Paastumine II katse: 6. toiduta päev

Kaal püsis. Kaalun jätkuvalt 46,8 kg.

Hommikul tegin trenni, rõhuga jalgadele ja 100 kükki. See oli üsna pingutust nõudev. Täna ei tundnud nõrkust ega jõuetust. Lihtsalt polnud motivatsiooni trenni teha.

Hommikul jõin ühe musta kohvi ilma suhkruta ja rohelist teed ilma suhkruta.

Olen muutunud närviliseks ja ärritun kergesti. Kõht koriseb ja on tühi. Tunne on selline nagu see õige paastumine algaks alles nüüd.

Püüan olla tugev ja hoian kindlalt kinni oma eesmärgist.

Õhtul jõin veel ühe musta kohvi ilma suhkruta. Tunnen juba suurt nälga. Vend tegi suppi, mõtlesin, et võtaks natuke supileent. Kuid otsustasin, et ei võta midagi. Vaatasin pilti oma paksust kerest ja jõin teed, et natukene nälga summutada. Vast läheb paremaks, kui organism mõistab, et enam ma erandeid ei tee.

Rubriigid: Minny kaaluprojekt, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 kommentaari postitusele Paastumine II katse: 6. toiduta päev

  1. Juhuslik lugeja kirjutab:

    Tere. Sattusin Su blogi peale juhuslikult, lugesin esimesi ja viimaseid postitusi ja küsin – miks Sa end näljutad? Kaalust alla võetakse ikka dieedi ja trenniga. Näljutamise ja söömahoogudega ei saavuta Sa kahjuks midagi, kui Sa veel aru pole saanud. Ja see, et Sa end paksuks sõimad… uskumatu. Sa tundud tark neiu olevat ning ma lihtsalt ei saa aru Su “projektist”. Siira soovitusena: jäta see näljutamine ja otsi abi. Tõsiselt. Naudi parem elu sellisena nagu Sa oled, ja Sa ei ole ju 100 kilone diivanikaunistus, isegi, kui Sa end sellisena tunned…

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mulle meeldib eelneva kommentaari puhul üks lause. Õigemini selle lause esimene pool. “Sa tundud tark neiu olevat…”
      Need paar sõna… Ma ei oskagi seda kirjeldada, mis emotsioone need paar sõna minus tekitasid. Igatahes suuri emotsioone ja raputas mu mõistust ikka korralikult.
      See kommentaar ise tundub veidike negatiivne. St annab minu tegevuse kohta negatiivse hinnangu. (Mis on arvatavasti tõene.. Tegelikult tuleb tunnistada, et see on tõsi. Ehk siis see näljutamine ei anna midagi.) Kuid seda on raske endale tunnistada. Kuna ma olen võitleja- või pigem mässajatüüpi inimene, siis ikka tahaks tõestada, et mina suudan kaalu langetada nälgides ja mina suudan söögile “ei” öelda. Kuigi jah… Kellele ja mida ma nii-moodi tõestan ning millise hinnaga veel (minu tervis on ju kaalul).
      Eelnevalt mainitud lause omab selle komentaari taustal väga suurt mõju mulle. Lisaks sellele on see lause tulnud minu jaoks täiesti tundmatult inimeselt ja ma ei näe põhjust, et selle lausega soovitaks minuga manipuleerida või mind mõjutada või ma oleksin ise selle komplimendi kuidagi välja meelitanud. Tegelikult tundub see kommentaar siiras ja autori enda arvamuse väljendus. Kusjuures ilma ilustamata. Siin kohal tänan komplimendi eest.
      Igatahes… see kommentaar pani mind mõtlema… Sügavalt mõtlema oma tegevuse üle. Just selle kaalulangetamise projekti üle.
      Eelnevas kommentaaris on küsimus, et miks ma end näljutan. Ma võtan selle õiguse ja sõnastan küsimuse ümber, et miks ma soovin oma kaalu langetada. Ning vastus sellele oleks, et ma kahtlesin oma mõistlikkuses ja tarkuses. Tundsin end rumalana ja et millegagi oma rumalust kompenseerida, siis tundus ideaalse keha omamine selleks kõige kättesaadavam võimalus. See on üheks kaalulangetamise põhjuseks. (Neid põhjuseid on veel.)
      Abi otsimise kohta nii palju, et ma käisin oma perearsti juures ja ütlesin, et mul esinevad buliimia sümptomid. Kuid tulemuseks või arsti diagnoosiks oli, et mul pole ei buliimiat ega anoreksiat. Seega on minu puhul tegemist lihtsalt kaalulangetamisega (ekstreemse kaalulangetamisega).
      Kaalust alla võtmise kohta lisan veel, et trenni ma teen: ülepäeviti käin jooksmas (u 45-60 min, kuid osa rajast läbin ma kõndides) ja ülepäeviti teen kodus trenni (u 30 min). Oma söögikoguseid jälgisin ja vähendasin (mingi aeg). Kuid kõik need tegevused kokku eriti tulemust ei andnud, sest olin nii või naa juba oma normaalkaalus (tuleks vist öelda oma kliinilises normaalkaalus), kuid mina soovisin enda kaaluks 45 kg, mis on minu pikkuse (162 cm) puhul väike alakaal.
      Kokkuvõtteks. Ma ei tea, kas ma oma eesmärgist loobun, kuid ma juba kaalun seda varianti ka. Mõtlen ka teistele võimalustele, nt nälgimise asemel söön ühe korra päevas ja selleks oleks hommikusöök.

