & Marketingi osakonna direktori ja manageriga, kes tulid meie hotelli kontrollima. Kui nad hotelli välisuksest sisse astusid, siis meie restoranis käis väle siblimine ja peaaegu et kõik tuled kustutati ära. Oli küll päevane aeg, aga kuna ruum on suur ja aknad vaid ühes seinas, siis ilma laetuledeta on ruumis ikka vägagi hämar, et mitte öelda pime. Ma uurisin, et mis siis nüüd juhtus, nad tulevad ju siia sööma, miks tuled kustu pandi. Mulle selgitati, et me näitame neile, et me oleme hotellis väga energiasäästlikud ega kuluta üleliia palju elektrit, hoiame kõiki asju nii kustus kui võimalik, kui neid parajasti kasutama ei pea. Minu meelest vägagi rumal koht, kust pealt kokku hoida. Muidugi ei pea koguaeg tuled täisvõimsusel olema, aga see on ikka liiga ekstreemne. Kui mõni klient restoranist mööda jalutaks, siis ta ei julgeks ju nii sissegi tulla arvates, et oleme suletud. Neil ikka on vaja olulistele inimestele alati mingeid näitemänge korraldada.

4. Eile rääkisin ühele töökaaslasele sellest, et me ei saa hiina kaardilt eesti omale ülekannet teha. Minu meelest äärmiselt kahtlane ja ebaloogiline, et hiinas teenitud raha saabki ainult hiinas kasutada. Näis aga, et tema ei saanud üldse aru, et milles probleem on,   küsis ainult  muretsedes, et kas mul on tarvis oma kodustele raha saata ja nüüd ei saagi. Naljakas kuidas nad üldse ei mõtle nagu asjade olemuse peale, vaid lihtsalt kui ütled, et ei saa, siis nii ongi et ei saa.  See on fakt ja selle üle ei tasu rohkem juurelda.

Meie aga muidugi juurdleme ikka küll. Mikko käis täna  jälle Chongqingis panga peakontoris, kus ta  juhatati kuskile üleval korrusel olevasse erakontorisse. Seal õnneks isegi osati pisut inglise keelt ja Mikko seletas, et tahab oma raha teise kaardi peale üle kanda. Peale pikki telefonikõnesid ja arutelusid teatati Mikkole, et selline asi ei olegi üldse võimalik, välismakseid ei ole Hiinas võimalik teostada.  Ja nii ta saadetigi sellise teadmisega sealt kontorist minema. Koridoris kuskil stendil erinevate ankeedi vormide seas jäi Mikkole aga silma ka ankeet välismaksete sooritamise kohta ning ta suundus tagasi kontorisse. Ankeedile tähelepanu juhtinud, hakati uuesti selle asja üle arutama ja lõpuks sai ka ankeet täidetud. Aga muidugi asi veel nii lihtsalt ei läinud. Kui töötaja seda arvutisse sisestama hakkas, siis selgus, et Mikko nimi on liiga pikk. Neil on seal lahtri pikkusel arvestatud hiina nimedega ja Mikko oma polnud sinna võimalik kirjutada. Sellele järgnesid jälle pikad telefonikõned ja lõpuks keegi kuskil mujal kontoris tegi selle vormi ümber muutes nime lahtri pikemaks. Lõppude lõpuks sai ülekanne tehtud ja ennast jälle hiina paberimajandusbürokraatia kitsatest piiridest läbi surutud.  Temaga tegelenud töötaja andis ka oma isikliku telefoni numbri, et kui järgmine kord jälle vaja on, siis võtaksime otse temaga ühendust, sest nüüd tema juba teab kuidas teha.  Järgmine kord tuleb küll vast alles täitsa lõpus enne äraminekut, sest see ülekande tasu on päris kirves, kokku umbes 40 €.

 

1 kommentaar »

  1. kaisa:

    Tsau!

    Võibolla sa imestad, aga teinekord tuleb Eestiski totraid olukordi ette. Näiteks ka meie saime käsu kohvikus tuled hästi sumedaks keerata, et oleks “romantilisem”. selle tulemusena kliendid muidugi ajalehte lugeda ei näinud ja käisid palumas, et tulesid juurde keerataks.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>