MVMOSP

… ehk mida vähem mul on seda parem. Ja ma tõesti ei tea mida öelda või teha. Ma tõesti enam ei tea. See eelmine aasta võttis mu nii l’bi, et olen täiesti teine inimene. Ma ei suuda võtta kätte pastakat ja kirjutada ega joonistada ega …. . Olen energiast nii tühi, et kohutav. Aga tegelt on mul plaan. Üks h’sti kaval plaan, mida ma saan teostada alles aprilli lõpus ja see on nii tore, et see alles siis on sest nii saan ma filmi tehtud (12.aprilliks) ja jääb vist ainult Kadri folgi asi ja siis saan ma maja korda teha. Täielik kap. remont ning siis vaatab. Kas kolin ise sisse või üürin välja? Eks ma näe. Ma ei tea veel kuidas seda Suurele rääkida ilma et ma jälle ultimaatumi otsa ei satu. Täiesti kohutav. Me oleme iseloomult nii sarnased ja kohutavalt põikpäised, et kumbki ei anna järgi. Aga lõpuks võidan ju mina, sest mulle kuulub rohkem ja pealegi kui ma suve 18 saan ei ole enam muret. Ja kõik on nii tšill, et pean ainult suveni vastu pidama. Aga kuidas ma sinna jõuan seda ma veel ei tea. Aga kuidagi tuleb ju?