She’s like a queen without a crown

Uus aastanumber küll aga kas ka uus lehekülg eluraamatus? Siiski vaatavad silma vanad mured, mõtted ja lootused. Ehk peaks kirjutama üles mida sel aastanumbril muuta tahaks ja õpetada iseennast elama? kui see võimalik on? Alustades kõige üldisemaga:

Kuidas elada õigesti?

Üks võimalus on lihtsalt istuda käed silmade ees ja läbi sõrmede vaadata kuidas elu sinust mõõdub, ise selles melus osalemata. teine võimalus on pea ees hüpata sellesse elukeerisesse, teadmata kas saad haiget või lahkud vaid paari kriimuga. Meil on enda otsustada, millisena mäletada oma noorust ja mõõdunud eluseiku vanana. Mõni mäletab seda kui varju, mis sinust tänaval kujunduvad-Sa tead et need seal olid, sest päike ju paistis, kuid mitte midagi täpsemat. Keegi mäletab vanu asju tänu sellele et sellest on märk jäänud, nagu jalajälg kuuma asfaldisse-seda ei saa enam pühkida-see jääb kuni asfaldile pannakse peale uus kiht. Kuid teadmine et jälg on ka seal pealmise asfaldi all, võib valu teha. Võib ka õnnelikuks muuta , oleneb situatsioonist. Mida mina oma pensionipõlves meenutan. Ainult head ei ole ju võimalik endaga kaasas kanda. Kõik see valu ja mõtlematud sõnad , teod jäävad meie sisse igaveseks. Kas kõiki neid ebameeldivaid hetki on võimalik tulevikus mitte meenutada. Kas nad siis on enam sama ebameeldivad kui praegu? Võibolla isegi hullemad? Üritades mitte nendele praegu mõelda- jättes need niiöelda -vanasse ikka-võibolla unustan need. Loodetavasti küll. Ja jälle on jutt lootusest. Ega ilmaasjata pole vanarahvas õelnud vanasõna- Lootus sureb viimasena. Ju siis tuleb minna uuel aastal uue hooga ja sama vana lootusega.

1 kommentaar

  1. catwalker on 11 January, 2009

    Mulle meeldib selliseid mõtteavaldusi lugeda! Siiralt.

Jäta kommentaar