  2. kaalulangetaja kirjutab:

    Ma olen samasugune mässaja nagu Sina. Ja ma ei lepi oma praeguse väljanägemisega ega kaaluga. Täiesti saan aru Sinu mõtetest, katsetest ja ponnistustest. Rahaprobleemide jpm põhjustel olen aastaid olnud näljarezhiimil nagu Sina praegu (söön ülivähe ja säästlikult), olgem ausad, üritan oma organismi petta. Erinevalt Sinust, ei tarbi ma üldse suhkruid ntx. Stress teeb lisaks ka oma töö, viimati näljutasin end 18 päeva – täielik veepaast+natuke paastuteed (suhkruta loomulikult). Kui muidu paastudes peaks kaal langema kolinal, siis mul 18 päeva langetas kaalu vaid 5 kg, on ju absurd? Sain aru, et olen oma metabolismi täiesti pekki keeranud, ma ei tea mida teha, sest sööma hakates raudselt kaal tõuseb jne. Aga just selle pikaajalise näljutamisega ma enda keha pekki keerasingi – olin peenike ja võisin süüa ükskõik mida, aga nüüd ma ei saa enam süüa praktiliselt üldse mitte midagi, ilma et kaal ei tõuseks. Tundub, et iga kalor mille sisse söön, toob lisagrammid :( Mida ma tahan öelda – ei soovi kellelegi sellist saatust nagu mul ja kui vähegi võimalik, siis ära keera enda metabolismi perse….ma maadlen oma probleemidega ja ei tea kuidas sealt välja rabeleda :(

  3. 7777 kirjutab:

    Esiteks,et midagi saada tuleb ka süüa.
    Tüüpiline viga, mida kaalulangetamisel tehakse, et tõmmatakse alla nii kalorid kui ka toitained….. kaalukontrollimine oleks minuarvates palju lihtsam, kui Sa annad vitamiinid, mineraalid toidulisandina juurde (põhimõtteliselt olematu kaloritega) ja siis viid oma kaloraaži veidi madalamaks kui päevane energiakulu…. ja siis ei teki mingit hullu nälga isegi kui vähem süüa.
    Tegelikult võib süüa täitsa palju,aga sinul sellise tähendusega tegevus nagu söömine põhimõtteliselt igapäevatoimetustest puudub.. kui vaid korra päevas toitud…siis sellega rikud esmalt oma tervise.
    Trenn ise ei vii kindlasti mitte kui kusagile ega anna ka soovitavat tulemust kui organism ei saa vajalikke aineid normaalseks toimimiseks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>