Ühistumuti päevaraamat

Päevi tagasi pani keegi trepikotta lekkivat pappkasti roiskuva kalaga. Helistasid elanikud, et haiseb, koristage ära. Tahaks öelda:”Võta kätte ja vii ära!” Kuna kedagi meist ja ka kojameest majas parasjagu ei olnud haiseski see karp poole päevani. Kui mina seda ära viima läksin ole see juba õue viidud trepikoja ukse ette. Jäi vaid 10 sammu minna. Viija minestas vist enne ära. Muud seletust ma ei leidnud. Hais jäi trepikotta veel paariks päevaks.

Üleeile helistas veel üks korteriomanik, kes prussakatõrjest midagi kuulda ei taha. Isegi enam ei kommenteeri.

Eile toimus juhatuse koosolek. Hetkel suurimad probleemid on elanike endiga. Teisel korrusel lähestikku on kaks korterit, kelle elanikud (keskealised) ja nende külalised tõsiselt häirivad naabrite elu. Naabrid ei julge neid enam korralegi kutsuda, kuna purjus külalised on väga agressiivsed, aga naabriteks enamasti üksikud eakad. Prõmmitakse koridori uksele keset ööd, lahkuvad külalised seavad end samasse koridori magama, visatakse prügi aknast välja jne.

Läksime siis juhatuse täiskoosseisus (kolm naist) naabreid korrale kutsuma. Üllataval kombel avati uksed mõlemast korterist. Lendasime peale, et lõpetagu jama. Mõlema korteri esindajad juhuslikult kained ja löövad risti ette, et mis te nüüd, meie oleme eeskujulikud elanikud, aknast prügi ei loobi ja istume tasa. Poleks ise kuulnud-näinud, hakkaks kahtlemagi. Neile on varem politseidki kutsutud – ei mõju.

Kardan, et mõjuma saab vaid omakohus: kaasad, äiad, väimehed, pojad ja sõbrad punti, kepid kätte ja kolakat agressivsetele ja lärmakatele. Eks hiljem selle eest tuleb politsei ees vastust kanda, aga mõju saab rohkem olema. Praegu on see fantaasia, vaatame, mis elu näitab…

Niisiis, puud on maha võetud. Täna hommikul olid mehed kell 9 platsis ja mina ka. Kuna valmis saavad, ei osanud  nemad öelda. Pigem peale lõunat, õhtu poole. Asi selge, peaksin jõudma linnapeal oma asju ära ajada küll. Loomulikult nad said varem valmis ja mina olin samal ajal võimalikult kaugel! Õnneks oli kolleeg majas ja vaatas ise platsi üle. Kõik korras, mehed läinud.

Postkastidega jäi jälle asi toppama. Ei vastata kirjadele ega kõnedele. Oli ju hinnapakkumine juba saadetud! Mis toimub?!

Üks elanik otsustas aknale trellid panna. Iseenesest mõistlik, kuna aken on väljast lihtsalt ligipääsetav. Maitse on tal vinge! Kogu maja pleki ja metalli lahendused on sirgjoonelised ja minimalistliku disainiga, värv kas pruun, valge või tsink. See uus aknavõre on must, kaunistustega ja vitsad on väljapoole kaardu. Samahästi pane ülikonna juurde jalga litritega ketsid! Plaanin temale etteheide teha lihtsalt seepärast, et ei saa vaikida. Las esialgu need trellid jäävad. Hetkel mõtetu teema, mille üle sõda pidada.

Üleeile koju tulles sain kaasa käest lilli, kimbu punaseid roose. Jäin küsimusega otsa vaatama (minu mees põhimõtteliselt lilli ei osta asendades vastavalt olukorrale lillelaadsete toodetega, tavaiselt söödavatega). Tuli välja, et käis naabrimees (üle 60. aastane, tavaliselt švipsis) ja palus minule kimp edasi anda. Pidavat sünnipäevale minena, aga see olevat ära jäänud, et kahju lilled raisku lasta, parem ilusale naisele kinkida… Mmm… aitäh!

