Arhiiv kuude lõikes: detsember 2013

Unetus

Sellist unetust pole kunagi varem olnud. Nii hullu aastalõppu ka mitte.

Reedel oli sõpradega jooma. Oli tore, kuigi läksin magamata ja väsinuna. Lõppes minu jaoks kell 6 hommikul. 3 tundi sain hommikul magada.
Laupäev – 10 tundi und. OK.
Pühapäev – 3 tundi.
Esmaspäev – “tore” oli tööle minna. Töölt tulles voodisse ja läbi häda vist kaks tundi sai magatud.
Praegu on juba teisipäeva varahommik, kell hakkab kolm saama ja und ei ole. Erilist väsimust ka mitte.
Ei oska midagi teha, loen raamatuid ja … 1-3x päevas. See paneb veel oma põntsu.

On teadmatus. Saan ka temast aru, on omad mured ja tegevused. Mina üritan tema ellu sisse tungida.
Midagi ta peab ju tundma, keegi ei käskinud viimati korraks kokku saades suudelda ja kallistada.  Ei saa tegelikult temast aru, ma ei tea ilmselt mitte midagi.
See nädal vist siiski saame kokku, siis ta läheb pikale reisile. See ka veel. Kui see aastavahetus lõpuks läbi saab, küsin perearstilt unerohtu. Ammu oleks pidanud.
Loodan, et ta seda siin ei leia ja ei loe. See nutt ja hala viskab endal ka üle. Tuleb oma elu enda kätte võtta. Loodame, et uus aasta tuleb parem.
Tööl läheb õnneks suht hästi…

Mida ma oskan öelda, täitsa lõpp

Nägin teda. Saime kokku. Täitsa lõpp,  mis nüüd saab, oli esimene tunne pärast.

Selline asi nagu südamevalu või armuvalu. “Kas tead, et rätsepmeistri vanem poeg Jorh Aadniel kõva armuvalu käes kannatab?”  See on täiesti füüsiline valu, enamus ajast rõhuv tunne rinnas, mis vahest läheb üle valuks, ja vahest ka laieneb üle keha. Käed ja jalad. Hommikust õhtuni ju ei mõtle temale, tegeled mingite asjadega, aga see rõhumine on kohal kogu aeg. Kui sain täna kokkusaamise kokku lepitud, oli tubli osa sellest kadunud. Nüüd on see peaaegu täiesti läinud. Ei tea, kuidas asjad edasi lähevad, loodan paremat. Tema eelmine mees pidi küll väheke halva nägemisega olema…

Trenni jäi jälle nädal aega vahele, täna käisin. Oli väga hea tunne, (enne kokkusaamist, ka seepärast ilmselt) ja üllatav, et peale kõike seda vähemagamist ja vähesöömist oli jõudu küllalt. Rinnalt 3×8 75 kg + 1×8 70 kg. Varsti proovib 80 kg.  Rootsi keelt pole peale eelmist sissekannet puutunud…

Uni läinud.

uni jälle läinud. Jama.

_________________________________________________________________

Tsau

Tahaksin sind veel näha, aga see vist poleks õige.
Mul oli sinuga väga tore, aga see ei pidanud ju päris nii minema.
Sa ei pidanud olema nii tore tüdruk, et ma sinust silmi lahti ei saa.
Ma ei pidanud tundma terve õhtu end nii hästi.
Sa ei pidanud mind üldse suudlema.
Sa ei pidanud minu pool ööbima.
Ja mul peaks öösiti parem uni olema.
Soovin sulle kõike head ja mingu sul elus hästi.
Häid jõule!

_________________________________________________________________

Tegin siiski uinaku ja hakkas tunduvalt parem. Kui ma selle kirja talle saadan ja ta ikkagi tahab kokku saada, mis siis? Siis ma lähen ja on ette teada, millega see lõpeb. Saan mõned korrad mingisugust valusat õnne tunda ja lõpp saabub varem või hiljem, suuremate või väiksemate jamadega. Täna mitte, ootan veel, päev korraga… ehk hakkab parem.

21.detsember 2013. Probleemid nagu ikka

Eelmine öö möödus magamata. Veetsin õhtu ja öö ühe neiuga… ja millegipärast ei tulnud und. Sees kripeldas. Tema magas rahulikult. Väga meeldiv õhtu oli ja seda ütles ka tema. Tuleb uskuda, sest temal polnud mingit põhjust niiviisi öelda, kui see tõele ei  vasta.

Tahaks teda veel näha, aga kahjuks ei tule sellest midagi. Mõtlesin, et kutsun ta millalgi välja, sööma või kinno, või midagi sellist. Tegelikult vist kirjutan talle millalgi, soovin kõike head ja et tal elus hästi läheks. Mul pole mõtet ja enam aega raisata niisama – see on see kaine mõistuse hääl. Kogu senise elu olen jooksnud selliste juhuste järgi… aga kripeldab

 

15. detsember

Nii. Puhkus on läbi, soojal maal käidud ja ka maal aega veedetud. Oli tore, lõppes liiga kiiresti.

Trenni jäi põhimõtteliselt 2 nädalat vahele, ühel päeval midagi hotelli “jõusaalis” üritasin.  Täna ja eile käisin siis uuesti trennis. Jalad on üsna läbi, vigastasin veidi põlve mõni päev tagasi. Ehk paraneb.

Rootsi keelega olen vähe tegelenud, see nädal sai siiski 3 tundi. 760 sõna on kirjas. Kui juba tegelen, siis on tegelikult huvitav ja kerge hasart, kui palju juba tekstidest aru saan.

Homme siis uuele vanale töökohale, saab huvitav olema. Loodame, et asjad lähevad ülesmäge.