Lase fantaasia valla ja vaata, mis juhtub.

Tere jälle vana sõber!

Olen 2 aastat eemal ja sa ikka siin

Aga samas tead sa väga hästi, et ma niisama ei tule ja, et on vaja end taas tühjaks kirjutada ja pea selgeks teha. Abitu nagu ma omadega olen.

Viimased 2 aasta jooksul olen jätkuvalt koolipinki nühkinud ning jätkanud teed, mida läbivad need, kes teavad mida elus teha tahavad ja kes ei tea ehk siis ülikool.

Niisiis olen omadega sassis ja ei oska seda pundart kuidagi lahti harutada. Ma ei nurise selle üle, mis mul on sest tean, et mul on vedanud, aga samas jooksen kogu aeg aasta aastalt vastu sama seina. Ma ei oska suhteid hoida. Ma olen alati olnud kõik või mitte midagi inimene ning ikka ja alati maksab see mulle kätte suheldes inimestega. Olen võimetu looma suhteid, mis jäävad. Lihtsalt lasen nad lahti. Mõtlen rohkem sõprussuhteid kui midagi muud, sest romantiliselt läheb mul hästi. Olen õnnelik, aga see moment päevas, kus istun ja vaatan mööduvaid inimesi, kes kõik tunduvad teineteist teavat tunnen  end nii kuradi üksi, sest ma ei oska enam kuidagi sõpru leida… Ja ma ei oska seda mitte kuidagi parandada.

Kes teab, kes ei tea, aga minu uus aasta algas Austrias …

… tagasi tahaks.

Ma tean, et pole ammu kivi alt välja roninud. Ometi ei ole mu ka üldse kahju, või siis natuke, sest elu on lihtsalt parim. Ja kuidagi teisiti seda öelda ei saagi.

Ehk siis …. Ma kohe ei teagi kust alustada. Kas algus või keskpaik, sest lõppu pole ja loodan, et ei tule ka, sest hetkel on kõik nii kuradi ilus. lalalalalalalaaa

Ehk siis jah, ma olen armunud ja mind ausalt ei huvita, et ta on hetkel 1000km kaugusel austrias, sest talvel näen teda jälle ja kõik on super  Ja see tunne on nii hea ja kõik on lihtsalt PERFECT ja fakt, et ma ei räägi sõnagi saksa keelt ei koti kedagi. Nii, et jah

Ja see peaks kõik ütlema, sest ma kas teen mitte midagi ja veedan pool päeva voodis või teen kõike ja jõuan sinna hilja

Ja veel üks väike asi 

Ma tõesti enam ei suuda ning enam ei tahagi. Tahaks täiega aasta vabaks võtta ja uttu tõmmata siit eestist, sest ma ei jaksa ja ma tean, et nii moodi ma edasi minna ei saa. Ah kurat, metsa kõik! Lubasin endale, et ma enam nii ei tee. Ja tegelikuses on asi nii, et teen midagi veel hullemat. Kõige hullem on, aga see, et kui ma vaatan tulevikku ei näe ma seda väga kaugele, kõigest aasta või paar. See hirmutab mu poolsurnuks. Aga ma nüüd lõpetan oma vingumise ja lähen skripti kirjutama, mis peaks mul tegelt juba valmis olema.

Ehk vaba tõlge kogu mu vingumisele on see, et ole ikka peast väga tuksis ning mitte miski ei lähe korda

… ehk mida vähem mul on seda parem. Ja ma tõesti ei tea mida öelda või teha. Ma tõesti enam ei tea. See eelmine aasta võttis mu nii l’bi, et olen täiesti teine inimene. Ma ei suuda võtta kätte pastakat ja kirjutada ega joonistada ega …. . Olen energiast nii tühi, et kohutav. Aga tegelt on mul plaan. Üks h’sti kaval plaan, mida ma saan teostada alles aprilli lõpus ja see on nii tore, et see alles siis on sest nii saan ma filmi tehtud (12.aprilliks) ja jääb vist ainult Kadri folgi asi ja siis saan ma maja korda teha. Täielik kap. remont ning siis vaatab. Kas kolin ise sisse või üürin välja? Eks ma näe. Ma ei tea veel kuidas seda Suurele rääkida ilma et ma jälle ultimaatumi otsa ei satu. Täiesti kohutav. Me oleme iseloomult nii sarnased ja kohutavalt põikpäised, et kumbki ei anna järgi. Aga lõpuks võidan ju mina, sest mulle kuulub rohkem ja pealegi kui ma suve 18 saan ei ole enam muret. Ja kõik on nii tšill, et pean ainult suveni vastu pidama. Aga kuidas ma sinna jõuan seda ma veel ei tea. Aga kuidagi tuleb ju?

