Ühistumuti päevaraamat

9 juuni, 2017

Suurprügi

Postitas kategoorias Määratlemata

Mõni päev tagasi tõlkisin üldkoosoleku protokolli eesti keelde. Selline on meil tööjaotus: kolleeg konspekteerib koosolekut ja paneb venekeelsena protokolli kirja ja mina tõlgin selle eest keelde. Hakkan kahtlustama, et see, kes on vaevaks võtnud keelt selgeks saada, teeb rohkem tööd ka edaspidi, et see, kes keelt ei suuda selgeks saada, saaks lihtsamini hakkama. Tegelikult, see on fakt.

Täna tuli aegsasti, paar nädalat tagasi, tellitud suur konteiner suure prügi jaoks. Nagu tavaks taksojuhtidele, autojuhtidele ja muidu maja otsijaile, ei leitud meie maja kohe üles. Probleem selles, et meil on maja numbriks 69E ja gepsud ega ka mõistus ei suuda hoomata, et 69 on veel A,B,C (D on kadunud) ja 69 numbriga esimese ja viimase maja vahele jääb väga palju maad ja suur park.

Nagu tavaks, mina hommikul magan kuni telefoni kõneni. Autojuht helistas, et on mööda sõitnud ja ei leia maja üles. Seletasin, et peatänavalt paremale ja kohe vasakule hoovi, selline suur neljakordne maja. No ei maininud, et staliniaegne. Panen riided selga, näts hambusse ja astun välja. Näen üle tee teiste neljakordsete 70-80-ndate majade hoovis suurt konteineriga autotagumikku. Tähendab, sõitis paremale ja kohe PAREMALE. Seisab, ootab midagi. Mind, vist. Helistan ja teatan, et ikka veel pisut mööda sõidetud, et olen teil täpselt seljataga oma 50 meetrit eemal teise maja hoovis. Kohtusime, paigutasime hoolikalt konteinerit nii, et liikumist ei segaks, kirjutasin vastuvõtuaktile alla ja läksime sõpradena laiali.

Päeval kolleegid klappisid ajad kokku ja otsustasid teadmata omanikkude suurprügi vedamist dirigeerida homme hommikul. Ja just täpselt sel hommikul ja sellel ajal, kui mina suure punnimise peale sundisin end kokkuleppele jõudma ühe tööotsaga, mis toimubki laupäeva hommikul. Mul on tunne, et kolleegidel on tunne, et mina vassin ja viilin.

Tavaliselt enne suure konteineri äravedamist me teeme omavahel panuseid: mitme päeva pärast prügikasti kõrvale tekib mõni suur kolakas, külmkapp või diivan. See on see koht, kus tahad juukseid peast rebida! Hoiatame 2 nädalat ette, et tuleb konteiner. See seisab hoovis mitu päeva. Viiakse konteiner ära ja kolme päeva jooksul (mina panustan 3 päevale) keegi vaikselt öösel, alati öösel ja salaja, toob midagi, mis enne ununes(?).

 

4 juuni, 2017

Käidud külas

Postitas kategoorias Määratlemata

Täna käisin sellel proual kodus, kellel tegin ise prussakatõrjet ja kellel oli mustmilljon prussakaid. Tahtsin näha tulemust.

Vaatasin köögikappi, kus eelmine kord pudenes prussakaid hulgi juba ukse avamisel, vaatasin lakke, kus nad eelmine kord rahulikult peesitasid, vaatasin kraanikausi alla ja jäin tulemusega väga rahule. See oli küll suht põgus ülevaatus, aga ei näinud ühtegi prussakat! Kui veel kuskil keegi alles on, siis seda on väääga palju vähem, kui enne. Proua ka õnnelik. Noh, hakkan siis minema. Jaaa… selgub, et uks kinni ja välja ei saa. Proual on lukk katki ja kuna tulime koos tuppa ja tal plaan oli peale seda edasi minna, siis jäi võti väljapoole. Mul telefon koju jäänud. Mnjah, piilun ukseaugust välja, kas keegi möödub ja teeb lahti. Siis panin pea tööle: seespool puudus link ja ust kinni ei keeratud, pistsin oma võtme ukselingi auku ja keerasin ukse lahti. Jeee! Olen tegija!

