KerttuAed

Kategooriad
Arhiiv
Seemnemaailma tellimus
Kirjutas kerttu, 18 March, 2017   

Iga aasta teen seemnemaailmast tellimuse. Seekord sai tellitud:

 

LUEJ3255_

 

Astrid
Aedaster ”Apollonia Ice and Flame” https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=19079
Aedaster ”JANINA SIEL” Callistephus chinensis https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=7396
Aster ”Princess Kamilla” Callistephus chinensis https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=4057

 

Leeklilled
Leeklill hübriidne ”Renaissance” Phlox x hybrida https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=13833
Suvileeklill ”STARY EYES” Phlox drummondii https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=5943

 

Petuuniad
Petuunia ”Dolche Limonsello” F1 Petunia hybrida grandiflora https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=14141
Petunia grandiflora ”Limbo JeePee” (mix) https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=18954
Petunia hybrida ”Afrodita Rose” https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=18965
Petuunia ”Supercascade Salmon” F1 Petunia grandiflora https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=10411
Petuunia ”Rozovaja Penka” Petunia nana compacta https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=10500
Petuunia mitmeõieline F1 ”Picotee Velvet” Petunia multiflora https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=13937
Petuunia suureõiene ”Sirenevye Uzory” F1 Petunia grandiflora https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=19857
Petuunia ”Angelika” F1 Petunia hybrida multiflora nana https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=12081

 

Pruudisõlg
Pruudisõlg ”Polaarkaru” Zinnia elegans dahliaflowered https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=7813

 

Saialill & Rukkilill
Saialill Indian Prince Calendula officinalis tall double https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=3075
Rukkilill kahevärviline ”Frosty” (mix) Centaurea cyanus https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=14932

 

Ronijad
Dekoratiivne kõrvits ”Babies” https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=16576
Lehtertapp verev ”Karnaval Veneetsias” Ipomoea purpurea https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=13157

Need lähevad saunaterrassi äärde.

 

Tśilli
Terav pipar ”Kilian” Capsicum annuum L. https://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=19175
Selline põnev oranź sort.


Loe edasi...
 
Saialilled
Kirjutas kerttu, 31 July, 2015   

Tõin saialilled vaasi ja seda koos mesilasega:

 

unnamed


Loe edasi...
 
Saialill ja rukilill
Kirjutas kerttu, 14 January, 2014   

Saialill ”Kreemikas-Valge” Calendula officinalis http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9817

Tootja: Gavrish

 

Populaarne ja vähenõudlik suvelill korvõieliste sugukonnast. Õitseb juunist külmadeni. Õitsemine on rikkalik ja pikaajaline, eriti siis, kui eemaldatakse juba äraõitsenud õisikud. Täidisõisikud on kreemikasvalged.

Saialill eelistab päikselist kasvukohta ja kerget mulda, on üsna külmakindel – kuni -5°C. Külvatakse otse kasvukohale. Külv kas kevadel või siis enne talve tulekut. Tõusmed ilmuvad 7-10 päevaga, neid on vaja harvendada, jättes vahekauguseks 20 cm. Õitsema hakkab 10 nädalat peale külvi. Sort sobib nii lillepeenrasse kui lõikelilleks. Pakendis 0,3 g.

Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti, on üheaastane rohttaim,andes isekülvi.. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mõlajad, pika rootsuga ja terava tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitatakse õhukindlas nõus l aasta.
Kui saabuvad miinuskraadid, ning maapind külmub kergelt, võib alustada suvelillede talve alla külvi. Maapind selleks peab olema eelnevalt ettevalmistatud, ning tehtud 2cm sügavused vaod, kuhu külvatakse seemned. Talve alla võib külvata järgmisi suvikuid: suviadoonis, sinine rukkilill, suureõieline godeetia, kukekannus, vihmakuldlill, oranž kuldlill, sarikibeeris, harilik saialill, klarkia, erilehine kollinsia, väävel-kollane kosmos, aed-rõngaslill, rand-kivikilbik, magun, meri- malkolmia, öölevkoi, lõhnav reseeda, tume-purpurne skabioos, põisrohi, suvi-leeklill, andurjas jaanikakar, kroonjas jaanikakar, ning kalifornia läänemagun. Nende kultuuride puhul omab talve alla külv eeliseid kevadise külvi ees. Tõusmed ilmuvad varakevadel, kui maapind on veel niiske ja jahe, mis on nende jaoks väga oluline. Taimed koguvad kiiresti kasvutempot. Kevadel, kui on palju teisi töid, võite optimaalsel ajal mööda lasta minna, külvates lilled hilinemisega, siis idanevad seemned juba soojenenud ja kuivenenud mullas. Tulemuseks võivad paljud kultuurid jääda madalakasvulisteks, ning õitseda hiljem ja nõrgemalt. Paljude mitmeaastaste taimede seemneid soovitatakse samuti külvata talve alla. Näiteks, liilia tärkab kevadel ebaühtlaselt, mõnikord ei tärka esimesel aastal üldse- ta vajab stratifikatsiooni. Alpiastri seemned soovitatakse külvata kohe peale korjamist, või siis talve alla. Talve alla võib külvata ka kurekella, gailardia, kipslille, kellukese, lupiini, piimalille (külvake tihedamalt, kuna idanevus on suhteliselt madal), ning päevakübar. Kõiki seemneid külvake pisut tihedamalt, kui kevadel, ning raputage üle turbaga, peale asetage 5-7 cm paksune kuivade lehtede kiht. See aitab säilitada ühtlasemat temperatuuri, sageli segavad soojema aja sulad, mis provotseerivad idanemist. saabuvate külmemate ilmadega võivad idanenud tõusmed hukkuda. Langev lumi ei ole segavaks asjaoluks külvidele. Ajage lumi kokku, külvake seemned, nagu eespool kirjeldatud, katke külvid, ning pange uuesti lumi peale. Kui lumi langeb maha, asetage seda oma maalapile. Korjake seda teedelt ja asetage lillepeenrale, roosidele, ta on lisasoojustus, mis aitab tugevate külmade korral. Trampige muld lillepeenra ääres kinni, siis ei saa hiired lume all liikuda lillepeenrasse. Kui termomeetri näit langeb alla kümne miinuskraadi, katke roosidele jäetud õhuavad.

