BeFIT 2017 tulemused

Juba ongi lõpp? Tuleb nii välja! On aeg kokkuvõtteks.

Muutus

-10 kg jäi tulemata. Küllap mängis siin rolli viimasel võistlusnädalal saabunud haigus, mille tõttu pidin loobuma mitmest trennist ja hoopis kodus teki all istuma. Uskumatu, kui laastavalt mõjub trenni vahele jätmine enesetundele!

Enne ja pärast pildid:

alguspilt

Pärast 2017

Võistlus lõppes minu jaoks emadepäeval – milline kaunis finaal. Selle puhul sai “veidi” torti söödud. St ei saanud jälle pidama! Ma ei ole paranenud – olen jätkuvalt suhkrusõltlane! :( Need 2 kuud on väga rasked olnud. Ise ka ei usu, kui tubli olen suutnud olla, kuid suhkrusõltuvusest ei parane ma ilmselt kunagi. Ükskõik, kui pikalt vahepeal ilma olen – kui tüki võtan, siis lõppeb ikka kõik samamoodi. Kerge on hukka mõista alkohoolikuid, suitsetajaid, narkareid… nii kaua, kui endal pole ühtegi rasket sõltuvust.

Aitab halast! See, et võistlus lõppes ja ma kahe kuuga terveks pole saanud – ei ole veel maailma lõpp. Elu läheb edasi ja alla ei tohi anda. Sihid tuleb kõrgemale seada, et ei oleks ahvatlust vahepeal murduda. Järgmine eesmärk on kahe kuu pärast tuttavate pulmas kanda ilusat punast kleiti, mida ma veel kordagi kanda pole saanud. Sinna jõudmiseks oleks vaja vabaneda veel umbes 10 kilost. Tundub üsna suur ja hirmuäratav eesmärk (kuigi värskelt on sama läbi tehtud). Jätkan ikka päev korraga nii nagu seda siiani olen teinud.

Aprilli sportlikud tulemused

… ületasid märtsi omad! :)

Aprill endomondos

aprill endomondos 2

Hetkel olen küll veel tõbine, kuid ei suuda rohkem paigal istuda. Lähen õue jalutama ja värsket õhku hingama. Tegelikult tahaks kangesti BJJ minna, kuid teisi ei ole ilus nakatada ja ilmselt köhikisin esimese 10 minutiga kopsud välja. Seega tuleb leppida rahulikuma liigutamisega.

Päikest kõigile!

 

Sõbranna esitas väljakutse!

Ta teatas, et plaanib 40-aastaselt minna bikiinifitnessi võistlustele ja ma ütlesin, et ei saa olla temast kehvem! See tähendab, et mul on 8 aastat aega ennast vormi ajada :D … Päriselt plaanin muidugi varem oma kehaga sõbraks saada.

Mis siis vahepeal on toimunud?

Tavapäraseks muutunud spordirutiinile on iga nädal lisandunud ka mõni rahvaspordiüritus:

  1. EV100 matk, Pilistvere-Oisu etapp – 19,5 km üle põldude ja läbi metsa keskmiselt tempoga 6,10 km/h. Mul on ülilahedad sõbrannad, kellega sellistel üritustel käia. Uhke olla eestlane!
  2. Jüriöö jooks – 8 km kõndi keskmise kiirusega 7 km/h. Ausõna kõndisime. Tõenäoliselt on see mu elu kõige kiiremas tempos kõndimine. Ave on ikka kihvt sõbranna, kellega tempot saab aretada. Tänks! ;)
  3. 15. Öörännak – matka pikkuseks kujunes meie meeskonnal 32,3 km. Üsna pikk ja kurnav öine rännak. Lõpetasime kell 4 öösel – väsinud ja nälgas, aga mis siis! Seiklus oli ülipõnev. Lisaks õppisin paremini tundmata kolleege, kellega tööl vähem kokku olen puutunud. Inimesed on nii ilusad, targad ja head. Igati väärt meeskond nii tööl kui vabal ajal.

Mis on viimase 1,5 kuu jooksul muutunud?

  • Ma saan sõrmused sõrmest kätte – juhuuu!
  • Mõned lemmikud kleidid ja jakid lähevad taas selga.
  • Rinnad mahuvad rinnahoidja sisse kenasti ära (jaaaa – see oli suur probleem vahepeal!)
  • Ma jaksan rohkem liikuda, võhma on juurde tulnud.
  • Suudan rohkem tööle keskenduda ja tegusid korda saata.
  • Tuju on palju parem.

BeFit2017 võistluse lõpuni on jäänud veidi alla 2 nädala – viimane aeg on korralikult pingutada ja endast parim anda!

Kuhu aeg kaob?

