Kõnedepäev
Ärkasin täna hommikul telefoni helisemise peale…
Mitmendat korda ma siin juba telefoni peale ärkan? Tundub, et pidevalt.
Helistas kolleeg ja temal on paanika. Võttis postkastist arved välja ja ülevaadates avastas, et üldvesi on liiga suur. Seletasin talle, et sel kuul on suured summad läinud tasaarveldamiseks ja seepärast üldvesi suurem. Peale kõnet kobisin voodist välja ja kirjutasin meilidele kirja olukorra seletamisega ja võtsin plaani päeval sama asi trükki lasta ja trepikotta panna. Miks ma varem sellepeale ei tulnud?! Kindlasti tuleb veel taolisi kõnesid.
Hiljem helistas aknaparandaja, kes pidi lõuna paiku tulema katkiseid pakette vahetama ja mina pidin teda aknateni juhatama. Küsis, kas saab hommikul tulla. Leppisime kokku saamise poole tunni pärast . Ühel ühistuüürnikul ja endisel väljaüüritud ruumil olid klaasid katki. Juba trepikoja katkise akna parandamisega puutusime kokku probleemiga vanemate pakettklaaside vahetusel. Leidsin ühe hea tegija, kes ei pirtsutanud akende tootjate üle ja nüüd on tal taas siia asja.
Sain meili raamatupidajalt, kelle käest küsiti: mis prussakatõrje, mind pole kodus olnudki?! Lubasin ise suhelda. Inimesed ei loe üldkoosolekute protokolle ja kõik peab üle seletama. Helistasin murelikule omanikule ja seletasin asja ära, et saate vahendi hiljem kätte ja teete ise tõrje ära. Siin olikord lahenes.
Päev on veel poisike, vaatame kuidas lõppeb.