Täna sain CV keskuse kaudu teise sõnumi, et ma ei osutunud väljavalitus. Need kaks kohta olid raamatupidamisalased ja kandideerisin juba väga ammu. Ma olen täna juba nii väsinud, et see isegi ei kurvasta mind. Kuigi see toob mind üha lähemale reaalsusele, et soovitud töökohta ma ei saa, sest mul puudub kogemus. See on vana tõde, aga nüüd kogen ma seda omal nahal.
Tööl olen ma nii väsinud, et kohati on raske tööd teha. Hommikuti on sõnad kõik segamini ja siis ei julge klientidele helistada. Enne helistamist kordan oma teksti üle. Tööpäeva esimesed kõned ongi raskemad, kuid siis mingil hetkel lähevad need nagu sujuvamalt ja ladusamalt.
Raamatupidaja hakkab nüüd harva käima. Mulle anti raamatupidaja võtmed. Homme ja ülehomme raamatupidajat ei tulegi. Siis olen juhatajaga kahekesi.
Ma vaikselt hakkan mõistma peale pakkumist klientidele helistamise olulisust. Kuid see müümine ei ole mul veres. Ma ei suuda inimestele peale käia. Kui neil on juba toonereid varus, siis kohe kuidagi ei suuda neile pähe määrida veel suuremat toonerivaru.