Reedel vaatasin pakkumised taas üle, et teha tööde teostaja kohta lõplik otsus. Varem kirjutasin, et oli kolm pakkumist, aga tegelikult suhtlesin neljaga ja kaks oli pakkumised esitanud ja kolmandal tulemas. Reedese seisuga olid lood sellised: käes on üks korrektne pakkumine, teine jäi parandamata (teostatavad tööd ja puude arv olid sassis, aga sai ise aimata õiget hinda) ja kolmandalt pole nädala jooksul pakkumist tulnud.

Minu jaoks suhteliselt lihtne otsus. Kaks esitatud pakkumist olid hinnalt sarnased (mõlemal ka koolitatud arboristid, omavastutus jne.) ja ma valisin ainukese korrektselt kokkuarvutatud pakkumise esitaja. Teistele kirjutasin hüvastijätukirja ja tänasin nende aja eest. Hiljem avastasin, et kolmas pakkumine jäi kahe silma vahele.

Praeguse seisuga läheb tööks alles 12. aprillil. Nüüd olen alatu ja uurin teiselt sama hinna pakkujalt kuna tema saab alustada. Aprillis noorte lehtedega puud on kuidagi kurvem maha võtta…

Eile helistas üks omanik palvega avada elektrikilp, et näha arvestinäitusid, kuna on vahetumas üürnik. Täpse kokkusaamise aja sobitamine tundus liigse pingutusena ja pakkusin arvestite pildistamist, mille meilile saadan. Nii tegimegi.

Ammu aega tagasi olid elektriarvestid toodud tubadest koridori ja koondatud kilpidesse ja kilbid on lukku pandud. Põhjuseks igasugused juhtmete ja arvestitega sahkerdamised ja elektrivargus. Nüüd, kui keegi näitusid tahab vaadata, siis peab juhatus selleks kilbi avama.

Üldelektrinäit, mis oli arvel väga suur, oli siiski arvestusviga. Kirjutasime kuulutuse probleemi kohta ja lubasime teha järgmine kuu tasaarveldust.

Arboristidelt tuli seni kolm pakkumist. Kaks pidi “tagasi saatma” kuna ühel oli valele majale vale raieloa kohta tehtud pakkumine ja teine ka oli puude arvu valesti arvestanud. Üks oli samal päeval pakkumise ära parandanud, teist veel ootan.

Hommik algas telefonikõnega: ” Mis asi mul arvel kirjas on? Mingi prussakatõrjegeel.” Jah, meie majas on prussakad. Mitte kõigil, aga tõrjet peavad tegema kõik. Kuna Teid kodus ei olnud ja Teie e-mail meil ka puudub, siis meil hea meel, et helistasite. Tulge järele ja tehke tõrje ära.

Uus kõne: “Kuidas meil üldelektrit nii palju on?!” Saime arved reede õhtul kätte ja ise imestasime,  küsime seda esmaspäeval raamatupidaja käest järele. Kui oli arvutusviga, siis teeme järgmine kuu tasaarveldust, aga kui mingit viga ei ole, siis peame jälle elektrivarast otsima. Meil on tõesti korduvalt üldelektrit varastatud erinevate elanike poolt. Paras pähkel on selliseid üles leida. Aga enne suhtleme raamatupidajaga.

Uus kõne, taas prussakageeli pärast. Saab kohe järele tulla. Tulebki ja kohe kraesse, et mille kuradi pärast meie majas nii suured maksud on?! Sellise 20 m2 uberiku eest on narrus nii palju maksta! Kindlasti varastate!  Mina omakorda annan talle võimaluse süübida väljaminekutesse, kuna ta varem pole seda teinud. Palusin kirjutada arvel olevale e-mailile oma soovist majanduskava (kus on korralikult püsikulutused ära näidatud) näha ja ma saadan selle. Ise hiljem endamisi mõtlesin: oled juba mitu aastat omanud siin korterit ja näinud arveid, kordagi üldkoosolekul pole käinud ja nüüd vihasena ärkasid?!

