Nonii.. soolod esitatud ja mul läks SITAKS hästi! 
Mõni kommentaar: “I have never seen you dance like this!” Uskuge mind, ka mina ei ole ennast niimoodi tantsimas näinud! ohh.. ja täna oli meil pisike lõke ja kõik laulsid selle ümber.. kurb hakkab.
Nonii.. ma kuulsin just, et mina olen esimene oma soologa. Miks ta mind esimeseks pani?!?!?! Ma olen nüüd veel rohkem närvis! (samas, äkki on see trikk, et kui ma esimene, siis ei ole mul aega närvi minna?)
Kurat, ma olen päris mures homse pärast! Iga kord kui ma oma soolot esitama hakkan, lähen millegipärast nii närvi ja unustan mingi osa täiesti ära ja ei suuda edasi tantsida. See kohutav! Ja seda on juhtunud juba mitu-mitu korda! Ja tantsu alguses on mul mingi osa, kus ma ühe jala peal seisan (don’t ask me why!) ja kuna ma nii närvis olen, siis otseloomulikult ei seisa ma selle jala peal, vaid tudisen niisama. Ja see ajab SITAKS närvi! Ma ei saa aru, miks ma nii närvis iga kord olen?!
Võib-olla seetõttu, et ma tunnen, et mult oodatakse midagi. Võib-olla seepärast, et mulle Giorgio Rossi väga meeldib (as a person! Ta on tõesti nagu mu iidol või nii. Kui ma kunagi tunde hakkan andma, siis ma räägin temast surmani. Täpselt nagu räägib Giorgio Rossi oma õpetajast meile koguaeg..) Ohh.. Parem oleks, et ma homme midagi ära ei situ!!
..ok, kahjuks lennuajad ei klapi, niiet ma ei sõida Barcelonasse praegu, aga .. Mr. Buenos Aires tuleb mulle Eestisse külla! Kui hull see on?! ..ma nii ootan!!
(ps. täna käisime Hannah’iga väljas söömas..ja noh.. päris lõbus oli ja lõpuks jäime ikka päris purju. Tutvsime mingite imelike iiri-poistega (not-hot-at-all!) ja siis pidime jooksma kiirelt Zongleerija-Poisi lõputööd vaatamas. Suht huvitav oli 
. Eiei.. ütleme nii, et thank god for the wine! (aga lühidalt.. midagi veel ägedamat peab juhtuma! )
Eile rääkisime Mr. Buenos Airesega telefonis ja hiljem saatis ta mulle sellise kirja:
“at what time do you need to be in Rome to catch your flight to Athens? what if I buy the tickets and you come here the 30th and then back to Rome for your trip?
Uh?”
Nagu me kõik mäletame, siis natuke aega tagasi oli mul periood, kus ma väljas ei käinud ja vaatasin ainult mingeid filme. Nonii.. it’s official – see periood on läbi. Alates teisipäevast olen iga päev jälle väljas käinud ja noh eile oli isegi päris lahe õhtu.
Unustasin rääkida veel seda, et kuna mu mõlemate võtmetega juhtus midagi, siis olen juba kaks nädalat sunnitud aknast sisenema-väljuma oma toast.
Käisin täna postkontoris oma pakikest koju saatmas. Ja mis mulle postipoiss rääkis: “When i was in England my teacher told me that the best way to learn the language is to find a girlfriend. So if you want to learn english find an american boyfriend and if you want to learn italian you should find an italian boy. So which one did you find?”
Nonii back in reality!
Nädalavahetus siis:
Kuna meil Oliiviga oli suhteliselt igav ja tahtsime merd, siis leidsime kaardi pealt mingi järve (Castiglione del lago) ja otsustasime, et davaiks lähme sinna. Pakkisime siis laupäeva hommikul asjad (ehk me pidime köögist võimalikult palju toitu pihta panema ja kuna meil matte endal ei ole, ja meil on keelatud mattidega kuskile õue minema, siis pidime ka need salaja võtma) ja hakkasimegi minema. Raha meil eriti ei olnud, (eriti minul).
Enne minemist käisime ka turul ja me leidsime elupalju lahedaid asju! Isegi, et meil raha ei olnud, sain omale osta suvised sandaal/kingad (5 eurot). Nonii.. kui see tehtud saimegi minema hakata. Rongipilet oli 3.40 eurot. Rongijaamast hääletasime järve äärde, kus käisime ka ujumas. Elumõnus päev oli! Sittagi ei teinud.. ja nii hea oli!
