Ma lähen vaikselt hulluks. “Wismar siit ma tulen!” tahaaks karjuda. See unenägu, mida näen juba terve nädala, mis viivad mu nii endast välja ning deem, kui hajameeleseks need mu muudavad. Panin eile oma telefoni masinasse ja kurat küll need tänased PostSecret’si saladused olid kuidagi tõele nii lähedal, et … Ma ei jaksa enam. Peas mängiv unenägu minust mustas kleidis Liiva kalmistul ei ole üldse kena, eriti veel kui seisan umbes seal, kus mu pere hauaplatsid on… Kaks neist on veel tühjad. Ja siis on inimeste tüüpiline küsimus, “S, kas sul on kõik korras?”. Mu viisakas vastus, et jah kergeelt halb on ainult või, et oi ei kõik on super. Olen sisemiselt selline pundar, aga samas ma tean, et veel ei lähe neist kahest keegi, sest ma pole veel vanaema unes näinud ( ta on see enne, kes ei valeta kunagi). Ja see viib mind igal ööl hirmu judinatesse, sest keegi mulle lähedane inimene on hetkel haige.