|
1. Jääsalat ”Regina dei Giacci” Latuca sativa
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11086
Krõmpsuv “pea”. Suure peaga jääsalat kasutamiseks suvel-sügisel. Lehed magusa maitsega, tugevad. Istutus vahekaugusega 35×35 cm. 1 gramm = 800-1200 seemet. Optimaalne idanemistemperatuur +15-20 oC. Seemneid pakis 0,5 g.
Salati kasvatamine kasvuhoones ja katmikalal. Kasvuhoones kasvatatakse põhiliselt peasalati sorte taimede ettekasvatamise teel. Salatit kasvatatakse kahel perioodil: kevad-talvine (2 ringi) ja sügisene (1-2 ringi). Eestimaa tingimustes sobib sügisene kasvatus suurepäraselt. Peasalati taimed istutatakse 3-4 pärislehe faasis kasvukohale septembri esimesel dekaadil. Kõige varasem ettekülv tehakse 5.dets. ja taimed vajavad lisavalgust 10-15 päeva. Kuid varane taimede istutus ei pruugi olla ökonoomne. Ilma lisavalgust andmata võib taimi istutada jaanuari kolmandal dekaadil (25-30 päeval), saaki saame veebruari lõpus-märtsi alguses. Taimi istutatakse kahel meetodil: pikeerimise teel või otsekülviga toitekuubikutesse kasutades dražeeritud seemneid. Teine moodus on vähem töömahukas ja kindlustab suurema ning varasema saagi. Kevadperioodil kasutatakse taimepotte 5×5 cm, talvisel ajal kui antakse lisavalgust vähendatakse toitepinda. Segu valmistatakse turbast, millele on lisatud peenikest laastu kuni 20%. Tõusmete ilmumiseni hoitakse temperatuuri +18…20*C. Tõusmete ilmumisel alandatakse t* +8…12*C päeval ja öösel +6..10*C. Taimed pikeeritakse, kui idulehed keerduvad alla. Peale pikeerimist hoitakse t* päikesega +18..20*C, pilvise ilmaga +15..17*C päeval ja öösel +10..12*C. Kasvukohale istutatakse, kui istikul on 3-4 pärislehte. Istikute istutamisel kohe kasvukohale väheneb haigete taimede hulk 8-18% ning kulutused vähenevad kuni 2 korda. Enne istutamist antakse kasvukohale: lämmastikku 60-80, fosforit 8-10, kaaliumit 8-100, magneesiumi 20-30 mg/ liitri kohta. Enne istutamist kastetakse muld tugevalt läbi (20-25 l/m2). Õhuniiskust hoitakse 65-80% piires, et ei tekiks lehtede põletusi. Taimede istutus oleneb aastaajast ja sordist. Väikesepealised sordid istutatakse skeemil 20×20 cm, keskmised 25×25 cm ja suurepealised 30×30..25 cm. Varase seemne külvi korral (kevadel) istutatakse taimed harvemalt 16-20 tk/m2-le, aga sügisel tihedamalt 25-30 tk/m2-le. Kastetakse päeva esimesel poolel nii, et niiskuse omastamine oleks ühtlane. Peale kastmist tuleb teha kindlasti tuulutamine. Pea moodustamise alguses tuleb tuulutamist suurendada ja temperatuuri alandada:+14..18*C päeval ja öösel +8..12*C. Salati kasutusaja pikendamiseks külvatakse salatit avamaale mitu korda eri aegadel. Kõige varasemat saaki saadakse talve alla külvil. Kõige paremini sobivad selleks korralikult ettevalmistatud lõunapoolse kallakuga alad. Külvitähtajad valitakse paljuaastaste keskmiste järgi. Külmad saabuvad tavaliselt Eestimaal oktoobri lõpus septembri alguses. Külviks peab olema ette valmistatud kobe muld ilma mullatükkideta. Kõige paremini sobivad kerged savikad mullad. Külvisügavus on 1-1,5 cm. Lehtsalati külvisüsteem on viie, seitsme või mitmerealisena. Peasalatit külvatakse üherealisena 60×20 cm või kaherealisena 50+20×20 cm. Sellele järgneb multšimine. Külv tehakse külvikuga. Salatit kasvatatakse kultuuride järel, mis on enne saanud suure koguse orgaanikat. Mineraalväetist antakse 150-300 kg/ha lämmastikku, 300-500 kg/ha fosforit ja 150-200 kg/ha kaalit. 2/3 osa fosforist ja kaalist antakse künni alla sügisel või kevadel, ülejäänud osa fosforit ja kaalit ning lämmastik antakse kevadise kultiveerimise alla. Sügiskünni alla antud 40-50 tonni orgaanikat tõstab tunduvalt saaki. Salat ei armasta happelisi muldi. Varased lehtsalati sordid külvatakse varem aprilli algusest maini mitmes järgus, keskmised ja hilised aprillist juuni keskpaigani. Lehtsalati kasvuperiood on lühike: tõusmete ilmumisest kulub saagini 30-40 päeva. Peasalatit külvatakse juuli algusest augusti lõpuni sügiseseks kasutamiseks. Üherealise külvi korral on peasalati külvinorm 2 kg/ha, kaherealisel 2,5-3 kg/ha. Otsekülvi puhul tehakse kaks harvendamist. Külvinorm hajuskülvi korral on 4-7 kg/ha. Istikutest kasvatamist kasutatakse varase saagi saamiseks. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3×3 sm või 6×6 sm olenevalt kasvuajast. Istikute saamiseks külvatakse 30..35 päeva enne põllule istutamist. Ühte kasti (20..25×40) külvatakse 0,5 g seemet. Temperatuuril 20..22*C ilmuvad tõusmed 2-3 päevaga seejärel alandatakse t* +10..12*C-ni. Pärislehe faasis pikeeritakse taimed pottidesse või kuubikutesse ja kastetakse tugevalt. Seemneid võib külvata ka otse kuubikutesse. Istikud istutatakse välja masinaga reavahe 70 sm üherealise puhul,kaherealisel 50+20×30 sm. Hooldus seisneb reavahede kobestamises, umbrohu hävitamises ja kastmises kuiva ilmaga. Peade valmimise ajal kastetkse taimi ainult äärtest. Saaki koristatakse õhtul või varahommikul siis on taimed jahedad ja säilivad paremini. Lehtsalati sordid korjatakse järjest neid mullast koos juurega välja tõmmates. Peasalatitel lõigatakse pea ära mullapinna lähedalt ja seda tehakse valikuliselt. Pead puhastatakse haigetest ja kolletunud lehtedest.
2. Rukola ”Olivetta” Rucola sativa
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12251
Salat rukola “Olivetta” (Seeria “Aromaatne Köök”) – Rucola sativa. Uus varakult valmiv sort, tõusmetest saagini 20-25 päeva. Ettenähtud kasvatamiseks avamaal, kilekatete all, potikultuurina aknalaual. Leheroseti kõrgus 15-20 cm. Rukolat hinnatakse tema suurepärase mõrkja pähklimaitse pärast. Mahlased lehed on koostisosaks paljudes salatites, peeneks hakitud lehti kasutatakse võileibade valmistamisel, see on asendamatu terav garneering liha- ja kalatoitude juurde. Omapärase koostisega eeterlike õlide, C-vitamiini, karotiini, B-grupi vitamiinide, P-vitamiini, samuti mineraalühendite olemasolu teeb selle kultuuri väga populaarseks. Agrotehnika. Parimad eelviljad rukolale on kartul, juurviljad, kaunviljad, mille alla on mulda viidud orgaanilist väetist. Sügisel viiakse läbi künd või läbikaevamine, mille käigus lisatakse mulda kõdu. Happelised mullad vajavad lupjamist. Kevadel viiakse mulda mineraalväetised. Seemned külvatakse avamaale aprilli alguses, jättes taimedevaheliseks kauguseks reas 3 cm ja ridadevaheliseks kauguseks 15 cm. Külvisügavus 0,5-1 cm. Enne ja peale külvi viiakse läbi rullimine. Pealtväetamiseks kasutatakse kompleksväetisi. Hooldus seisneb ridadevahelises kobestamises ja kastmises. Kastetakse vagudesse, püüdes vältida vee sattumist taime lehtedele. Rukola lehti lõigatakse mullapinnalt. Rukola kasutamine. Rukola lehti kasutatakse kui maitserohelist salatites, samuti erinevate roogade valmistamisel, seemneid aga kasutatakse õli valmistamiseks. Õli kasutatakse köögiviljade konserveerimisel, andes hoidistele huvitava maitse ja aroomi. Tuleb teada, et rukola lehtedest valmistaud salatit ei tohi hoida, see tuleb ära süüa kohe peale valmistamist, vastasel juhul tuleb mahl lehtedest välja ja salat muutub väheisuäratavaks massiks. Ained, mis kuuluvad rukola koostisesse, regeerivad metalliga, seepärast tuleb salati valmistamisel vältida metallist köögiriistu ja rebida lehti kätega. Rukola salatit sobib maitsestada oliiviõliga ja hapustada sidrunihappega, traditsioonilise retsepti järgi lisatakse sinna veel aromaatset parmesani juustu. Rukola kasulikud omadused. See taim mõjutab küllaltki intensiivselt inimese ainevahetust. Rukola on lihtsalt asendamatu neile, kes tahavad kaotada liigset kehakaalu ja saleneda. Kunagi peeti teda afrodisiaagiks, võibolla pole see päris nii, kuid organismile mõjub ta küllaltki võimsalt. Rukolat nimetatakse mõnikord looduslikuks energeetikuks, peale selle soodustab ta kolesterooli väljutamist organismist, ning tõstab hemoglobiini taset organismis. Ta on looduslik joodi ja C-vitamiini allikas. Antud taim suudab parandada laktsiooni, on röga lahtistav vahend, desinfitseeriv vahend, kergelt diureetiline, ning isegi vähivastase efektiga. Salati tarbimisel paraneb seedimine ja kogu seedekulgla töö.
|