äkki alati ei peagi nii palju mõtlema? – kolmapäev, kell on 0.11
Miks ma ei tohi armuda mitu korda? Miks ma ei või lihtsalt armuda ja tunda armumist mitu korda ja iga kord nagu esimene kord. Mis selles nii halba on? Ja miks ma ei tohi armunud olla mitmesse inimesse korraga? Ja isegi kui see ei ole armumine, siis miski see ju on? Ja mis vahet sel on, kui mina õnnelik olen?
Vahel ma tunnen, et inimesed on ikka liiga kinni mingites tobedates kastides. Me lihtsalt elame siin ja ongi kõik.. ei ole ju erilist vahet, kuidas me elame. Elad ainult ju iseendale, ise vaatad, kuidas elad. Lõpuks oled 80 ja mida siis mäletad? .. ja enamus meist ei elagi nii kaua, niiet parem kuulata iseennast ja teha asju, mis endale meeldivad.
Wild-Lucy arvab, et meie itaalia keele õpetaja on kurb. Seda seepärast, et ta elab üksi koos 4 kassiga. Võib-olla tõesti on ta kurb ja õnnetu, aga miks ei või me mõelda, et ta on õnnelik! Saad üksi elada, teha asju, mida sulle meeldib teha, elada koos oma lemmik loomakestega ja olla iseenda peremees ja mitte kellestki sõltuda. Miks me ei saa asju niiviisi näha? Ja miks kurb/õnnetu halb asi on?
Tänane õhtu oleks vist see, kus ma Hipitüdrukuga Viljandi linnas ringi jalutaks. 