 

3 juuni, 2017

Korduv üldkoosolek

Postitas kategoorias Määratlemata

Enne koosolekut oli närv nii püsti (laest võetud lolluste mulle näkku karjumine ei mõju minu sisemisele tasakaalule hästi), et võtsin hea klõmaka kassile ostetud palderjani. Korduv korraline koosolek möödus ootamatult rahulikult. Kahju, et vähe külastajaid oli. Tore, et põhjuseta käratajad ei tulnud. Tööde ja tegemiste kohta pidin rääkima paraleelselt eesti ja vene keeles lause kaupa, kuna kohal oli üks (!) eestlane. Oleks tase, kui saaksin iseennast sünkroonis tõlkida :) Nagu kõhurääkija laseks samal ajal teises keeles teksti :)

Viimane paevakorra punkt oli prussakatõrje majas. Rääkisin põhjalikult vajadusest, hindadest ja vahendist. Siis andsin sõna härrale, kes omas korteris tõrje vastu oli. Tema argumentideks oli, et ühistul ei ole tema ruumi asja ja tal prussakaid pole. Palus hääletusele panna ettepaneku vabastada prussakatõrjest neid, kes seda ei soovi. Keegi ei toetanud seda, kuna nii võime vahele jätta ka prussakakasvandust ja üleüldse, miks? Otsustasime tõrjet teha üle kogu maja.

Kui koosolek oli läbi ja panime kokku volitused ja vaatasime nimekirja üle, siis selgus, et see mees unustas suure ähmiga end kirja panna. Helistasin talle, aga telefon oli väljas. Nonii, nüüd ei saa seda ainsatki häält lugeda, mis tõrjele vastu oli…

 

Järgmisel päeval osalsin oma vanemate korteri KÜ üldkoosolekul. Seal taheti võtta suurt renoveerimislaenu, millele meie olime vastu. Olen väga põhjalikult ettevalmistunud ja kuklaga tundsin, et vale otsus on, kuna vähendati niigi väikest remondifondi, et laenumakse väiksem tunduks. Kokku investeeritakse korteri kohta umbes samapalju, kui korter hetkel väärt on. Maja asukoht “Kapa-Kohilas”. Maja on kahekordne 15 trepikojaga, tuleb maaküte, mis seda pikka maja peaks ära kütma. Olenemata peentest radikanippidest ei usu, et kõik sooja võrdselt saavad. Vee- ja kanalisatsioonitorud on ka 40 aastased ja olematust remondifondist seda korda ei tee jne jne. Otsustati ikkagi laenu kasuks. Kahju.

22 mai, 2017

Korraline üldkoosolek

Postitas kategoorias Määratlemata

Algul oli tööl kiire, siis ilm ilus ja ma pole vahepeal midagi kirjutanud.

19. mail oli üldkoosoleku päev, mida ei toimunud, kuna kohal oli 3 inimest ja juhatus. See on meil juba tavaks saanud, et koosolekul üleüldse heal juhul saab 20 häält kokku 120-st.

Kohal olid kõige pretensioonikamad inimesed.

Üks ei olnud ventilatsiooniga rahul, praegu ei öelnud enam midagi.

Teine eelmisel koosolekul õiendas, et juhatus ei tee muud, kui kutsub koosolekuid kokku ja meie raamatupidamine ei kõlba kuskile (ise ta ei ole meie raamarupidamisdokumente kordagi küsinud vaadata). Pakkus eelmisel koosolekul üldse juhatus ära jätta ja asjad saavad iseenesest ka toimuda. Lõpuks palusin kõik pretensioonid kirjalikult meilile saata ja lisame neid protokollile, pole ta midagi kirjutanud.

Kolmas, see prussakatõrjevastane, kellega lubasime peale koosolekut pikemalt rääkida. Ta rääkis ikka seda sama ja mul hakkas närv üles ütlema. Ma juba anusin teda, et pöördugu meie vastu kohtusse! Jutul lõpp!

