Täna ma ei valeta!

Ma olen nüüd endaga täiesti aus. Täna ei valeta. Mitte iseendale, sest on just üks nendest vähestest päevadest, kus tahaks maski ette panna ja öelda “Kõik on korras”. Aga ma ei saa, sest see niit, mis mind koos hoiab laguneb.  Olen nagu kaisukaru, kelle õmbluste vahelt tuleb välja vatti ja üks silm on peaaegu otsast. Kui olen täiesti aus, siis hetkel seistes kuristiku äärel, tahan ma hüpata. Hüpata alla ja mitte kunagi silmi avada. Tahan, et mind visataks ära nagu vana mängukann, mille jupid on juba kadunud. Tunnen end täpselt nii ja mitte piiskagi paremini. Ja kõige hullem on, et  räägin täiesti ausat ilustamata tõtt. Sest kui väga ma tahan ei suuda ma manada näole naeratust ega tõsta pilku põrandalt. Oma emotsioonitulvas viskun vaid voodile pikali ning ootan kuidas maja mu nutust kõlab.

PS!Mul  on  tunne, et see blogi siin on nagu minu väike suitsiidi abi. Aitähh, et olemas oled!

Sinu Autor!

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Ma kasvan nüüd suureks!

Jõudsin alles nüüd tähelepanekuni, et seni kuni ootan, et keegi tuleks ja mind päästaks ei juhtu mitte kui midagi. Pean ise end oma august välja vedama, sest silmapiirilt ei paista ühtegi Batmani, Supermani ega muud superkangelast. Ma alustan sellega täna ja teen esimese sammu oma kümne sammu programmis ( sammud on hetkel wip.), aga anna endast parima, et see ei jääks pelgalt mõtteks. Hoolimata mu vabandustest, et ei jõua ja must miljon asja veel, avastan end üsna tihti istumas niisma, lakke vahtimas.

EHK siis täna pean plaani homme teen selle teoks. Jah just homme. Palun emal mulle Vunderist traati osta ja muretsen ise kusagilt kõrvarõngajullad, võtan kausist heegelnõela ja lasen oma mõtte vabaks, sest ma ausalt proovin üles leida seda oma asja, mis mind kunagi teistest eristas, aga nüüd on ajaga tuhmunud muutes mu ainult üheks kustunud leegist alles jäänud tuha hunnikuks.

Ps! MA kirjutan 3.oktoobriks valmis arvamusloo T. Tammeni arvamusloo võistluseks, sest suudan seda. Ma usun endasse. I BELIEVE IN ME!

Posted in Määratlemata | Leave a comment

4inimest1ratasHiiumaaplahvatavsaunjaverevalumid

 

Sain pileti kalju jalapallifestile. Sorry rahvas, aga olen rohkem kellegi teise poolt kui jalkast rääkida.  Ja Getter jaani ei ole ka … (ma parem ei lõpeta seda lauset enne kui midagi koledat ütlen)

Anyway, kes oleks arvanud, et Maximas banaane šokolaadis müüakse. Hehe. Pulga otsa topitud nagu jäätis. Aga maitseb hea. Me like :D

The greatest …. (hetkel) Ja Tim Burton teeb ülih’id filme “Vincent”

embedded by Embedded Video

YouTube Direkt

Ja viskan siia siis veel paar sõpsu:

embedded by Embedded Video

YouTube Direkt

embedded by Embedded Video

YouTube Direkt

embedded by Embedded Video

YouTube Direkt

 

JA muidugi kõige lõppu peaksin mainima ka WeAreHunted.com (Thumbs up!)

Au Revoir!

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Mul on kõik ja mitte midagi!

Üks uus kooliaasta, kaks kooli ja kolm paberijama. Täiuslik 1.september.

Tuntsin end nagu 7-aastane väike plika tirts, kes vanema käekõrval panka veetakse. Väike laps, kes arvab, et on piisavalt suur ise hakkama saama. Täna, aga veedasin vanema panka, et ajada pärandiasju ja kurat küll, mingi kohtumäärus oli puudu. Ma saan näha seda ilusat summat, mis mulle narritavalt vastu naeratab ja ei midagi muud. 2h mitte midagi. Sain aint ilusad 4-kohalised numbrid teada, mis on nii ahvatlevad.

Nüüd ma siis tean kust riik seda raha kokku ajab. Iga paberiasi ju maksab ja mitte vähe. 200 siia, paarkümmend sinna ja putka küll kui palju kulub. Eriti veel siis kui on vaja mustmiljonis kohas käia. Ma vihkan kogu selle asja juures seda ajakulu, sest kui olla täiesti aus, siis mul täiesti kopp ees kogu pärimis jamast ning tahan vaid asjaga ühele poole saada.

