Lõpuks rahu!

Ainuke päev aastas, kus keegi ei kisa ja ei karju on (trummi põrin) vanemate pulma aastapäev. Mul on nagu jess puhkus kõrvadele, vennad on, et okei, kõik tore ja armas, aga et mis puhul siis. Ja kui õue rakette laskma läheme vaadatakse õnneliku näoga taevasse ja öeldakse nüüd ongi uus aasta näol lapselikult naiivne naeratus. Naeratus, mis enne kui nad aru saavad on juba kadunud.

Ma lihtsalt klõpsasin kanaleid ja mu pilk jäi pidama ühel filmil. Kaks meest istusid baaris ja arutlesid elu üle kui üks ütles:

“I mean, life – it only makes sense when you look at it backwards. Too bad we gotta live it forwards.”

Ta lihtsalt ütles seda ja siis nad rääkisi edasi õnnest, usust, lootusest. Aga just see lause jäi mind kummitama. See lõputu arutlus asjade üle, mida ei ole võimalik seletada. Mida me lihtsalt usume ilma selletagi. Võime vestelda elumõtte üle ilma, et jõuaksime kuskile.

Vaatame tagasi oma elule ja mõtleme, et kui ma oleksin midagi teisiti teinud, siis äkki … või kui hoopis… aga ainus, mis me teha saame on õppida oma vigadest ja edasi minna. Või …

Avatar silla

About silla

Olen väike , hästi väike ja vaikne , väga vaikne ning armastan kirjutada. Otsustasin , et panen oma kirjutised hästi vaikselt kirja ühte blogisse. Olen uutele ideedele avatud ning loodan , et mu fantaasiale ei teki vahepeal piire mis ta mõttelendu piiraksid.
This entry was posted in Määratlemata. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>