Uus koosolek tuleb 31.05. olenemata osalejate arvust.

3 mai, 2017

Näidud ja tulekul üldkoosolek

Postitas kategoorias Määratlemata

Kirjutamisse on väike paus tekkinud, kuna tööl oli kiire ja õhtuks olin päris väsinud. Ikka veel olen.

Vahepeal oleme elektrinäitusid võtnud, mis möödus tavapäraselt. Näitude tabelit sirvides  nägin päris mitu korterit, kust pole ammu veenäitusid saanud. Rekord on üle 2 aasta (vanemat näitude tabelit mul polnud). Täna plaanisin õhtul ustele koputama minna, aga peale õhtusööki tuli suur rammestus peale ja ma ei läinud. Ei ole häbi ka.

Revisjonikomisjoni liige on meie dokumendid ülevaadanud ja tulemuse käsitsi paberile kirja pannud. Selle käsikirja trükkis kolleeg arvutisse ja saatis minule tõlkimisse. Meil on kakskeelne maja (lisaks üksikutele välismaallastele) ja kõik elanikele-omanikele mõeldud dokumendid kirjutame kahes keeles. Eks see topelttöö ole. Kuna nüüdseks on kõik paberid valmis, siis kirjutasime kahes keeles üldkoosoleku kutse ka. Hakkame seal aru andma eelmisel aastal tehtud tööst.

Peab pisut koosolekuks ettevalmistuma: meelde tuletama mis tehtud, välja printima fotod. Fotosid on alati hea näidata, siis kõigil kohe asi selgem ja see on tõendimaterjaliks ka. Palju on sellist tööd, mida elanik ei näegi, näiteks, suvel ventilatsioonikanalite taastamine ja puhastus, mis toimus pööningul. Ka pildina on palju parem näidata ventilatsioonikanali seisukorda. Ja kes mäletab, kuidas renoveeritud fassaadiosa enne välja nägi? Siit kohe ka vastus, miks just selles järjekorras fassadi taastame.

 

26 aprill, 2017

Kõned, kirjad ja muud

Postitas kategoorias Määratlemata

Hommik algas pool üksteist kõnega kolleegilt. Tuli elektrit pakkuva firma poolt hinnapakkumine, mida oleme juba oodanud. Võrdlesime numbreid siia-sinna, kolleeg arvutis numbreid näpuga järgi ajamas ja mina voodis üks silm lahti. Sai soodsam küll kui eelmine ja otsustasime pakkumine vastu võtta.

Just olin saanud esimese lonksu hommikukohvi tehtud, kui taas helistab mu kolleeg. See eilne veeuputuse tekitaja on oma asjadega valmis saanud ja peaks nüüd keldris vee lahti tegema. Selge see, et see ei ole ühe-kahe inimese töö. Mul klomp kurgus, üldse ei taha värsket kuuma kohvi lauale jahtuma jätta! Olin väga isekas ja palusin pool tundi ajapikendust, mille ka lahkelt sain. Aitäh!

Päeval potsatas kirjakasti registriosakonnast kiri – menetlustoimingust teavitamine. Teen soovitatud ettevõtjaportaali lahti ja loen:

Tartu Maakohus, Registriosakond (miks TARTU Maakohus neid asju ajab, on keegi endalt seda küsinud? Oleme ju Tallinnas.)

Kandemäärus

Määruse number XXX; Kohtunikuabi XXX; Määruse tegemise aeg ja koht : 26.04.2017, Tartus; Määruse liik: Kandemäärus ex officio (guugeldamata aimasin tähendust samapalju, kui guugeldades teada sain. Miks üleüldse ladina keeles?!); Menetlusosalised: meie KÜ.

Kanne: 12. Kanne kinnitatud 23.04.2017 (muutmiskanne). Kanne on tehtud MTÜS prg.82 alusel.

