I want to live, not just be alive

Pole tükk aega jälle kirjutanud, aga eks teil kõigil on kindlasti ka oma suve nautimisega nii palju tegemist, et kes ikka arvuti taga väga istuda ja seda lugeda jõuab

Juuli kuu möödus  üpris kiiresti ja töiselt. Mitte töiselt selles suhtes, et palju tööd oleks olnud, vaid selles mõttes, et kuna kuu alguses sai puhkuse tarbeks vabu päevi võetud, siis terve ülejäänud kuu oli iga nädal meil vaid üks vaba päev. Ja kuna üldiselt ka see üks vaba päev ei langenud meil Mikkoga  ühele päevale, siis ei olegi me kuskil käinud või midagi huvitavat teinud.

Töö on endiselt igav, enamasti olen lihtsalt üksi Star Loungeis, kus ei ole mitte ühtegi klienti. Ja nii need päevad venivadki. Kusjuures ei ole seal leti taga tooli, kus istuda, ega ole luba ka enda läpakat, või midagi muud ( raamatut vms) sinna võtta, et seda aega vähegi kuidagi asjalikult kulutada saaks. Õnneks on küll telefonid tänapäeval niivõrd kõikvõimsad, et saan sellegi vahendusel pisut midagi lugeda või hiina keelt õppida, et vähegi päeval ka midagi asjalikku teha.

Enne Bali reisi, juuni keskpaiku, käisin ma personali osakonnas uurimas, et kas mul oleks võimalik hotellis osakonda vahetada. Ka selles töökirjelduses, millega hotell ennast aiesecis reklaamis, oli kirjas, et töö on vaheldumisi, nii Food& Beverage, Font Office kui ka Sales& Marketingi osakonnas. Niisiis võtsingi ennast kokku ja ütlesin, et sooviksin hea meelega kasutada võimalust ja teistes osakondades kogemusi saada.  Ehk oleks vähegi asjalikum töö, või vähemalt endale pisutki vaheldust.  Asi võeti arutusse, kuid sinna see jäigi. Ma olen ise korduvalt sinna tagasi helistanud, et aru pärida, ja näib et asi liigubki ainult nendel hetkedel, kui ise tagant sundida. Viimati kui ma helistasin, siis võeti ühendust Front Officeiga ja ma sain aru, et need olid küll valmis mind enda osakonda võtma, kuid alles siis kui Nastja ära läheb. Lubati ka Sales&Marketingi osakonnaga rääkida, kuid kuna ma nüüd pole ise rohkem uuesti persoali osakonda helistanud, siis ma ei teagi, kas nad on nendega rääkinud või mitte. Mulle üldse ei meeldi see, et ma koguaeg helistama ja tagant sundima pean, nõme on.  Sellega on nüüd läinud juba  pea kaks kuud, ilma et asi kuskile väga arenenud oleks ja ega ma väga ei viitsi siin enam ise ka neile pinda käia. Kuna Front Office võtaks mind nii kui nii alles siis kui Nastja ära läheb, ehk siis oktoobri keskel, siis on juba nii hilja, et pole enam väga mõtet.  Me pole ise veel lõplikult otsustanud, et millal ise siit ära läheme, kõige varem oktoobri alguses, aga võibolla venitame veel paar kuud ära ja oleme novembri lõpuni siin.

Venitamise mõte on siis peamiselt raha kogumises. Loodetavasti tõuseb mul nüüd palk, nii et  tahaks seda hüve vähe nautida ka , mitte kohe ära minn. Hotelli direktor ütles mulle juba ammu, et tahab mu palka tõsta, kuid ei tulnud seda lisa ühti. Nüüd juuli viimasel nädalal tuli jälle mu juurde ja ütles, et nüüd järgmise palgaga tuleb küll lisa. Oli juba ammu tahtnud seda teha, aga selgus probleem minu tööstaatusega, ehk siis kuna ma olen aieseci kaudu tulnud, siis olen siin praktikandina tööl ja neil ei ole võimalik praktikandi palka suuremaks tõsta kui mul juba on. Mingid nende järjekordsed memod. Küll aga mõtles ta välja sellise variandi, et kuna Mikko on siin tavalise töölisena, siis kannavad selle lisa hoopis tema arvele. Meil ju vahet pole.  Tore, et ta selle peale tuli, mitte seda asja lihtsalt sinna paika ei jätnud. Lisaks oli veel tore see, et ta tegi seda veel viimase asjana veel direktor olles. Nimelt lahkub ta hotellist ja nüüd ongi hotellis juba uus direktor. Kahju   Aga ma loodan, et nad nüüd tema ära mineku tõttu seda minu palga tõusu asja kõrvale ei visata. Eks nädala pärast saab teada, kas tuleb suurem palk või mitte.

Mikko käis eile granaatõunasid korjamas

Aga need on sees hoopis valged, mitte punased.