I want to live, not just be alive

Peale vulkaani otsas käimist läks meil päev veel pikalt edasi, sest kui juba autojuht olemas oli, siis otsustasime teda veel ära kasutada ja lasime tal endale veel Bali tutvustada.

Esimese asjana viis ta meid seal samas vulkaani lähedal olevasse hot springi, et saaksime väsitavast rännakust puhata ja meie külmast ära võetud kehad saaksid kuumas vees vedeleda. Ja peab ütlema, et see läks vägagi asja ette. See koht asus täpselt ühe järve ääres, nii et bassein läkski enamvähem sujuvalt järveks üle. Päris mõnus oli seal kuumas allikavees mõnuleda ja mägede vaadet nautida

Edasi liikusime kohviistandusse. Sellist asja ilmselt ise ei oleks brožüürist välja valinud, kuid kuna autojuht tahtis meid sinna viia, siis mis ikka, lähme. Ja  me saime päris positiivse üllatuse, sest see oli palju ägedam kui ette kujutasime. Ma eeldasin, et lihtsalt ongi mingi kohvitaimede väli, nagu mingi põld või midagi..aga oi kuidas ma eksisin. See oli džungel  Hästi ilus oli jälle kõik ja seal olid justkui mingid terrass aiad, kus meile  erinevate kohvide ja teede degusteerimist tehti. Ja siis saime veel ringi käia seal ja peale kohvipuude püüdsid meie pilku ka papaiade, mangode ja igast muude troopiliste puuviljade puud. Pole neid ju kunagi nii moodi päriselt looduses kasvamas näinud. Ja seal sain ma teada kui vale arusaam mul üldse kohvipuu väljanägemisest on. ma kujutasin ette pigem mingeid põõsa moodi asju, aga need olidgi ikka täitsa puud, nagu kirsipuud või midagi sellist. Ja elu sees ei oleks ise arvanud, et see seal puu peal ongi kohvi, pigem oleksid nagu mingid marjad. Nii et saime natuke jälle targemaks. Ja kakao oli ka üllatus, see kasvas nagu kurk Küll on tore kui ikka nii palju veel maailmas avastada on, eriti just nii tavaliste asjade kohta

Muuhulgas saime teada, et ka üks maailma kõige kalleim kohvi, Kopi Luwak, on Indoneesiast pärit ja selle teeb eriliseks see, et üks kaslaste sugukonnast aasia loomake sööb kohvi marjad ära, need läbivad tema seedeteed ja ta kakab need välja, misjärel inimesed need sealt kaka seest kokku korjavad ja ära röstivad ja voilaa, ongi maailma kalleim kohvi olemas.

Järgmiseks peatuspaigaks oli üks tähtis tempel. Selles templis asuvas basseinis oli maa seest tulev allikas. Nemad uskusid, et sealt tuleb püha vesi. Ilmselt oligi siis see tempel sinna selle järgi ehitatud, et seal see allikas oli, kust mullitades maa seest vett tuli. Neil oli ka pikk lugu selle kohta, et miks see nii püha on, ja balilased ise käivad selle püha veega ennast pesemas, mis siis su kõigest halvast puhtaks peseb. See allika vesi oli juhitud mitme toruga teise basseini, kuhu siis inimesed sisse läksid. Seal oli üle toru, kust vett tuli ja millel igaühel oli oma eesmärk, et kui just sellest torust tuleva veega ennast pesed, siis see on hea just kindlal eesmärgil. Näiteks üks oli liigesevalude vastu, teine halbade unenägude vastu, kolmas puhastas aurat jne.  Kui me juba sellises kohas olime, siis otsustasime ka selle triki ära teha ja ennast kõigist pattudest puhtaks pesta. Meie autojuht tuli ka meiega koos sinna püha veel alla, tema õpetas meile, et kuidas midagi tegema peab, ta käib alati kord kuus seal ennast  puhastmas, eriti tugev mõju pidi  olema täiskuu ajal.  Ja seal võis ka midagi soovida ja iga toru juures endale vett peale pritsides tuli seda soovi korrata ja siis läheb see täide

Peale seda külastasime veel ka ühte teist templit. See oli kõige ägedamas ümbruses üldse. Asuski nagu džungi sees hullult ilus oli ümber ringi. Ja seal oli ka üks koobas, kus palvetati ja mis omal ajal inimestele sõja korral peidupaika andis.

Autojuhil oli veel paar templit välja pakkuda, kuid me otsustasime, et kuna päev oli nii pikk olnud ja ka väsitav öine mägironimine ju seljataga, siis me olime ühe päeva kohta juba piisavalt näinud ja vajasime veidi puhkust. Ega see päevake oligi juba täiesti õhtule veerenud selleks ajaks kui hotelli tagasi jõudsime.