1. Nimi aja aadress. Korteriomandi kinnistu number on xxx. Tsitaadi lõpp.

Oli vaidlustamise nupp ka juures. Sellele vajutades sain teada, et vaidlustamine on juba aegunud… Samal päeval?!!! Ega ma otseselt vaidlustada ei plaaninus, aga ikkagi. Lehitsen maja dokumente, kus kinnistunumbrid kirjas, näen samasugust kinnistu numbrit korteril nr. 1. Olgu, see on selle korteri kinnistu number, aga mis siis muutus? Miks kandemääruses on juttu korteriomandist, aga korteri number on märkimata? Mis üleüldse muutus, mille kohta pidi kandemääruse tegema? Mina loll või ma ei peagi selest aru saama?! Niisama ma seda ka jätta ei tahtnud ja palusin sealt, kust kiri tuli, selle kohunikuabi kontakte ja jäin ootele. Vast siis selgub midagi.

Jõudes hilja õhtul koju oli majakass taas koridoris. Ta kaugelt kohe ei tundnud mind ära ja ajas end puhevile. Ütlesin talle, et mäu ja tema leidis, et mäu on aktsendiga aga sobib. Juhatas mind perenaise ukse taha ja ma nagu kassiga juba eelnevalt kokkulepitud, koputasin. Ust avas perenaise sõbrants ja kass eriti sellega rahul ei olnud ja mõtles kojuminemise suhtes ümber. Sõbrants ka ütles, et kass ei taha kodus istuda. Lükkasime punase poolvägisi ikka koju. Jõudes oma koju tuli meelde, et mul juba palderjan valmis ostetud. Võtsin vana puuvillase niidirulli, sidusin veel niidid hävimatu nööriga omavahel kinni ja kallasin tinktuuriga üle. Koputasin taas kassi korteri uksele. Proua avas kass süles. Ei jõudnud ma seletamagi hakata, et see niidirull annab loomale pikaks õhtuks tegevust, kui kõuts osavalt lõi selle mul käest ja tormas rullile järgi. Tundub, et see talle täitsa meeldis.

25 aprill, 2017

Veeavarii

Postitas kategoorias Määratlemata

Jõudsin töölt koju umbes kaheksa paiku õhtul. Olid riided juba seljast võetud kui helises telefon. Kolleeg teatas, et kolmandal korrusel on veeavarii. Püksid jalga tagasi ja minek.

Läksin läbi teise korruse ja nägin vett laest tilkumas, täitsa hoogsalt kohe. Jõuan kolmandale, kollegid juba ees ja otsapidi minemas keldrisse kraane kinni keerama. Naabrid jooksid rättide ja ämbritega edasi-tagasi, turske noormees hoidis jõuga survet tagasi ise märg mis tilkus. Mina jäin ülesse passima. Sain teada, et üks tahtis veeühendust oma korterisse teha ja hakkas kraaniga mässama, aga kraan oli vana ja keermeosa purunes. Purunes nii, et keermeosa jäi vastusesse kinni ja vesi lahmas purskkaevuna üle koridori.

Mõne aja pärast surve kadus ja sai toruotsa lahti lasta. Kollegid tulid üles ja ütlseid, et panid pool maja kinni kuna torudel olev korruste märgistus ammu kulunud ja üleüldse see meie veevärk on paras segapudru ja mõistatus. Otsustasime proffid appi kutsuda. Helistasin toruabid-toru24-toruspetsid läbi ja lähim aeg oli pakkuda paari tunni pärast. Teised ajad olid homme. Ja öösel parandust ei tee, kuna varuosi pole. Lihtsalt paneb toruotsa kinni. Palusin santehnikut enne liikuma hakamist helistada, ehk meil ka miski laheneb.

Ise otsustasime pimekatset teha ja proovida leida see õige kraan, mis just seda toru kinni paneb ja teistele vesi tagasi anda. Selleks on vaja kõiki kolme juhatuse liiget: üls keerab keldris kraane, teine vahib toruotsa ja annab tagasisidet kas vesi jookseb või mitte ja kolmas seisab telefoniühenduses teisega keldriukse vahel ja karjub esimesele keldrisse kuidas seal toru juures läheb. Keldris telefoniga helistamine on rangelt keelatud, kuna seal ei ole absoluutselt levi. Muide, meil on keldris pommivarjend ka.

