Mina mina mina

Need swingitüübid on ikka väga lahedad ja täna sattus sinna üks noorem tüüp (no tal oli naine ka kaasas) ja wao.. ta täiega oskas tantsida, või noh, enam vähem. Päris huvitav oli.. aga noh, me ei saanud ju koguaeg ka tantsida. Selle eest sain koguaeg tantsida ühe (toreda) 61-aastase tüübiga, ja tuleb välja, et see on see, kes on mulle koguaeg siia helistanud, et ma ikka tuleks igalepoole.

Nimelt, nad täiega tahavad, et ma noori meelitaks “if everyone sees how you dance and how much fun it is.. they want to come also!”. haha. No poisse (üksikult) ma veel kuidagi saan meelitada, aga tüdrukuid?! Ma reaalselt ei tea siin mitte ühtegi tüdrukut (no eriti ei huvita ka). aa.. ja siis peale seda swingiõhtut, see tüüp, kes mulle siin koguaeg helistanud on, see 61-aastane (kuigi ta näeb väga nooruslik välja ja ei tundu üldse nii vana), kutsus mind välja “for a friendly wine“. Ja noh, kuna ta tore on, siis miks mitte. No ma jõin mingit muud paska, aga tore oli, uuris palju ja arutasime plaani, kuidas noori nendeni tuua.. aga jah, ma peaks siin palju kauem olema!

Iga kord kui hakkan mõtlema, kuidas swingini jõudsin, siis noh.. paratamatult tuleb Swingitüüp meelde. Oeh.. ajad-majad.

aaa ja eesti tüdruk oli tore. Leidsime teineteise väga kergesti üles. Kaks blondi tütarlast. Ta oli väga selline eestlase energiaga, selline ülichill ja ülirahulik, aga samas oli temas ikka väga ameerikaik olek või.. ma ei tea. Ja tal on täiega aksent küljes kui ta eesti keeles rääkis. Tore tüdruk, ma äkki lähen neile sinna kuskile külla ka, no kus nad elavad. Aga tore oli.