Kui päike looja läks, leidsime mingid random tüübid (kõik eri maailma paikadest – Brasiiliast, Portugalist, Marokost…ja jumal teab, kust veel), kellega hängisime järvel (no teate küll.. mingi “tee”, mis viib järve keskele..). Ühel oli trumm ka, niiet saime tantsida, õlut juua ja noh.. igast muud fun stuff‘i. Mingi hetk tahtsime wc’sse ja kuna seal lähedal oli mingi restoran, siis pätsasime sealt inimeste toidujäänused (a’la poolik pizza vms). See oli päris naljakas ja osa inimesi vaatas meid küll veidi kummaliselt, aga see selleks..
Ööseks oleks peaaegu jäänud nende tüüpide juurde, aga kuna üks neist oli väga kahtlane ja selline.. tüütu, siis otsustasime, et ei hakka sinna minema. Selle asemel magasime rannal (no pigem üks mees, kelle hoovis me algselt magada tahtsime, viis meid mingi maha jäetud kooli juurde, kus me siis magasime. Ei, me ei maganud siiski koolis sees, vaid kooli hoovis vms.. selline hästi pisikene maja oli.. ja noh, järv oli täpselt seal samas.), kus oli elukülm, suht õudne oli öösel ja eluniiske oli. No ei midagi hullu tegelikult, aga lihtsalt.. (harjunud ju hea eluga)
(meie ööbimiskoht. teisel pool on järv)
Järgmine päev ärkasime üles ja läksime kesklinna, sest seal pidavat olema mingi tulpide festival. Otsustasime, et ei viitsi enam kodutuelu nautida ja läksime kohvikusse, jõime teed ja sõime saiakest (ehk 2.50 eurot). Nii mõnus oli, see oli selline lahe kohvik ka.. ja nii hea muusika! Istusime tunde, Oliiv kirjutas oma esseed ja mina lugesin Tammsaare mingit raamatut, kus tal mingid novellid ja lühijutud on.
Tagasi läksime hoopis hääletades, sest me oleks pidanud rongi ootama mingi 3 tundi vms. Päris lõbus oli, aga tundub, et Oliiv ei ole hääletamisega eriti harjunud, niiet läksime siiski rongi peale (no mingi mees viis meid lähimasse rongijaama), kus istusime pool teed wc’s, sest meil polnud pileti jaoks raha, kuna otsustasime, et kulutame oma viimase raha kebabi peale.
Arezzos istusime siis oma kebabidega (vesi ja kebab = 4.40 eurot vist) maha Aurora lähedale ja sõime ja nautisime elu. Mingi hetk jalutas Zongleerija-lovergirl Federica ja noh..siis ta hängis meiega ja rääkis igasugu põnevaid jutte… ja õpetas mulle natuke tulekeerutamise algeid. (aga see ei ole eriti märkimisväärne, sest tõesti, seda oli väga vähe!) Ja noh siis.. läksimegi koju, tagasi oma villasse.
Tõsiselt lahe nädalavahetus oli. Oliiviga on hea reisida ja niisama hängida. Kujutate eks mind ette, aga tema on nüüd 100 korda hullem! Naljakas, me oleme nii erinevatest kohtades üle kasvanud ja täiesti erinevalt, aga meil on nii palju sarnasusi (mõttemaailm ja nii..). Ta on minu kõige parem sõber siin. (finally keegi, kes on “minu inimene”)
(no Wild-Lucy ja Maybelline on ka, aga Oliiviga oleme eriti lähedaseks saanud)
Nonii.. meil levib siin mingi hull viirus! Kõigil on kõht lahti, palavik, krambid ja jumal teab mis veel.. Enamus on meil haiged (pooled tantsijatest on voodis või õigemini peldikus) ja nüüd jäi ka minu toakaaslane haigeks. Niiet parem oleks, et mina seda paska omale ei saa (otses mõttes!)!!!
(minu armas-kallis pasandav toakaaslane )
Vaatasin sellist animafilmi nagu “Les Triplettes de Belleville”. Mr. Buenos Aires soovitas vaadata, kurat, ta ikka teab, mis mulle meeldib, sest mulle väga meeldis see ja muusika! WOW! Ma pean selle soundtrack’i saama! Ma rohkem ei räägigi, pean juba ammu magama.