Torust tuli lõpuks vurts ja ma karjusin telefonisse: stoooop!!! Kraan leitud. Üks kontrollvurts veel ja ülejäänud majapool sai vee tagasi. Ilma veeta jäi 2 korterit, üks neist seisab hetkel tühjalt. Teine asjaga kursis ja naabrid veega aitavad. Sain ka santehnikuga ühendust ja jätsime visiidi ära. Homme toimetatakse edasi, meie enda peale rohkem kohustusi ei võtnud, kui selle keldrkraani lahtikeeramise, kui kõik valmis saab.

Peale seda trianglit istusime ühistu koosolekute tuppa maha ja tõmbasime hinge. Arutasime, mida üldse saab ette võtta haisukottidega ja tuli välja, et varasem vaheukse eemaldamine on naabritel elu ikka rahulikumaks teinud. Veel on meil üks neiu, kes krooniliselt ei soovi arveid tasuda ja peab pidusid. Temalt oleme arvete tasumist vaid kahel viisil saanud: kohtu kaudu ja elektritarbimise piiramisega (piisab vaid lambile). Elektritarbimise piiramisest ja selle seaduslikust võimalusest räägin siis, kui teemaks tuleb. Lõpuks läksimegi laiali.

Minut hiljem helistab kolleeg (see, kes meie majas koristajana lisa teenib) ja kõkutades teatab, et üks teadaolev härrasmees on trepikotta sittunud. Et läheb nüüd koristama. Jäin mõtlema, kas see ikka pakkus talle nalja või ta närvikava lihtsalt pidi kuidagi reageerima.

24 aprill, 2017

Kassi koolitamine ja liikluskorraldus

Postitas kategoorias Määratlemata

Kohe, kui ma üleeile arvuti kinni panin ja hakkasin tööle sattima, tuli prussakatõrje vastaselt kiri sooviavaldusega saada põhikirja. Lülitasin arvuti uuesti tööle ja panin dokustaadi teele. Las loeb.

Samuti üleeile pidasime telefonitsi kolleegiga nõu, mida teha kassi miinidega. Perenaist mõjutada pole hästi võimalik, loomakaitsesse või konstaablile kaevata on pikem jantimine, lisaks loomale ka ei taha liiga teha. Tuli välja, et me kolleegiga koos oleme kurjad geeniused! Mõjutame siis kassi, tal vast rohkem mõistust peas. Kolleegi mõte oli tilgutada palderjani perenaise ukse taha, siis pole kassil isu majapeal uitada ja veedab aega omaenda ukse taga. Ja minu mõte oli kakakohtadesse pritsida seda loomapoe kassipeletajat, mis sarnasteks treeninguteks mõeldud ongi. Vaatame, kuidas kõik see tööle hakkab.

Eile helistas kolleg ja rõõmsalt teatas, et on hetkel ehituspoes ja leidis asfalgi märgistamise värvi. Jippii! Lugu on selles, et maja eest läheb tee, mis viib parkimisplatsile. Kõrvalmaja elanikud kipuvad parkima täpselt tee algusesse ja sellega teevad läbipääsu väga raskeks. Oleme rääkinud, et pole hullu, kui meie parkimisplatsi kasutate, aga ärge teed kinni parkige. Tulemusteta. Nad ei näe ju siis autot aknast. Ukerdagu siis oma maja inimesed neist mööda.

Eelmisel aastal küsisin linnavalitsuselt, kas võime meie tee ja linna muru vahel oleva teepiirde kollaseks värvida ja meile oli luba antud. Nii me kolleegiga kaevasime kinnikasvanud teepiirdekivid muru alt välja ja avastasime, et kole katkised on ja kui kollaseks värvida, siis jääb lausa naeruväärne. Selle mõttetöö tulemusena betoneerisime (jätkuvalt kaks naist oma valgete käekestega) piirdekivide augud tasaseks. Kolleeg ostis Duplikolori spray värvi…  see on maailma kõige kehvem spray värv, nii kehv, et kaeba või kohusse! Ta ei kata ega kuiva, ei tee midagi peale määrimise ja rikkumise. Mnjah, eelmisel aastal jäi asi värvimata.  Proovime nüüd uuesti.