Märkamatult on 3 nädalat täis saanud. Vahepeal tuli kimbutama kaaluseisak ja motivatsioonikriis. OMG! Miks ometi? Ma olen olnud ju nii tubli! Kui mõistusega võtta, siis esimesed 2 nädalat langeski kaal liiga kiiresti (tõenäoliselt liigse vee arvelt). Ilmselt on kehal vaja nüüd aega uue numbriga harjumiseks.

Bye-bye 80+, teretulemast 79! Viimase numbri peal püsib kaal juba terve nädal, kõikudes max +/- 200g. Selle jama peale otsustasin premeerida end viinamarjadega, mis tekitasid jubeda patustamise tunde. Sõbranna vaid naeris “Õudne patt küll!” :D No jah – polegi tegelikult ju midagi hullu, kui ei liialda. Õnneks pidasin piiri ja suur magusa isu kimbutama pole tulnud. See veel puuduks! Need šokolaadid, kommid, küpsised ja küpsetised on niigi koguaeg silmapiiril ahvatluseks.

Teine sõbranna pidas sünnipäeva Lyon kohvikus. No vot see oli alles proovikivi! Need maiustused tundusid kõik nii ahvatlevad. Minu jaoks möödus pidu õnneks hiidkrevetisalati ja ohtra veega. Ma olen nii uhke enda üle – vein ja koogikesed jäid puutumata, jeee!

hiidkrevetid

 

Lisaks ma olen ülimalt õnnelik, et meil sai vannitoa remont lõpuks valmis ning kolisime oma koju tagasi. Nüüd saan rahus valmistada korralike tööriistadega parimatest toiduainetest tervislikke toite. Peaaegu 3 nädalat ei saanud tööle toitu kaasa võtta – st tegin lõunaks bistroos parimaid liha/kala ja salati valikuid, mis võimalik oli, kuid ausalt öeldes muutus kõik ühekülgseks, tüütas ära ja kogused olid ka teised, kui mina oleksin soovinud.

Märtsi lõpuga saabus meilile Endomondo kokkuvõte. Numbrid räägivad enda eest. Vabas õhus liikumist oli seekord küll vähe (vaid 47 km), aga aprillis annab seda viga parandada. Päike käibki kõrgemalt ja ilusat ilma saab rohkem nautida.

märtsendomondo märts

Meelekindlust veel kaotanud pole ja alla ei anna. Küll kaal ka liikuma hakkab. Kolleeg juba küsis, kas olen alla võtnud? Ju on mingit muutust siis näha. Nii jätkata! :)

Suur võit enda üle

Täna alustasin hommikut mõttega: Tahaks üle mitme päeva ühe korraliku “võhm-välja” trenni teha. Minu ootused said korralikult ületatud “Egle Nabi bikiinivormi butiik-seminaril”, kus oli 2 trenni: esimene osa aeroobne alakeha treening ning teine ülakeha ringtreening. Pärast viimast olin täiesti laip, käed justkui keedumakaronid ja pilt vaevu ees. Sain oma hommikuse mõtte 100% rahuldatud ja enamgi veel.

Trennidele järgnes poseerimise koolitus, mis on üldiselt mõeldud neile, kes plaanivad peagi lavale võistlema minna. Minul nii suuri eesmärke pole. Vähemasti esialgu mitte. Paar aastat tagasi, kui jõusaali sõltlane olin, siis isegi käisid mõtted peast läbi – treenisin ja toitusin kava järgi, kuid maiustustele ei suutnud “EI” öelda ja nii jäid eesmärgid saavutamata. Praegu soovin lihtsalt paremasse vormi saada. Selleks, et ürituse raha täielikult rakendatud saaks, võtsin ka poseerimisest osa. Alguses mõtlesin, et põgenen pärast trenne, mis minusugune suur tükk seal ikka teeb? Aga huvi pärast vedasin end treeningsaali. Peagi olin bikiinides ja kõrgetel kontsadel. Õppisin poseerimist! Tõeline enese ületamine, sest häbenen oma keha praegu jubedalt, olin ilmselgelt kohal olijatest kõige suurem, kõige halvemas vormis ja suhteliselt madala enesehinnanguga… Suur võit enda üle!

Pärast 6-tunnist seminari on mu enesehinnang kõvasti paranenud. Sain positiivset tagasisidet, rohkem aimu bikiinifitnessist ja hoolimata suurest väsimusest, ma olen üliõnnelik ja tänulik iseendale, et üritusest osavõtsin.

Täna on 12. päev ilma šokolaadi, küpsite, kommide, kringlite, kookide ja tortideta.

