Oh, neid naabreid
Päevi tagasi pani keegi trepikotta lekkivat pappkasti roiskuva kalaga. Helistasid elanikud, et haiseb, koristage ära. Tahaks öelda:”Võta kätte ja vii ära!” Kuna kedagi meist ja ka kojameest majas parasjagu ei olnud haiseski see karp poole päevani. Kui mina seda ära viima läksin ole see juba õue viidud trepikoja ukse ette. Jäi vaid 10 sammu minna. Viija minestas vist enne ära. Muud seletust ma ei leidnud. Hais jäi trepikotta veel paariks päevaks.
Üleeile helistas veel üks korteriomanik, kes prussakatõrjest midagi kuulda ei taha. Isegi enam ei kommenteeri.
Eile toimus juhatuse koosolek. Hetkel suurimad probleemid on elanike endiga. Teisel korrusel lähestikku on kaks korterit, kelle elanikud (keskealised) ja nende külalised tõsiselt häirivad naabrite elu. Naabrid ei julge neid enam korralegi kutsuda, kuna purjus külalised on väga agressiivsed, aga naabriteks enamasti üksikud eakad. Prõmmitakse koridori uksele keset ööd, lahkuvad külalised seavad end samasse koridori magama, visatakse prügi aknast välja jne.
Läksime siis juhatuse täiskoosseisus (kolm naist) naabreid korrale kutsuma. Üllataval kombel avati uksed mõlemast korterist. Lendasime peale, et lõpetagu jama. Mõlema korteri esindajad juhuslikult kained ja löövad risti ette, et mis te nüüd, meie oleme eeskujulikud elanikud, aknast prügi ei loobi ja istume tasa. Poleks ise kuulnud-näinud, hakkaks kahtlemagi. Neile on varem politseidki kutsutud – ei mõju.
Kardan, et mõjuma saab vaid omakohus: kaasad, äiad, väimehed, pojad ja sõbrad punti, kepid kätte ja kolakat agressivsetele ja lärmakatele. Eks hiljem selle eest tuleb politsei ees vastust kanda, aga mõju saab rohkem olema. Praegu on see fantaasia, vaatame, mis elu näitab…