22 aprill, 2017

Kass poetab miine

Postitas kategoorias Määratlemata

Meil majas elab üks tore punane kõuts. Vanasti käis pererahvaga rihma otsas õues jalutamas, nüüd juba luusib ise õues ringi. Tegelikult on kõik ilus ja tore, saan kassiga hästi läbi, uudishimulik ja pressib külla. Kui satun koju tulema ja kass tuleb majja kaasa, lähen koputan naabrinaisele ja kass saab koju.

Kogu selle loo juures on suur probleem. Kass situb koridoris. Ma ei tea miks. Õues käidud, kodust tuldud. Majaelanikud pahased, perenaine laiutab käsi. Poleks sitta, poleks probleemi.

Täna just talutasin ta koju ja vastu tulid kaks inimest erikorrustelt ja mõlemad pahased kassi ja perenaise peale, et junnid maas. Mida mina isiklikult teha saan? Talutasin looma koduni, mingi proua sõber tegi lahti, ma ei vaevunugki epistlit lugema. Pool tundi hiljem koputab endine ühitumutt ja näitab, et kass jälle väljas! P%#¤!

Nüüd istun – mõtlen. Mõned õues käivad kodukassid käivad hädal ainult kodus, mõned ainult õues, mõned nii kodus kui õues. Miks see juhtub koridoris käima? Hädal käimata jäi koridori kinni? Pea iga päev?! Kas kodus üldse tal tualett on? Ehk peaks end sunniviisiliselt prouale korterisse nõudma ja kassi tualeti olemasiolus veenduma? Kui manitsused ei aita, mui pole ka mingeid karistumeetmeid olukorda parandada. Kas meie ülereguleeritud riigis on meetmeid selliste olukordade lahendamiseks? Avaliku korra seadus, või kus see koerasita koristamise kohustus kirjas oligi?

Pean juba tööle minema, mõtlen veel selle peale.

22 aprill, 2017

Eriarvamusel prussakatest

Postitas kategoorias Määratlemata

Vahepeal on tööl kolekiire olnud ja pisijuhtumeid ei ole iga kord kirja pandud.

Päevi tagasi mees, kes prussakatõrje pärast soovib meie peale kohtusse kaevata, helistas uurimaks kust saab ühistu põhikirja lugeda. Ütlesin, et EMTA meie ühistu andmetes on, aga ei tea, kas peale juhatuse liikmete keegi seda näeb ja olen ka meilidele kunagi ammu laiali saatnud. Kui meilis ei leia, siis kirjutagu meie meilile sooviavaldus.

Paar päeva hiljem helistab taas, et meilis seda ei leidnud. Ütlesin, et kirjutagu sooviavaldus meilile ja saadan põhikirja teele. Mees oli nõus ja jutt oli lühike. Kaks päeva juba ootan sooviavaldust. Muidugi saan talle niigi põhikiri ära saata, ilma kirjaliku sooviavalduseta, aga ma ei tunne suurt entusiasmi seda teha. Tema ajab pilli lõhki prussakatõrjega, mina teda selles aitama ei hakka. Ajan ka pilli lõhki! Põhikirjas öeldud, et juhatusele esitatakse kirjalikult avaldused, kaebused ja järelpärimised. Kus on kirjalik avaldus?

