I want to live, not just be alive

Head töölispüha kõigile!  劳动节快乐！

Eestis rohkem kevadpühana peetud 1. mai, on siin tähtis püha. Isegi mu telefonis on tänase päeva puhul selline kena kommunismihõnguline taustapilt. Enne 2008 aastat oli tegu lausa ametlikult 3 päevalise pühaga, tänasel päeval pakutakse siiski vaid 1 vaba päeva ja teised kaks on ise juurdemõeldud ja paljud üritavad oma tööpäevi siiski nii ümber korraldada, et saaks ka need vabaks. Nagu  meelelahutustööstuses üldiselt, nii on paraku ka restoranides nii, et pühad on meie jaoks pigem topelt koormusega töö, mitte vaba päev. Õnneks saan selle arvelt siiski endal hiljem ühe lisa vaba päeva.

Paar päeva tagasi möllas jälle korralik troopiline torm. Juba hommikul vara kui tööle läksin ja ilm oli väga soa ja kuiv, oli siiski õhus tunda tormi tulekut.  Ja õhtul tuligi selline torm, et oi oi oi. Pole kunagi varem sellist näinud. Eks see eelmine jõhker torm, mis meil siin oli, oli ilmselt sama, aga see möllas öösel ja me ei näinud seda. Seekord aga nautisime seda mässavalooduse tööd oma rõdult. Tuul vihises nii, et puud maani, tuul oli nii tugev, et oli näha, kuidas vihm õhus justkui horisontaalselt sajab. Äike ja muristamine olid nii kõvad ja nii lähedal, oli tunne justkui oleks orkaani keskel. Terve öö lõi valgeks nende välgusähvatustega ja ühe korra oli kärgatus nii kõva, nagu oleks kuskil siin samas kuskile sisse löönud. Hiljem kuulsime, et keegi oligi näinud kuidas meie maja ees äike maasse lõi. Nastja rääkis, et ta tuli õhtul hilja spordikeskusest ja vihm oli nii tugev ja tee niivõrd üleujutatud, et vesi oli sõna otseses mõttes põlvini. ( Ma küll ei kujuta ette seda päris sõna otseses mõttes, aga küllap oli päris jõhker siis).
Ta ütles, et väga suur hirm oli, et kui äike kuhugi lähedal masse lööb, ja terve maa veega kaetud, siis saab ta korraliku löögi. Õnneks seda siiski ei juhtunud. Kui suurem torm möödas oli, siis läks ka Mikko korraks õue, meie maja ees olevasse poekesesse. Vett oli olnud nii palju, nagu jalutaks kuskil tiigis ning

meie poekene oli jällegi räsida saanud, seekord oli üks sein ära lennanud. Järgmisel päeval sai jälle tormi hävitustööd näha, ning siin üks pildike sellest, kuidas kraanaga ühte tormi poolt ümber lükatud puud jälle tagasi püsti tõsteti. Nii käivad siin asjad. Püsti tagasi ja toestatakse ära…..kuni järgmise tormiga jällegi pikali lendab. Nüüd teab siis tuule puhul sellest puust ringiga mööda käia.

Nüüd kus lõpuks Mai kuu käes, toimub ka talvise tööriietuse ümbervahetamine suviseks. Minu puhul siis peaks püksid seeliku vastu vahetama. Juba siia tööle tulekust saadik olen ma seda hetke oodanud, sest need püksid ei istunud mulle kohe üldse. Ja kui nüüd kauaoodatud päev kätte jõudis ja mulle seelik anti, siis selgus kurb tõsiasi, et selle seeliku sisse ma ennast küll pressida ei suuda. Mina, läänehiiglane, ei mahu nende L suuruses riietesse. Asja juures on imelik see, et samale suurusele vastavad püksid olid mulle pigem suured. Suuremat seelikut neil aga ei ole, nii et ma ei teagi mis nüüd siis saab. Asjaga lubati tegeleda, aga eks paistab.

Veel on mul siin kõvasti probleeme olnud kohalike moskiitodega.  Eriti pärast neid vihmased ilmasid on neid palju välja ilmunud ja tülitavad meid eriti just öösiti. Nii olen ma tihti üles ärganud suurte sääsepunnidega. Ja need lähevad mul väga ebaloomulikult suureks  ja paiste. Eile hommikul oli aga eriti ekstreemne juhus, kus hommikul peeglisse vaadates selgus, et nägin välja nagu peksasaanud joodik. Nägu oli üleni punane ja paistes. Vähemalt ühe hammustuse olin saanud otse silmalau peale peale ja ühe vist silma alla ka, nii et silm oli täiesti kinni paistetanud. Sellele lisaks oli kaks hammustust veel otsa ees, nägi välja nagu oleksin otsaesise räigelt ära löönud , nina oli paistes ja lõua pealt oli hammustatud nii et süües ja rääkides oli lõuas selline tunne, nagu oleks tuimestusest toibumas. Täiesti hull lihtsalt. Ma tõsiselt kaalusin tööle helistamist ja teatamist, et ei saa tööle tulla. Samas tundus kangesti tobe öelda, et ma ei tule tööle, kuna sääsk hammustas mind. Eks päeva jooksul tõmbas see pisut tagasi, aga väga väga aeglaselt ja veel õhtulgi oli ikka vägagi paistes nägu. Täna on küll juba palju parem, aga sellegi poolest on veel silma ümber paistetud üleval. Üldse lähevad mul siis kõik sääsepunnid hiigel suureks. Eile oli mul ka ühe käe peal neid 6 tükki ja kõigil oli punane paistes laik läbimõõduga vähemalt 3-4 cm ja ühel lausa u 10 cm.  Rekordiliselt on mul ühe käe peal 12 punni olnud ( käsi nägi välja nagu hullu trauma saanud, paistetus oli nii suur justkui oleks seal all luumurd vms). See ei ole normaalne. Ostsime nüüd tuppa elektrilise sääsepeletaja. Tänase öö saimegi lõpuks normaalselt magada. Loodan, et selline hullus enam ei kordu.