Väike prints Aleksander .

 
 Elas ükskord seitsme maa ja mere taga Ristnas poiss nimega Sass. Tema elu oli ilus kuid siiski oli ta õnnetu. Ta polnud veel leidnud oma printsessi.

Sass läks oma muret merele kurtma :” Kust ma peaksin oma printsessi otsima? ” küsis ta. Merelained vastasid : “Sass ,kallis poiss , meie printsessid on hõbedased kalad.” Sassi jaoks aga olid kalad liialt tummad. Edasi põõrdus poiss pilvede poole.”Pilved, teie näete kõrgelt kõike. Kas oskate mulle õelda , kust peaksin oma printsessi otsima?” Pilved vastasid : ” Meie printsessid on helisevad veepiisad.” Sassu jaoks olid aga veepiisad liiga nukrad.

Ta läks edasi, tuulte käest nõu küsima . Tuuled kuulasid Sassi juttu ja vastasid poisile: “Meie jaoks on  lendlevad lilleõied ilusaimad printsessid”. Sass aga ei pidanud õisi piisavalt heaks.

 Nukralt sammus ta edasi, nõu küsides kõigelt mis teele ette sattus, kuni märkas enda teekonnal üht tüdrukut. Tüdruk märkas Poisi nukrust ja küsis: “Miks sa nii kurb oled?”. Poiss jutustas talle oma murest. Tüdruk vaatas teda,naeratas ja küsis: “Kas tahad ma olen sinu printsess?

Poiss võttis tüdrukul käest ja sõnagi lausumata nad lahkusid, mõlema näol naeratus. Poiss oli leidnud oma printsessi. Parema kõigist kirevatest kaladest,sädelevast vihmast ja lõhnavatest õitest.

Muinasjutt Sassule – Printsile Ristnast

Pole kommentaare

Pole veel kommenteeritud

Jäta kommentaar