Tagasivaatena lisan kirjavahetuse ühe teise korteriomanikuga, kes just prussakatega hädas (võin lisada, et tema korter on prussakafarmi vahetus läheduses):

Tere,
Kirjutan korterist XX.
Viimastel kuudel on prussakate hulk korteris kasvanud. Nõuan kiiret tegutsamist või pöördun tarbijakaitse poole.
Olen korra juba antud teemal rääkinud, kuid keegi pole tegutsenud. Annan Teile vastamiseks 3 päeva!
Seni kuni probleem pole lahendatud, ei kavatse tasuda maja heakorra tööde eest!!!!!
Heade soovidega
XXX
Minu vastus:
Tere!                                                                                                         Selliseid otsuseid, nagu prussakatõrje üle maja võetakse vastu üldkoosolekul. Teil oli võimalus osaleda koosolekul vastava ettepanekuga või pöörduda juhatuse poole sellise töö teostamise lisamiseks järgmise aasta kavasse. Planeeritavad tööd ja majanduskava oli Teile tutvumiseks saadetud 2 nädalat enne koosoleku toimumist.
Aasta-poolteist tagasi on tõrjet üldkoosolekul arutatud ja juba arutamise käigus ei olnud ühist meelt rääkimata maja 100% tõrjest.
Nüüd numbrites. Lubasite mitte maksta heakorra tööde eest. Palun uurige majanduskava ja kulusid.
Kuus hoolduseks (heakord) planeeritud laekumine on 772 EUR, millest iga kuu püsikulu on kojamehe palgafond (palk+maksud) 468 EUR ja otsekorraldus 22 EUR.
Sellest jääb 282 EUR muudeks kuludeks (majanduskavas kirjas), mis on erinevad iga kuu ja võivad oleneda isegi ilmast.
Seega heakorra eest laekuv summa on üsna täpselt kulupõhine ja ei kogune fondi suuremateks töödeks.
Teisisõnu olete makstud summat juba ära tarbinud hoovikoristuse, koridoripesu, lukuparanduste, elektripirnide ja muu sarnase peale. Ei saa sama summa pealt rohkem, kui seda, mille jaoks see summa arvestatud on.
Küsisin prussakatõrje hinnapakkumist, see on 20 EUR/tuba(korter), ehk ca 2400 EUR teenuse eest. Juhatusel ei ole volitust ilma koosoleku otsuseta sellist teenust sisse võtta.
Kui isegi jätta välja peale kojamehe palga ja otsekorralduse kõik hooldustööd, siis korterilt jääks 2 eur kuus üle ja tõrje teostamiseks koguneks vajalik summa 10 kuu pärast.
Kirjadele vastame esimesel võimalusel ja nõue vastata 3 päeva jooksul on kahjuks õigustühine. Võite uurida seadusi, mis reguleerivad ametlikku kirjavahetust.
Kirja kokkuvõtteks: maja kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek, mille otsuseid viib täide juhatus. Üksik ühistu liige ei oma võimu juhatusele käske anda. Väikseid ettepanekuid arutame juhatuse koosolekul ja võimalusel viime täide.
Seaduse kohaselt võite esitada juhatusele avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks majanduskavasse töö lisamiseks ja vahendite leidmiseks.
Selleks peab soovi avaldama 1/10 KÜ likmetest e. 12 omanikku (Mittetulundusühingte seadus §20 (3)).
Saadan järgmise kirjaga Teile edasi ka infot, mida olen saanud kahjuritõrjest.
Lugupidamisega,
KÜ juhatuse liige
XXX
Peale seda kirjavahetust ja prussakatõrjujatega nõu pidamist leidsimegi sellise lahenduse, et proffivahenditega tõrjub igaüks ise ja juhatus paneb vahendi hinna 7.50 arvele juurde. Nii jääb heakorra kulu ka kontrolli alla. Kui on majas prussakad, siis ainuõige otsus on neid tõrjuda ja siin kellegi soovi arvestada või häälteenamust otsida on vale.
Lisaks uurisin põhjalikumalt põhikirja ja leidsin, et isegi võime sellist otsust teha:
3.2 Ühistuliige on kohustatud:
3.2.1. täitma käesolevat põhikirja, ühistu koosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekitjutusi,
3.2.7. tasuma ühistupoolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras.
Kui tähenärija olla, siis juriidiliselt korrektsem oleks 7.50 asemel 20 eurose teenuse sisse võtta. Kes siis sellest rohkem kasu saaks?
Järgmine »
  • Kuud