Ei,ma ei tunne ennast ideaalselt. Ja mis siis sellest?

Minu muutlikud tujud maksavad mulle valusalt kätte. Ma ju näen et ei ole normaalne sedasi käituda kuid mis ma teen? Just  vastupidi sellele mis peab. Kõige hullem ongi see et ma ise märkan seda kuid midagi ette ei võta. Mida ma teha saakski? Naeran samal ajal kui pisarad voolavad või ütlen inimestele et armastan neid ilma et seda tõsiselt mõtleks? Petaks ainult iseennast. Praegugi petan. Esmalt iseennast ja sellega ka kõiki teisi. Ei oska õelda kas ma sellega rahul olen. Ilmselt mitte kui end hästi ei tunne kuid aidata ei oska. Nüüd ongi käes see lõngakera teema. Olen ennast nii sisse mässinud et on vaja kellegi teise abi kuid keegi ei märkagi et midagi valesti oleks. Või pigistavad selle koha pealt silma kinni. Aga kes tuleks mulle “appi”? Tavaliselt olen ju mina see kes kõiki kuulab ja nõu annab. 

 

Aga ühel päeval naeratan ka mina.

Pole kommentaare

Pole veel kommenteeritud

Jäta kommentaar