Ma tõesti enam ei suuda ning enam ei tahagi. Tahaks täiega aasta vabaks võtta ja uttu tõmmata siit eestist, sest ma ei jaksa ja ma tean, et nii moodi ma edasi minna ei saa. Ah kurat, metsa kõik! Lubasin endale, et ma enam nii ei tee. Ja tegelikuses on asi nii, et teen midagi veel hullemat. Kõige hullem on, aga see, et kui ma vaatan tulevikku ei näe ma seda väga kaugele, kõigest aasta või paar. See hirmutab mu poolsurnuks. Aga ma nüüd lõpetan oma vingumise ja lähen skripti kirjutama, mis peaks mul tegelt juba valmis olema.
Ehk vaba tõlge kogu mu vingumisele on see, et ole ikka peast väga tuksis ning mitte miski ei lähe korda 
