I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

6. juuli

Rubriigid: Maailma avastamas — 6. juuli 2013 @ 11:05

Nonii, suurepärased 2 nädalat puhkust veedetud ja jälle olemegi tagasi oma hiina korteris.

 

Ilmselt kirjutan siin meie puhkusest mitmes osas. Esialgu siis muljeid lihtsalt Balist ja hiljem kirjutan juba eraldi meie tegemistest ja tähelepanuväärsematest seikadest.

 

Bali on üks ütlemata tore koht. Meie pesitsesime eelkõige noorte ja austraallaste seas populaarses piirkonnas Kutas. Päris ookeani kaldal meie hotell ei olnud kuid siiski mõnusa jalutuskäigu kaugusel. Piirkond oli väga hubane ja armas, kõikjal olid vaid paarikorruselised balistiilis majad, mitte ühtegi kõrghoonet. Kõik tänavad olid lahedaid balistiilis restorane täis, millest me ka suure osa ära roovisime ja enamikuga ka väga rahule jäime. Suures osas restoranides oli õhtuti ka live bänd, mis tegi õhtusöögid veelgi nauditavamaks. Ja muidugi olid kõik restoranid ja klubid-pubid kõik avatud ja lahtised, nii et saigi kas täiesti õues istuda või lihtsalt puudusid restoranil üks või mitu seina, nii et ikka oleks justkui väljas. Meie õhtuseks lemmikkohaks kujunes lounge nimega Vi ai pi, kus oli samuti igal õhtul live bänd, mis oli absoluutselt suurepärane. Avastasime selle koha juba esimesel õhtul, siis küll istusime tänaval ja nautisime nende esitust sealt, koos väga paljude teiste inimestega. Järgmisel õhtul läksime juba aga sinna ka sisse ja jäime neile ustavaks viimse õhtuni. Bänd tundis meid juba  meie teisel külastusel ära ja alati ka tervitas meid, lehvitas lavalt ja käis ka lauas juttu ajamas. Väga mõnusalt tervitatud olime seal iga kord.
Üldse on Balil inimesed äärmiselt sõbralikud. Kõik naeratavad ja tervitavad, isegi politseinikud ja turvamehed tänavatel saadavad mööda minnes tervituste ja naeratustega. Ka meie hotell oli suurepärane valik ja sealne teenindus samuti üle kõige. Absoluutselt iga töötaja, isegi koristajad, tervitasid rõõmsalt iga kord möödudes.
Ainsad kes oma tervitamiste ja tähelepanuga liiale läksid olid muidugi kaupmehed. Tänavad on seal täis suveniiripoekesi ja turukesi ja igal sammul tahab keegi sulle midagi maha müüa. Võimatu on rahulikult mööda tänavat käia ilma, et keegi müügijutuga tüütama tuleks. Ja kui juba kuskile midagi sekundiks vaatama jäid, siis hakkas juba hinnaga kauplemine pihta. Alguses öeldakse muidugi täiesti ulme hind, aga enamasti annab seda kenasti ka alla kaubelda ja tavaline oli hea kauplemise korral esialgsest hinnast vaid kolmandiku maksta.
Kõige ettevaatlikum tuleb seal aga valuuta vahetajatega olla. Meie võtsime kohe lennujaamast puhkuseks arvestatud summa  korraga välja bali ruupiates, seda kokku siis 11 000 000 ruupiat, sest meie hiina panga automaati peale lennujaama väga muljal ei ole seal. Viimasel päeval vahetasime siiski veel tänaval 50 euri veel ruupiateks. Ja siin taheti küll ikka korralikult tüssata. Ma juba eelnevalt olin netist lugenud, et raha vahetamisega tuleb väga ettevaatlik olla ja kindlasti seal samas üle kõik kontrollida, nii et me teadsime ettevaatlikud olla. Esimeses kohas kuhu sisse läksime oli kohe sehkeldusi. Mees luges enda käes raha kõik üle, kui Mikko selle üle luges oli juba 100 000 ruupiat puudu, siis andis mees midagi juurde, aga ikka jäi puudu… tükk jagelemist ja vaidlemist oli seal ja kui mees sai aru, et ei saa Mikkot haneks tõmmata, siis teatas, et ta ei vahetagi üldse talle raha. Okei, läksime siis järgmisesse kohta. Seekord seisime mõlemad valvsalt leti ääres. 50 euro eest pidime saame üle 600 000 ruupia. Et asi segasem oleks ei andnud mees muidugi 100 000-si rahatähti vaid 50 000-sed. Meie silme all jagas need siis neljakaupa lauale kuute hunnikusse. Lugesin kõik üle, klappis. Siis oli sealt veelt mingi paarkümmend tuhat saada ja ta küsis Mikkolt mingit raha, et ta saaks täpselt anda. See on neil ka tavaline nipp, et kliendi tähelepanu kõrvale juhtida ja segadust tekitada, et küsib mingi raha, et saaks täpselt anda, aga siis tagasi annab ikkagi liiga vähe ja kuna välismaalastel on nende hiiglamasuurte rahatähtedega palju segadust, siis ongi neid kerge lollitada. Igatahes, et siis kui Mikko sai temaga jageletud, et ta annaks selle väiksema raha õigesti tagasi ja sai sellega korda, siis käskis ta mul veel need 6 50 000-ste hunnikut veekord üle lugeda, mis endiselt laual seisid, seal samas kus ma nad just enne üle olin lugenud. Ja tüüp oleks nagu mingit mustkunsti trikki teinud, sest äkki oligi seal 150 000 võrra väiksem summa. Väga ulme. Lõpuks saime siiski õige summa kätte. Nii et jah, soovitus teile, kui kunagi peaksite juhtuma sinna reisima, siis võtke kas lihtsalt automaadist raha välja või vahetage kas lennujaamas olevates rahavahetuspunktides, hotellis(kui neil on selline teenus) või pangas. Kõige kindlam.
Aga see oli ka ainuke negatiivne asi seal ja kõik muu hea korvas selle mitme kordselt üle.  Nii lahe oli see, et kasutatakse oma kultuuri ja arhitektuuri kõige paremaid osi ära ja ka kõik uued asjad on ehitatud vägagi balistiilis. Igal pool on takupai katused, puidust ja palkidest ehitised, palmid igalpool terrassid on kõik väga hubased ja ilusad. Samuti on ka nende kivist kujukesi igal pool ja tänavatel on ka altarid ja tänavad on täis pandud viirukeid ja nende spetsiaalseid lilleõite ja muu kirevaga täidetud väiksed taimedest korvikesed, kus seas on ka põlemas viiruk, mis siis hoiab pahasid vaime eemale. Tänaval ma sellest pilti ei teinud,sellel pildil lammutab ahvike ühte, aga tänavatel on ka samasugused.

Kommentaarid puuduvad »

Pole veel kommentaare.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>