Ühistumuti päevaraamat

See päevaraamat on täitsa teraapiline kogemus. Iga kord, kui üle keeb, kirjutan siia välja ja saab kuidagi eluga edasi minna.

Tänane päev läks selle õiendaja proua tähe all. Tähendas see seda, et ping-pongitasime omavahel e-kirju mitu korda. Kas ma peaksin mainima, et see on sama proua, kellega hiljuti käis vaidlus fresh-klappide üle ja suvel ta sõimas korduvalt kommunaalide pärast ja ka sellel teemal oleme temaga juba kohtunud ja seletanud (vt. 28. august, 13. juuli, 3. juuni, 22. mai). See on üks ja sama inimene.

Eilse kõne järel, kus ma selgelt ütlesin välja, et saatku pretensioonid ja küsimused meilile, saatis ta kirja nõudega kokkusaamiseks,et vestelda kommunaalide arvestamise teemal. Mina vastasin, et küsigu kirjalikult ja kirjalik vestlus on vajalik mõlemale poolele möödarääkimise vältimiseks ja tal lihtsam nende kirjadega meie peale kaevata kuhu tahab.

Vastuseks saan: ma palusin kohtumise kuupäeva ja aega minu kommunaalidega seotud küsimuste arutamiseks ja dokumentide esitamiseks vastavalt seadusandlusele. Mina talle vastu: kuna kogu majandamine on digitaalne, siis kohapeal pole midagi näida ja nõuame kirjalikku pöördumist info saamiseks vastavalt seadusandlusele.

Ma ei tea mis seadusi tema silmas peab, aga tõesti saab teavet küsida ka suuliselt. Kuna korra oleme suuliselt talle teavet jaganud ja tulemuseks mitte midagi, siis kaitstes juhatust ja ühistut on mul õigus nõuda kirjalikku pöördumist. Silmaringi laiendamiseks lugesin Avaliku teabe seadust ja mida saan nüüd lisada: §14(3) Teabevaldajal on õigus nõuda kirjaliku teabenõude esitamist, kui teabenõudja ei ole rahul suuliselt antud teabega.

Uus kiri: tahan uuest näidata teile minu arveid ja esitada küsimusi isiklkult kabinetis, kas see siis ei ole seadusega ette nähtud? Minu vastus: vajausel saame arveid küsida raamatupidamisest, ootame konkreetseid küsimusi. Kas on konkreetse arve kohta küsimus või kõigi kohta ühiselt? Meie keeldume teile vastamast suuliselt, kuna soovime garanteerida, et vastuseid ei moonutataks ja oleks üheselt arusaadav. Kuna meie vahel on juba tekkinud konflikt ja olete korduvalt juhatuse suhtes tõstnud häält ja teil on meile palju süüdistusi, siis oleme lausa kohustatud dialoogi fikseerima. Seda võib vaja minna mõlemale poolele.

Päriselt ka, korra juba seletasime rahade liikumist ja eesmärke ja tundus, et sai kõik selgeks. Nüüd on jälle tal palgafond muutunud netopalgaks, eiteakes kasutab üldvett ja üldelektrit ja juhatus ei tee absoluutselt tööd. Noh, tänase päeva on ta mul ilusasti ära sisustanud. Mul on juba tema peale refleks: adrenaliini purse verre nagu ekstreemsportlasel. Peale igat kirja teen kükke ja kätekõverdusi, et see aine verest rutemini kaoks. Mida iganes, vähemalt paneb minusugust trennivihkajat liigutama…

Kui päris süvitsi endasse vaadata, siis sellistes olukordades mul tekib hasart väidelda seaduste teemadel. Tema ise alustas mitteeksisteerivate seaduste pritsimst, mina hakkan päris konkreetseid seadusi vastu lööma. Alustaks näiteks sellega, et ta ei ole kinnistusraamatus omanike nimekirjas ja me ei pea talle aru andma. Tema asi on tõestada, et ta on selle korteri omanik või ühisomanik. Tema paber, et ta on korterisse sissekirjutatud, ei tee temast korteriomanikku. Kuigi ta väidab, et mingi ametnik just nii ütleski. Ma ei usu!

Praegu on vaikus, eks paistab, mis edasi saab.

Just helistas see proua, keda me koosolekule ootasime, et sõimata saada. Ta tuli täna koosolekule, aga kedagi ei olnud! Väidab, et me detsembri alguses ütlesime 14. kuupäeva. See, et koridoris rippus kuulutus 13. kuupäevaga kaks nädalat, teda ei kõigutanud. Me olevat meelega salaja teinud paari inimesega koosoleku ära nii, et tema ei osaleks.

