karinisotsiaalneppimine
May 11

Mulle tohutult meeldib Piret Jeedase mõte võtta igat situatsiooni valge lehena. Anda igale situatsioonile võimalus ennast ise tõestada. Ning hiljem mitmetest olukordadest endale kokku konstrueerida oma nägemus probleemist ja selle lahendamisest. Suhtumine, mille poole püüelda. Lasta lahti eelarvamusest. Pikk tee on veel ees…

Eile oli emadepäev. Kahjuks koju ei jõudnud, kuid laupäeval saime õnneks kokku ja rõõmustasin teda uute etno-sokkidega.  Laupäeval peale tööd olin sunnitud veetma kaks tundi viru keskuses, otsustasin lihtsalt jalutada poest poodi ning tutvuda pakutavaga. Mine sa tea, äkki leian midagi täitsa uudset :) . Tiimari on selline vahva pood, kust saab kõiksugu pudi-padi. Poes oli isa koos oma kahe pojaga (iumbes 4 ja 7 aastased). Poisid olid ametis emale kaardimaterjali valimisega. Kuulates nende arutelu, et mis värvi paela ja paberit osta, jäi mulje et tegemist ei ole alles väikeste põnnidega vaid juba ülikoolis käivate noormeestega. Nende põhjendused olid nii läbimõeldud, kaaripaberi valikul tuli mängu isegi kapi värvus kuhu peale kaardid nende peres pannakse. Milline analüüsivõime! Ja kui palju vennad üksteise arvamusest hoolisid, midagi, mida peame meiegi parandama kui teeme grupitöid. Minu jaoks on lihtsalt uskumatu kui loomulik käitumine oli nende jaoks iga plussi ja miinuse läbiarutamine. Äkki on üksteisega arvestamine ja kohandumine  meie loomuses kohe olemas, lihtsalt mingite kogetud olukordade tõttu muutume egoistideks.

Jah, kergem on elada teadmisega, et inimesed on loomult head!

Täna kell 18.00 pannakse Tantsupeo nimekirjad ja kategooriad ülesse :)

Apr 30
Postitas kata4

Kui inimene on väsinud, siis hakkab ta lollusi tegema. Inimene muutub kurjaks ja ei mõtle ümbritsevate tunnete peale. Keskkond mõjutab meid ikka jube palju ning keerulistel ja kiiretel aegadel pannakse kõikide kannatus tugevalt proovile. Kus on need positiivsed sõnad, mida üksteisele öeldakse, kus on see toetus, mida jagama peaks. Isegi ilus ilm ei suuda meid praegu „heaks“ muuta, lihtsalt oleme kägaras oma kohustuste koorma all ning poriseme seal. Kurb viis veeta oma kevadet, nii ilusat aega kui on praegult saab nautida vaid kord aastas ja mingi kummalise jõua mõjul oleme kaotanud oskuse nautida väikseid asju. Hetkel tunnen mina kõige rohkem puudust iseendast. Milleks lasen end muuta kellegi teise käepikenduseks ning unustan enda soovid. Kuhu on kadunud see hästikõlav „enesejuhtitavus“? Kuhu kadus usk, et ma saan hakkama (kuigi ma ju tegelikult tean, et saangi hakkama, hetkel on mingid kurjad päkapikud lihtsalt peas ja väidavad vastupidist)?

Samas ma jätkuvalt usun, et kõik algab mõtlemisest, olgu see siis kasvõi must huumor aga peaasi, et oleks huumor. Et siis palun mulle üks pakk positiivsust väikese naljaga.

Minus on hakanud kasvama nö. kaks poolust – üks on jätkuvalt helgesilmne ning teine, kes on segaduses nagu esmakordselt karjmaale lastud lambatall. uhhh kuidas see mulle ei meeldi aga jah…küll ta üle läheb, kevad on ju siiski kõige ilusam aastaaeg ning muretsemiseks pole tegelikult eriti põhjust. Nipp on ajaplaneerimine ja enese käsilevõtmine. Aga vinguda on ju tore (vähemalt seni, kuni teised sind Kuu peale viguma saadavad J ).

Uhh…nüüd sain vist kogu sapi enda seest välja. Loodan, et selleks nädalaks nüüd halvast aitab. Üritan jätkata positiivsemate toonidega.

 

Kui me ise oma suunda ei muuda, oleme lõpuks seal, kuhu meid on suunatud.

                                                                                              Hiina vanasõna

Apr 10
jooksva nädala syndmused Postitas kata4

olen jälle kord tööl, seega puuduvad eesti keelele omased tähed.

See nädal on minu jaoks olnud ysna kiire, esmaspäeval käisime ANDRASE seminaril, kus korraldati meile koolitus (koolitajaks Mati Ruul). Koolituse sisuks oli märgata positiivset, eriti just endas, sest endast saab k6ik alguse. Yks aktiivne päev kuhu mahtus ka veidikese enesesse vaatamist.

Kolmapäeval käisin yritusel nimega “Ajujaht”. Aga enne seda oli vaja rahvusraamatukokku kohale j6uda. K6ige lihtsam on minul trolliga t6nismäele s6ita, kuid äkitselt kadus ära elekter ning kuna keskpäeva paiku ei s6ida mitte ykski buss, pidin lihtsal peatuses ootama. Minuga tuli k6nelema yks tydruk, täitsa tavaline tydruk tundus olevat, kysis,et kuhu ma suundun, äkki oleks meil koos v6imalik v6tta takso. Juhtus nii, et olime m6lemad teel “Ajujahi” yritusele. 6nneks hakkasid trollid just sellel hetkel liikuma, nii et raha kulutamine jäi seekord ära :) . Kuid trollis hakkas see tydruku minuga jälle rääkima, uuris mida 6pin, miks sinna yritusele lähen. ja l6puks hakkas uurima kas sooviksin yhineda nende mingi grupiga, kus tegutsevad koos keskkonnas6brad. Kuna mul ei ole enam yldse vaba aega, keeldusin viisakalt, kuid tydruk ei jätnud järgi. Ysna ebameeldiv oli. J6udsime rahvusraamatukokku, jäin 6ue Katrit ootama ja tema läks sisse…kuid m6ne minuti  pärast ilmus see tydruk jälle mu juurde. Ja jätkas oma promomist. 6nneks sel korral suutsin ennast vist arusaadavaks teha, et ei soovi mingi grupeeringuga yhineda. Aga kogu see situatsioon tekitab minus siiani ebameeldivustunnet. Ma yritan inimestega suheldes neid mitte liiga ruttu sildistada, kuid sellised juhtumised lihtsalt tekitavad jälle kord sellise tunde, et hoiaks v66rastest eemale. Kujutan ette, et järgmine kord kui keegi minuga yhistranspordis rääkima hakkab olen ysna kinnine vestluskaaslane. Kuidas ei m6ista inimesed kus läheb piir viisakuse ja pealetykkivuse vahel. Oleksin hea meelega kuulanud, et millega see grupp tegeleb, ainuyksi juba silmaringi m6ttes, kuid…selline enese peale surumine kaotab minus igasuguse huvi.

Kuid “Ajujahil” olid esinemas ka P.Vain, I.Saul ja A.Haller. Ma m6istan miks nad edukad on, on ysna keeruline saada suur hulk eestlasi rääkima, kuid sellega said need mehed edukalt hakkama. Mulle jäi pähe kummitama yks Peep Vainu lause: “Visioon ilma tegutsemiseta on hallutsinatsioon“. Minu arust ysna naelapea pihta. 

Häid pyhi!