Üks hea asi ka siin olukorras, sain vähemalt mehe telefoninumbri. Muidu puudusid üldse tema kontaktandmed juba eelmisest juhatusest. Meie osaliselt lootsimegi, et kui prussakatõrjet arvel nähakse, ilmuvad välja needki, keda ei õnnestunud isegi sotsiaalmeediast leida. Majasviibijatele oli prussakainfo infotahvlitel üleval.

Täna kukkus e-postkasti hinnapakkumine lisapostkastidele. Iseenesest ei midagi erilist kui see poleks olnud pika töö väike tulemus…

Paar aastat tagasi meie majas oli selline süsteem: post tuli maja postkasi ja juhatus viis  iga hommik posti üle maja asetsevatesse (ca 120 tk) postkastidesse. Kui mingi oodatud saadetis oli tulemata või ajakirjandus hilines – pidi see meie probleem olema. Ajakirjandusega oli üldse oma teema, see tuli ilma korterinumbrita ja iga kord helistasin Ekspressposti ja uurisin kellele see Anne või Maaja mõeldud oli. Miskipärast korduvale soovitusele korterinumber peale sirgeldada postikandja jättis seda tegemata. Ühel kenal päeval sai meil mõtetust tööst kõrini ja veendsime üldkoosoleku osalejaid koondada postkastid 7 asukoha asemel 3, iga sissepääsu juurde. Võtmed postikandjatele jagatud ja rahu majas. Kadunud kiri enam minusse kuidagi ei puutu.

Muidugi postikandjale on paras peavalu õiget postkasti leida, kuna numbrid algavad ühest trepikojast siis jätkuvad teises trepikojas siis jätkuvad jälle esimeses ja siis teises ja veel esimeses ja ka teises, lisaks osa kolmekordseid numbreid on taas esimese korruse juures. Saite aru?

Kui postkastid koondati, pandi plokid kõrvuti kokku ja numbritest ei moodustunud loogilist jada. Kui ühest trepikojast seda numbrit ei leia, siis on see teises või on kehvasti siiski esimeses otsitud. Minul kulus mitu kuud, enne kui hakkasin aimama kus kohas mingi korter või selle postkast asetseb. Et saaks postkastide numbrid ühtsesse järjekorda on vaja kõigilt postkastivõtmeid saada ja võtmed omanike vahel või lukude asukohad ära vahetada ja numbrisildid ka. Juba võtmete saamise juures võib projekti pooleli jätta. Või vahetame kõik lukud ja numbrid ära, seejuures vanad lukud peab lõhkuma hakkama. Kokku jällegi suur väljaminek, aga meil palju tähtsamad asjad pooleli. Kokkuvõte: parem jätame praegu nii.

Mõned üksikud toad meie majas olid kokku ehitatud, siis jälle lahku tehtud, siis mõned ruumid lisandusid elupinnana ja meil jäi postkaste puudu. Lihtsalt lahendatav probleem – tellime juurde! Tuli välja, et polnudki nii lihtne. Meil oli vanade postkastide tootja kontakt olemas ja sinna sai kirjutatud. Korduvalt. Korra tuli ka vastus, et mis värvi vms. Vaikus taas. Loobusime ja hakkasime mujalt otsima. Tuli välja, et selliseid kuskil mujal ei ole. Proovisime taas vana tootjat – ei midagi. Juba olime leppimas muu disainiga, kui ühele tuli meelde, et keegi teadis sealt kedagi. Midagi pidi kuskil käima minema ja täna tuli hinnapakkumine! Värv oli küll osaliselt vale ja seda vastuses täpsustasin, soovisin ka paigaldusest infot. Nüüd istun ja hoian pöidlaid pihus, et töö siia jälle toppama ei jääks.