Ta oli väga usinasti koosolekuks ette valmistunud. Rääkinud  teiste ühistute juhatuse liikmetega, juristidega ja muude tarkadega. Tuleb välja, et meie varastame elektrit, vett ja raha. Ta ei soovi enam üldelektrit ja üldvett maksta. Selle raha eest, mida korjame, peaks majal olema ammu kapitaalremont tehtud. Miks me ei võiks jõulutuledega maja kaunistada? Koristatakse kehvasti ja koridorid on koledad ja veel palju muud.

Noh, mina seepeale palusin kõik pretensioonid saata kirjalikult. Vajadusel kaevaku üldkoosoleku otsused kohtusse, või meid kohtusse, või mida iganes. Või kaeban lõpuks ise laimamise eest kohtusse.

Üldkoosolekuks ettevalmistuse juurde kuulub korteriomanike nimekirja hankimine. Esimeseks koosolekuks unustasime seda teha ja korduvaks koosolekuks läksin alles päev enne nimekirja järele. Vana mälu järgi läksin Tõnismäe kontorisse ja sain teada, et see on kolinud. Järgmises kohas sain teada, et üleüldse Kinnistusamet pani füüsilised uksed kinni ja nüüd saab vaid digiallkirjastatud avalduse alusel ja saadetakse viie päeva jooksul välja. Mul kerge paanika. Lisaks mõtetuteks jalutuskäikudeks oli ilm väga sitt ja buss kastis mu korralikult üle, seega tunded segased: paanika, viha ja tüdimus jamadest. Nojah, kähku koju avaldust kirjutama ja väga paluma kiiremini, kui 5 päeva saata. Uskumatu, aga koosolekuks oli nimekiri käes!

Koosolekule ootasin seda sõjakalt meelestatud prouat, kes alati leiab põhjuse kraesse hakata. Viimati palus Põhikirja ja tõi välja kaks punkti, mis üldse valed ja ei vasta seadustele. Otsisin põhjaikult ja ei leidnud erisust. Selline tunne, et lahmab niisama. Vastik minu aja raiskaja! See selleks. Rõõm on teatada, et koosolekule ta ei ilmunud ja seekord saime väga konstruktiivselt läbi arutada vajalikud küsimused, meid valiti samas koosseisus tagasi ja kokku kestis koosolek poolteist tundi. Tehtud!

Valimiste puhul kinkis kaasa minule pudeli šampust ja leidis, et mõlemad valimiste tulemused oleksid väärinud tähistamist

Fassaditööde jooksul ikka tunnetasime mõnuga erinevat värdjalikkuse taset.

Kõrvalmajast üks hakkast sihikindlalt parkima sissesõiduteele, mis tellingute pärast oli veel kitsam. Parklast pidid autod muru kaudu välja sõitma. Helistasime Munitsipaalpolitseisse kaebusega ja mõne aja pärast tuli vihane autoomanik ja parkis mujale. Õhku jäi küsimus: mis õigusega ta vihane oli?

Oma maja rahvas on veel hullem. Hakati ehitajatele tellingute juurde prügikotte poetama. Miks?! Kojamees pea iga hommik on sealt prügi konteinerisse viinud. Kuu aja pärast probleem kadus nagu tekkiski – seletamatult.

Siis mingi seltskond ühel kenal ööl kustutas konisid vastu valget värskelt krunditud seina. Kohe kümneid konisid. Seni värskelt värvitud majaseinal koni plekke ei ole…

Kogu idiootsuse pärliks sai suuuur rasvane plekk värskelt värvitud fassaadil. Plekk tuli aknast välja visatud lahtisest kalakonservist, mis tellingutele kukkudes põrgatas vastu seina ja oma sisu laiali pritsis. Sellest korterist lendab asju pidevalt välja, sihtsalt lõdva randmega ja ei jägi sedagi, et kas keegi all on. Esitasime kaebuse omanikule. Omanik eriti ei vaevunud tegutseda: helistas, aga kedagi ei saanud kätte jne. Noh, kui plekk saab ära kaotatud, esitame lisatööde eest omanikule  arve. Seda arvet on oodata tõenäoliselt kevadel, kuna väljas on juba liiga külm värvimistööde teostamiseks.