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Appi! Laulupidu!

Üks asi mille vastu peaks ilmselgelt mingi keeld olema on mind õmblusmasina juurde lubamine. Tulemus on katastroof. Nüüd on, aga asi selles, et ma pean hakkama endale kleiti õmblema (ha-ha). Mul on selleks aega 2 päeva ja ma ei tea, mis sellest saab. Veedan oma päevad  majas luku taga ja üritan millegagi hakkama saada ning kõik meeles pidada, mida kindlasi ei juhtu. Õnneks on mamps kodus ning eks ta jõuab veel mu peale karjuda ja vaadata mind nagu idiooti. Ei aita muidugi ka see, et paps vaatab rõõmsalt ETV, kus vähemalt kord tunnis mainitakse, et laulu-ja tanntsupeoni on jäänud… Tahaks selle teleka aknast välja visata.

Heh, eks näe mis saab!

Posted in Määratlemata | Leave a comment

This is my rubik’s cube

Kõik on üks suur ruubikukuubik ja meie oleme lahendajad. Kuigi vastuseid ei leia me ikkagi. Ei saa vaadata, mis aitab teistel vastust leida, sest see on erinev. Kõik on erinev.

 

The world is too heavy
Too big for my shoulders
Come take the weight off me now
1000′s of answers to one simple question
Come take the weight of me now

Oh I’m like a kid who just won’t let it go
Twisting and turning the colours in rows
I’m so intent to find out what it is
This is my rubik’s cube
I know I can figure it out

Kas pole lahe? Me ei leia kunagi vastuseid! Seda õiget valemit kuidas see ruubiku kuubik ära lahendada. Hehe. Kas pole lahe? Aga me peame lihtsalt proovima seda leida.

(mu aju on arvatavasti ära kadunud kuhugi ajaloo & füüsika vahele.)

Credits roll over the edge of horizons
That I haven’t discovered yet

Oh I’m like a kid who just won’t let it go
Twisting and turning the colours in rows
I’m so intent to find out what it is
This is my rubik’s cube
I know I can figure it out

Laul on muidu Athlete’i Rubik’s cube

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Ma ei teagi, mida enam öelda. Ma ei tea enam mitte midagi. Ma ei tea… ei tea… ei tea… ei tea… ei tea… ei tea…

MA EI TEA!

See kõik ajab hulluks kui ma seda juba ei ole.

Või olen?

Ma ei tea( jälle see fraas)

Ma olen näinud nii palju vaeva, et olla normaalne, et ma ei oskagi olla enam mina ise. Olen kaotanud ise enda.

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Ja läinud ta ongi

Täna olid siis matused. Kõik oleks nagu taas lahti kistud. Kõik tuli tagasi, mis oli neljapäeval ja … See kõik oli nii kurb. Aga egas midagi elu läheb edasi.  Pluss see kirikuisa oli ka üli hea, et siis ootaksin meeleldi lahkunu peret pühapäeval kirikusse(ilmselgelt propaganda). Ja siis kui Aivarit nägi olid ta keelel teised sõnad. “Teie ju see Meie Mehe …” Lihtsalt ulme.

 

Posted in Määratlemata | Leave a comment

R.I.P

Elu on nii lühike, et sa ei märkagi kuidas see möödub enne kui on hilja ning iga üks kellega oled kohtunud on jätnud su  hinge jälje. Me ei märka kuni see on läbi. Esimene mõte on, et mul oli talle veel nii palju öelda . Ütlen seda siis nüüd.Tean, et olid üks hull vanamees, kes armastas mind ja papsi alati närvi  ajada oma oskusega öelda mitte midagi kuni asi on hull, aga tea sa oled alati meeles, hoolimata sellest  mida sa tegid. Lastes põnevusel olla kuni viimse hetkeni.

Kui temaga viimati rääkisin läksime kaklema ja ma ei saanudki seda võimalust ära leppida. Aga vähemalt nüüd saad Vanaemaga koos olla. Puhka rahus Vanaisa.

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Kui sa ise ei puhka, siis sunnime

Hehe, sai see kevad, siis minugi kätte. Võttis kohe jalust nõrgaks ja sundis puhkama. Et lõbusam oleks andis köha ja nohu ka. Vähmalt ei ole palavikku, aga algul oli see köha täitsa tappev. Ülilahe oli kontserdiarvustust kirjutada kui iga köhaga lause ära ununes.

Nüüd on kõik nii sassis ning istun unetuna kella 5 üleval. See on see haiguse rõõmud, magad pool päeva maha ja siis istud öösel üleval, sest und ei ole. Istume sõbrannaga mõlemad üleval, kaks unetut, kes said msnis kokku.

Posted in Määratlemata | Leave a comment