Eelmisel suvel avastasin, et majale lähedal kasvavad puud on nii lähedal, et oksad käivad vastu majaseina ja vihmavesi voolab lehtedelt seinale ja sealt maha. Puudega peab midagi tegema, muidu saab maja lõpuks päris suure kahjustuse.

Probleemi lahendamisel on mitu etappi:

1. Üldkoosolekul peab seda küsimust arutama ja sellekohane otsus protokollima.

2. Koos kosoleku protokolliga saab taotleda Keskkonnaametist raie-hoolduslõikuse luba.

3. Koos ametnikuga (ametnik võib ka üksi, asi valikuline) tiirutada puude ümber ja hinnata olukorda.

4. Raieluba käes, vaja leida arborist, kes töö ära teeks.

Praeguseks kutsekirjad hinna teadasaamisesooviga on teele saadetud. Sealt jätkub teenusepakkuja valik, parkimise ümberkorraldus, tööd arboristid peaksid iseseisvalt läbi viima aga lõpus peab tööd ka vastu võtma ja siis tuleb arve, mida peab ära tasuma. Järgmine aasta anname koosolekul aru: probleemsed puud maha võetud.

Plaan on blogi pidada kahel põhjusel: juhtub igasugust (vahest väga jaburaid või naljakaid olukordi) ja ehk on teistelgi huvitav teada, millega ühe maja juhatus tegeleb.

Olen täiesti adekvaatses vanuses naine ja oma huvitava elu kõrvalt olen elukohajärgse maja korteriühistu juhatuses. Kuidas ma küll sinna sain?! Kui keegi arvab, et sellisesse juhatusse on suur tung, siis sellistel koosolekutel pole ma olnud. Meie vana juhatus väsis ära ja pidi keegi töö üle võtma. Valida polnud suurt millestki. Enamus ei räägi isegi riigikeelt. Nii hüppasingi tundmatusse. Õnneks oli üks minuvanune naine pool aastat tagasi ühte juhatuse liiget välja vahetanud ja oli juba enam-vähem pädev teadmisi ja ülesandeid jagama. See kõik oli kaks aastat tagasi. Esimesel aastal oli meid kokku 5 liiget ja töö ei sujunud hästi. Järgmine aasta läks 2 liiget juhatusest ära. Nüüdseks meie, kolm naist juhatuses, oleme isegi headeks sõpradeks saanud.

Saagem tuttavaks majaga: seltsimees Stalini ajal ehitatud suur ühiselamu tüüpi hoone. Korterid on ca 20 m2 toad, kus on kõik sees (wc, pesemine, toiduvalmistamine, elu ja magamine). Maja on kõiki ja kõike näinud. Tulekahjusid peale 90-ndaid oli kolm, lisaks sitauputused, lõbumaja, maandumiskoht kõigile, kelle jalad ei kandnud. Elanikke on igasuguseid: prouad-härrad, noored, pensionäärid, narkarid, joodikud, asotsiaalid, melomaanid, virisejad ja korrahoidjad.  Kõik on erineva sissetulekuga ja väga erinevate soovidega inimesed.

Mis on KÜ juhatuse ülesanded? Igakuised tarbimisnäidud kokku korjata ja edastada kuhu vaja, nõuda võlgnikelt arvete tasumist, tegeleda jooksva remondiga ja majandada vastavalt etteantud majanduskavaga, koostada kord aastas see sama majanduskava vastavalt tegevusplaanide ja hindadega, koostada aktid, kui keegi tekitas naabrile uputuse. Vist on nagu kõik. Lisaks sellele lükatakse kaela sellised tegevused, mille jaoks ei pea juhatuse liige olema, vaid piisab olla maja elanik: koridoris suitsetamise keelamine, haisvate koridorisööbijate väljaajamine,  lärmajate vaigistamine, tegema midagi haisvate naabritega ja muu taoline, mis segab elu, kuid ise sellega tegelada ei taheta.