I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

15. mai

Rubriigid: Maailma avastamas — 15. mai 2013 @ 02:17

Täna tulid hotelli kaks vene meest ja nad olid ikka venelased oma kõige ehedamas mõttes. Marssisid julgel sammul restorani, mõlemal käes viina kastid ja hakkasid valjus ja selges venekeeles minuga rääkima teatades, et nad tahavad pelmeene. Selgus, et inglise keelt nad ei räägigi, veidike vast ikka oskasid, aga meiega otsustasid ikkagi venekeeles rääkida, kuigi said aru küll, et ma seda väga ei jaga.   Üritasin siis oma peaaegu et olematu venekeele oskusega neile selgeks teha, et meil on küll hiina pelmeene, aga nende maitse on muidugi päris erinev meile tuntud klassikalistest pelmeenidest. See näis neid tabavat kui suur üllatus, et kuidas ometi vene pelmeene ei ole!  Lõpuks saime neile siiski menüüst sobivad road leitud,nälga nad ei jäänud. Aga mina tundsin ennast küll päris abituna oma venekeelega. Eks kooliajal kindlasti oskasin pisut paremini, kuigi see pole mul kunagi heal tasemel olnud, kuid praegu ei tulnud kohe ikka kõige lihtsamadki sõnad meelde ja automaatselt tahtsid hiina keelsed sõnad jutu sisse pugeda. Jube ikka kuidas keel viimseni ära ununeb, kui seda ei kasuta.

Aga natuke nüüd ka eelneva nädala tegemistest.

Kuigi oleme siin juba üle poole aasta elanud, siis ikkagi jätkub siin pisikeses Shuangfus avastamist. Nimelt on Shuangfu suurem kui me arvanud oleme. Me oleme küll siia ja sinna poole jalutanud, kuid näis, et põhiline keskus on ikkagi siin meie lähedal. Aga see on kõigest vana keskus ja tegelikult  on külakese teises otsas veel ka uus keskus, mis on tervenisti alles hiljuti ehitatud ja kõik majad on uued. Seal on ka mitu burksi kohta, hiina kiirtoidu kohtasid, karaoke baare ja ka üks suur toidupood. See oli täitsa tore avastus. Sinna saab minna suure tee pealt ringiga, või siis küla kitsastelt tänavatelt lõigata, mis küll väga palju lühem tee ei ole, aga kindlasti huvitavam. Seal tänavatel käis see kõige ehedam ja vaesem hiina külaelu.

Mul on täitsa hea meel, et meile elamiseks just selline koht sattunud on, sest siin näeme me seda tõelist Hiinat. Ja tõelise Hiina all ei mõtle ma ainult seda külakest, vaid ka hotelli ja selle rikkaid kliente. Hiinas on lõhe rikast ja vaeste vahel väga suur. Ja meil on suurepärane vaade selle piiri mõlemale poole. Korteri ühest aknast välja vaadates näeme 5 tärni hotelli ja villasid, teisest aknast näeme vaest küla. Hotellis näeme me rikkureid, kellel on kõige uuemad autod ja kõige ärahellitatumad jõnglased, samas kui Shuangfus on vaeseid tänavaid, kus inimesed elavad oma lagunenud kivimajades, kus pole mööblit ollagi ning peavad otse tänava peal oma juuksuri või hambaarsti ametit.

Ka eile Chongqingis käis nägin tegelikult osalt sarnast pilti Shuangfuga. Me käisime eile esimest korda selles täiesti kesklinnas, mis asub täpselt kahe jõe vahel. Ja muidugi olid seal suured uhked kaubanduskeskused ja restoranid, hotellid jms, kuid sellegi poolest nägi tänavatel ka vaese klassi esindajad, kes oma vanaaegse õmblusmasinaga otse tänaval põlve peal parandustöid tegid, või mis mulle kõige enam silma jäi, olid kaks juuksurit suure tunneli avause eest, kellel oligi reaalselt tänaval üks taburet, siis peegel tunneli seina külge kinnitatud ja nii nad seal siis juukseid lõikasidki, isegi peapesu kauss oli olemas. Ja mõlemal juuksuri oli ka klient ees.

Chongqingis käisime jällegi hambaarsti juures ja Mikko sai jällegi üllatuda ja kiita hiina arstide tööd. Ta ütles, et tema meelest tehakse paremat tööd kui Eestis.

Asjalikud asjad tehtud, otsisime üles ka teise Chongqingi turistipesa. Tegu oli sarnase kohaga, kus me korra juba Ciqikous käisime, ainult et kui seal oli vaid mõned tänavad, siis siin oli terve suur kompleks. See koht oli justkui suur kaubanduskeskus, kuid koosnes vanas hiina stiilis renoveeritud majakestest. Need paikesid mäe küljel ja kokku sai eristada 11 korrust…..kuigi tegu ei olnud välimuselt kõrge hoonega. Korruste vahel sai liigelda lifti või ekskalaatoriga, kuid korrused ise olid hoopis justkui tänavad ja asusid õues. Raske kirjeldada, aga täitsa tore koht oli. Seal oli ka välismaa restoranide tänav, kus meie siis ka oma lõuna tegime.

Kui seal mehhiko stiilis restoranis menüü lahti tegime, siis lõid hinnad korraks ikka vait, sest olid ikka vägagi tunduvalt kallimad, kui hiinatoidud ja näiteks carlsberg, mille Mikko endale toidu kõrvale tellis maksis reaalselt 10 korda rohkem kui poes hiina õlu. Siis aga mõtlesime natuke ja avastasime, et tegelikult on tegu Eesti mõistes igati tavalise restorani hinnakirjaga. Oleme siinsete hindadega nii ära harjunud, et ei teagi mis siis saama hakkab, kui Eestisse tuleme….ei raatsi enam midagi nende hindade eest osta.

Kommentaarid puuduvad »

Pole veel kommentaare.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>