Ma olen nii lahe, sest ma ei oska kirjandit kirjutada. Ma ei oska filmida aktust (kaamera oli statiivi peal) ja ma ei oska videot monteerida, jne, jne. Ehk ma ei oska mitte midagi. Aga ( sidesõnaga ei tohi lauset alustada) ometi on mul tuju hea. (Grammatiliselt korrektne lause on: Mul on hea tuju.)Jess.

Anyway mulle ültse ei istu  see kogu juubelinädal ja teisipäev oli kõige hullem (muidugi ei tohi ma enne õhtut hõisata, sest on veel ju neljapäev ja reedene asi). Ma pm hüppasin pea ees vette kogu selle filmimis asjaga, sest tean, et kevadel viitsin seda veel vähem filmida. Noh jah 40 on suur vanus, aga ainus asi, mis oli teisiti oli näitus, sest ka eelmisel aastal ronis mingi vilistlane tundi ja rääkis ning see aktus hiljem tundub ka suht iga aastane( mul on miljon kirjaviga sees, aga just nii peabki olema). Pealegi tuuselda koolis ringi ka Ringvaade, aga need ju seda olulist ei filmi rohkem , seda tuntud osa ( ma täiesti mõistan miks, aga on lihtsalt vaja vinguda.

Sorry, kadunud oma fantaasia maalilma. Ei kavatse niipea tagasi tulla. Ei tegelikult ma olen viimasel ajal nii bizi, et aega pole. Ma ei suuda mitte midagi teha, sest tunnen end sisemiselt kokku jooksnuna. Lihtsam on olla külm ja tuim kui emotsionaalne. Vähemalt siis ma ei pudene. Armas, kes teab kes ei tea, siis minu ‘filmiidee’ Martinist, kes ei taha suureks saada. Mina olen Martin. Ma ei seisa küll selle valiku ees, aga seisan juba pikemat aega risteel ning pole siiani otsustanud mida teha. Raske on. Vahetpole kumb valik mõlemat pidi rikun midagi ära. Muidugi tahaksin ma, et keegi ütleks mida teha, sest ma ausalt ei tea. Ja kuna mulle iga jumala päev seda meelde tuletatakse, siis keera see mu pea tuksi. Ma ei suuda seda ära unustada ja alati on see kusagil mu alateadvuses, kus ma erinevaid variante läbi kaalun. Ma ei taha seda. Ma ei ole valmis. See ei pidanud nii minema. Aga läks. Ja nüüd istun mina oma eitusega ühe armsa probleemi otsas, mida on võimatu vältida.

Ma mõistan, et keegi peale minu ei saa minu jutust mitte muffintki aru, aga ikkagi. 

Täna on üks neid päevi, kus kõik lendab vastu taevast. Sain ritta oma 3 halba asja.

Katkine ukselukk, mis peale pikka tagumist ja karjumist lõpuks niisama lahti läks; koerarihm, mis just siis ära lagunes kui mul just oli vaja koera kinni hoida ning ma siis jooksin oma kontsadel talle järgi; ning siis see kirss tordil ehk mu päeva kõrghetk, kus ma nooti kätte ei saanud.  (see viimane oli mulle miski pärast nii oluline)

Aga oli ka häid asju ning mulle tehti selgeks, et ma pean hakkama kõvasti tööd tegema oma mina pildiga ( mulle ei meeldi sõna ‘enesehinnang’). Ja ma tõesti proovin oma ego üle nulli upitada. Jess!

Ma olen ilus! Ma olen tark! Ma olen kena!  Ma olen andekas!Ma armastan end!

Aitähh Kadri

… VAPUSTAVALT AINULAADNE!

(ma lihtsalt pidin seda mainima)

Ma ei oleks elu sees arvanud, et mu vendadest õed saavad. Muhahaaa.

Npk stiilinädal on lihtsalt parim!

embedded by Embedded Video

PS! Mulle maksti piltide mitte jagamise eest. Elu lihtsam 5 euri, mis elus teenitud.