See on mulle väga raske olnud:

  1. Töö juures on vaagen pidevalt šokolaadide-küpsistega kaetud. Nendest mööda minna kätt sirutamata on range distsipliini tulemus.
  2. Maal vanemate juures on külmkapp torte täis (isa töötab sellise koha peal). Eelmise nädalavahetuse 3 päeva oli ikka tõeline piin – küpsisetordid, mis on mu lemmikud ja toorijuustušarlott, mida ma proovinud pole. KÕIK JÄID PUUTUMATA!
  3. Kolleegi sünnipäev – pidulauas piirdusin supilusikatäie kartulisalati, paari viilu soolakurkide ja marineeritud seentega. Enne magustoitu lahkusin lauast.
  4. Kolleegi lahkumispidu. Mitu erinevat ja huvitavat kringlit. Nii oleksin tahtnud proovida, kuid lahkusin kiirelt oma kabinetti.

Sellised katsumused ja pisivõidud on iga päev. Selleks, et maiustuste vältimine oleks võimalikult lihtne, proovin toituda LCHF põhimõttel. Olen antud toitumise kohta palju uurinud ning seni näib, et see on ainus, millega peaks magusaisu ära kaduma. Mulle tundub, et see tõesti toimib, sest mul otseselt isu enam polegi. Pigem on see psühholoogiline pool ja võitlus iseendaga “ma tean, et see šokolaad maitseb võrratult, kuid ma ei või seda endlae lubada”. Öeldaks küll, et üks tükk ei tee midagi, aga minule teeb – kui maitse on suus, siis ma ei lõpeta enne, kui otsas on!

Nii igaks juhuks, kui peaks magusaisu mingil põhjusel ülemõistuse palju kimbutama tulema, soetasin täna seminarilt mõned tooted + uue joogipudeli.

tooted

Ahjaa… veidi trennist ka. Käin 2 korda nädalas Brasiilia Jiu-Jitsu (BJJ) trennis, 2-3 nädalas jõusaalis ja korra-kaks nädalas teen pikemaid vabas looduses kõndimisi. Peagi saab vast rulluisud ka alla panna. Üldiselt olen hetkel seadnud omale eesmärgi teha päevas vähemalt 10 000 sammu. Talvel oli päevi, kus tuli 3000-4000 sammu päevas, parimatel kordadel 7000 sammu. Olen teinud tubli arengu!

Loodan peagi leida rohkem aega blogimiseks. Nii palju mõtteid jookseb peast läbi, kuid kirja ei jõua kuidagi panna.

Head ööd!

Tere-tere!

Siin ma nüüd siis olen. Elus esimest korda hakkan blogi pidama. Miks ma seda teen?

  1. Olen suhkrusõltlane ja soovin sellest vabaneda.
  2. Mu kehakaal ja üldine vorm on alla igasuguse arvestuse.
  3. Soovin üles leida hulkuma läinud enesekindluse.
  4. Võtan osa Befit 2017 konkursist.
  5. Suvel oodatakse pulma, kus on vaja hea välja näha.

Need on mõned põhjused, mis esmalt pähe tulevad. Tegelikult on olukord ikka päris nutune. Mul on vaid 2 paari pükse, mis jalga lähevad. Samas on terve kapp täis väikseks jäänud ilusaid ja korralikke riideid. Ära ei raatsi neid anda, sest äkki ma ühel päeval ikka mahun veel neisse ja uusi parajas mõõdus riideid ei raatsi osta, sest äkki jäävad kohe suureks? Ilmselt mõtlevad samu mõtteid paljud kehakaaluga kimpus olevad kaaskannatajad.

Õnneks korraldab ka sellel aastal “Hers trenniajakiri naistele” konkursi kahe kuuga rannavormi ehk Befit 2017. See võistlus kõlas justkui äratuskell ja kutsus mind osalema. Panen kirja oma algandmed, millelt stardin:

  • Algus: 14.03.2017
  • Vanus: 31
  • Pikkus: 169 cm
  • Kaal: 84,2 kg
  • Rinnad: 106 cm
  • Talje: 98 cm
  • Puusad: 113 cm
  • Reis: 68 cm
  • Käsivars: 35 cm

Mõõtmise ajal hakkasin ehmatusest ära minestama. Teadsin, et olen üle 20 kg lihtsalt maiustamise ja stressamisega juurde võtnud, aga rinnaümbermõõt 106 cm, vöö 98 cm ja puusad 113 cm? No see oli nüüd küll šokeeriv avastus! Ma mäletan numbreid, kui rinnad olid 10 cm väiksemad, talje 20 cm saledam ja puusad jäid ka 100 cm lähedale. Mida ma küll endaga teinud olen???

Konkursi jaoks lasin endast pilti teha vastavalt nõudmistele: bikiinides, ajakiri näpus, eest ja tagant.

alguspilt

Juudas, milline Siilike Udus! Ma tõesti ei osanud arvata, et nii halb bikiinides välja näen. Nüüd on aeg oma ilus keha selle udu seest välja tuua. Järgmises postituses räägin, kuidas esimesed päevad on möödunud. Hetkel on vaja sportima minna.

Jõudu, jaksu ja edu kõikidele konkurentidele!