Mina mina mina

8. Apr 2012

Pisike meenutus – pühapäev, kell on 13.50

Kategoorias: 1,nädalad...päevad...blablabla — villu @ 12:50

Juhtus nii, et sattusin jõulude paiku Iirimaale Kinsale’i ja kuna ma tundusin nii tore (võib-olla ka seepärast, et Dublinis varastati mult kõik vajalik – pass, raha, pangakaart, telefon, punane huulepulk..), siis lõpuks avastasin end kellegi jõuludelt. Selline väga katoliiklik perekond, kõik korralikult jõuluriietuses, lapsed kõik valmis kingitusi saama ja nii. Minul muidugi oli seljas must ülilühike lõhikuga nahkseelik, mustad aukudega sukapüksid ja üldse nägin suht.. põnev välja, sest ega mina ju ei kavatsenud jõule tähistada.


Esimese asjana, kui tuppa astusin, siis hakkas perekonna isa mulle seletama, kes Jeesus on ja, et nad tähistavad praegu Jeesuse sünnipäeva. Mis mul üle jäi, eks ma siis kuulasin, sest millegipärast jäi neile mulje, et kuna ma Eestis elan, siis elame me koopas.
Hiljem istusime kõik suure laua taha ja hakkasime sööma. Need olid ikka väga korralikud jõulud ja kogu suguvõsa oli kohal ja nii.. Kuidagi juhtus nii, et mind pandi istuma pereisa kõrvale ja noh.. eks me pidime juttu ka ju rääkima. Muidugi oli laual ka alkoholi ja minu üllatuseks oli pereisa päris palju seda juba tarbinud (millegipärast oli mul jäänud arusaam, et usklikud inimesed nii palju nüüd ei joo.. – noh, õpid iga päev) ja vahel kui ta veini mulle kallama asus, siis ikka tundis muret, et mina kindasti hoopis viina tahan.


Sööming oli kõik juba päris hästi läinud ja kõik ajasid juttu ja äkki küsib pereisa siis minult, et millega mina tegelen. Vastan siis, et käin ülikoolis ja nii. Siis uuris muidugi, et mida mina siis õpin. Noh, ma siis vastasin, et tantsu. Sellepeale muidugi ei saanud ta midagi muud küsida kui et kas ma ikka sületantsu ka teen. Ja sellise küsimuse peale jäi kogu laudkond vait ja vaatas ainiti mind ja pereisa.
..selline siis minu lugu. Ja õnneks sai kogu suguvõsa aru, et pereisa ikka päris põnevaks end veinist oli joonud ja võttis seda huumoriga.. kuigi .. ma ei tea, mis pilguga see pereema mind seal vaatas.. Siiski Ida-Euroopast ju.

Water Tower Bucket Boys – pühapäev, kell on 13.30

Kategoorias: hot piece of ass...,tarkust-täis — villu @ 12:30

Ma lihtsalt pean teile tutvustama üht uut bändi, kellest ma olen täiesti obsessed! Nad tekitavad mus tunde, et ma pean juba kuhugi minema! Ja kui väga ma ootan juba suve, soe tuul ja rohelisus ja vabadus! Jah, nad tekitavad mus vabaduse tunde, have no clue why the fuck that is.

Ja just saatis Maybelline (mäletate küll tüdruk USA’st, kellega me Itaalias koos õppisime ja kellest on saanud üks osa minu südamest) mulle kirja, kus kirjutas, et loomulikult teab ta seda bändi ja on näinud neid laivis. Noh, sest Maybelline on pärit Portlandist, kust see bändki.. Anywho.. ja iga kord kui Maybelline mulle kirjutab, siis mul tekib tunne,  et… ohh ma ei teagi, aga see energia, mis ta kirjadega tulevad, on lihtsalt.. kirjeldamatu. Ma tahan teda juba nii väga näha! Ta peaks augustist Londonis olema.. äkki peale augustit lähen ja otsin ta üles?

Aga tagasi bändi juurde. Water Tower Bucket Boys. Ja muuseas, nad tulevad ka Viljandi Folgile. Niiet, on mida oodata! :)

Video – “Meet me where the crow don’t fly”

Blogi.ee - Eesti esimene blogijate sotsiaalvõrgustik