 

9817_kalendula_kremovo_belaja

 

Rukkilill Purple Midget Centaurea cyanus http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=4164

Tootja: Poisk +

Külmakindel suvelill. Ilus elegantne taim kõrgusega 20-25 cm. Õie diameeter 4 cm. Õitseb juunist septembrini. Pakis 0,1 g.

Nimetus: tuleneb kreeka keelsest sõnast “kentaurion”, ja antud kuulsa mütoloogilise kentauri Hironi auks, kes tundis taimede tervistavaid omadusi, sealhulgas ka rukkilille. Teise versiooni kohaselt tõlgitakse ladina keelset sõna centaurea kui “sada kollast õit”. Kuigi me oleme harjunud helesiniste rukkililledega, on neid valgeid, kollaseid, siniseid, helesiniseid, roosasid ja lillasid. Rukkilill (Centaurea cyanus), mida vahel nimetatakse siniseks rukkililleks või põllu rukkililleks. Rukkilill köitis aiapidajate tähelepanu juba ammu, kuna tema helesinised õisikud vilksatasid viljapõldudel, eriti rukki põldudel, juba sajandeid. Jah, rukkilill on umbrohi, kuid milline ilus, elegantne! Ja juba 16. sajandist kasvatab inimene teda oma lillepeenardes. Saabus ta maailma põldudele Vahemeremaadest, täpsemalt Kreekast. Praegu kohtab kui umbrohtu toiduteravilja põldudel. Rukkilill- üheaastane või mõnikord kaheaastane taim. Vars püstine, haruneb keskelt. Pikkus sõltub kasvutingimustest, ulatudes 20-70 cm-ni. Vars kaetud peenikeste karvakestega, seepärast tundub valguse käes hõbedane. Lehed terved, kitsad (latentsed), terava otsaga, kergelt karvased. Õisikute diameeter 2,5-4 cm. Ilus ja mitmerealine, munajas õiekate narmalise äärega. Äärmisd õied lehtrikujulised, looduslikel liikidel helesinised, sortidel võivad olla valged, roosad, punased. Keskmised õied torujad, sinised või sini-violetsed. Seemneid palju, koheva pappusega. Seemned maha pudisedes annavad ka isekülvi. 1 grammis 250-300 seemet, mis säilitavad idanevuse 2-3 aastat. Õitseb juunist külmadeni. Vähenõudlik, kasvab hästi nii niiskes kui ka kuivas kasvukohas, seepärast ongi maailmas nii laialt levinud. Kultuurtaimena kasvatatakse pooltäidisõielisi ja täidisõielisi sorte. Kõige kaunimad on rukkililled õitsevana. Kõik, välja arvatud Maršalli, õitsevad juuni lõpust augusti lõpuni, kuid eriti tugevalt juulis. Rukkilill õitseb kaua, 40-45 päeva. Viljakandeperioodil (august-september) tema dekoratiivsus väheneb, seepärast soovitatakse õitsenud varred eemaldada, peale nende, mida hoitakse seemnete korjeks. Kasvukoht: kõik rukkililled (va. pehme rukkilill) – valgustarmastavad taimed, kasvavad halvasti isegi nõrgas varjus. Seepärast tuleb nad istutada päikeselisele kohale. Peenras tuleb rukkililled istutada ette, et päikesekiired ulatuksid neile peale paistma. Valguse nõudlikkus dikteerib ka nende harva istutuse. On hea, kui põõsad ei varjaks üksteist, seepärast peab taimedevaheline kaugus olema vähemalt 50 cm. Pehme rukkilill võib kasvada ka poolvarjus. Lääne või idapoolsel majaküljel, või hõredate puude all moodustab ta ilusa tiheda padriku, hõbedaste lehtedega. Kuid õitsemine on siiski rikkalikum päikeselisel kohal. Istutatakse väikestesse peenardesse, mis on nn “maa stiilis”. Siia sobib ilma kindla eraldava jooneta segapeenar kõikides võimalikes toonides. Kõrvuti rukkililledega võivad siin olla  kollased karikakrad, elegantsed ibeeriselehelised tukalilled, vähenõudlikud põisrohud jt. Sellisele lillepeenrale annab pitsilisust kaunis kipslill, astmelisust aga buenos-airese raudürt, ning sihvakad üheaastased kukekannused. Lillepeenrasse võib paigutada ka üheaastasi kõrrelisi- lakkoder jt., mis annavad peenrale värvika niidu välimuse, stiilis “natur garden”.

 

4164_vasilek_purpurni


Loe edasi...