Mulle on silma jäänud ühe kolumnisti kirjutised. Ta kirjutab hästi ja oskab oma mõtteid suurepäraselt väljendada. Ma ei ole alati temaga ühel nõul, kuid minu silmis on ta saavutanud autoriteedi staatuse ja ma usun, et temaga oleks millest rääkida ning jutuajamised oleksid sisukad.
See kord kirjutas ta vabast suhtest. Sellest leitud artiklist meeldis mulle väga kolumnisti Pirgit Toomeli jõuline seisukoht, et „inimeste vahel kas on suhe või ei ole suhet“ (Toomel, 01.10.2012). Mõtlesin, et kirjutan selle endale ülesse. Seda väljendit on hea kasutada, kui keegi hakkab keerutama ja laialivalguvat juttu ajama. Ka on võimelik seda laiendada teistessegi valdkondadesse. See kiirendaks oluliselt vestluse kulgu. Olen kohanud inimesi, kellel puudub oma arvamus ja siis on nad kõigega nõus ning leiavad kõige kohta toetavaid argumente. Olen nendega mõnikord teinud katse. Küsinud midagi, nad on vastanud, siis olen nende vastuse n-ö kahtluse alla seadnud või väitnud vastupidist ja oma isikliku arvamuseta inimesed muudavad kohe oma vastust. Kasutavad fraasi „vorstil on kaks otsa… see võib olla nii ja naa…“. Usun, et oma arvamus ei saa olla nii või naa. See on kas nii või naa, kuid mitte mõlemat.
Teiseks seisukohaks, mis mulle selles artiklis meeldis oli järgnev: „isekas on hoida inimest enda kõrval üksinduse eemalepeletamiseks“ (Toomel, 01.10.2012). Olen sellega täiesti nõus. Ka selle mõtte kirjutaksin ma endale kuhugi ülesse või õpiks lausa pähe. Seda on hea öelda seda sorti isekale inimesele ja see on heaks meeldetuletuseks ka endale. Kui ilmneb, et kaaslane on selles (kaaslase) rollis vaid ajutiselt, n-ö igavuse peletamiseks või ta lihtsalt kardab üksindust ja vajab kedagi enda kõrvale ning senimaani, kuni ta kedagi paremat pole leidnud, seni sobib selleks üks-kõik-kes ja seda üks-kõik-kes rollis olevat isiksust hoitakse enda kõrval või lähedal täpselt nii kaua (ja mitte grammigi rohkem), kuni leitakse uus. Kui ilmneb eelnevalt kirjeldatud olukord ja see kaaslane ei ole võimeline või suuteline või lihtsalt ei taha ise mingit konkreetset ja teist isikut austavat otsust vastu võtta, siis võib see teine isik ise otsuse langetada ja lahkuda suhtest enne kui esimene isik uue (sobivama variandi) leiab.
Ja lõpetuseks, mulle väga meeldis selle artikli lõpp. See oli innustav, mõtlemapanev ja minu arust olid seal täiesti asjakohased mõtted. See on täpselt see, mille ma ise läbi tegin või olen veel läbi elamas. Küll mitte omaalgatuslikult, vaid tõukejõud tuli mujalt, kuid see ei tähenda… Väga raske on tulla välja juba mugavast, vanast ja tuttavast olukorrast või olutsikust. Selleks on vaja tohutult tahtejõudu ja meelekindlust. Aga ma olen veendunud, et see kõik tasub ennast ära, kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis ikka. Vähemalt mina olen veel lootusrikas ja siiralt usun, et pärast tormi tuleb ka päike. Ootan seda päikest…
Nüüd selle artikli juurde, see lõppes järgnevate mõtetega: „Kui sulle ei sobi suhe, milles end avastanud oled, siis oska väärikalt lahkuda. Ainult sina tead, mis sulle parim on. Ei tohi aega raisata inimeste peale, kes ei paku seda, mida vajame. Valede inimeste peale energia kulutamine ei vii kaugele, sest ükspäev võid avastada, et sa ei olnud piisav. Nagu ütleb Hiina vanasõna – «Loobudes puust võid võita metsa». Tee oma valikud kaalutletult ning ole inimesega, kes soovib sinuga olla suhtes, mis ka sulle sobib.” (Toomel, 01,10.2012)
Peale selle ressursi, mille isik ise kaotab vale inimesega suhtes olles, kaotab ka see vale inimene. See vale inimene võib lootuseltult pingutada ja olla keegi, kes ta pole ja see on minu meelest tohutu ressursi raiskamine. See tähendab, et kui sa ei saa olla sina ise, vaid pead täitma mingit rolli, mis ei sobi üldse sinu loomusega, siis kogu jõud kulub selle rolli mängimiseks ja see on täiesti mõttetu energia kulu. Sest iseendaks jäädes, ei eksisteeriks sellist ressursikulu. Kusjuures turumajanduse üheks postulaadiks on see, et ressursid on piiratud. Seega ei saa mitte midagi raisata, kui soovitakse püsida konkurentsis… Ma usun, et eksisteerib ka vallaliste turg, kus esineb ka konkurents, kusjuures väga tugev ja tihe konkurents.
Lisaks tohutule ressursikulule, mis tuleneb mingi sobimatu rolli mängimisest - mõni inimene arvab, et tal on ressursse küllaga ja ta võib endale suuremaid n-ö kulutusi ehk raiskamist lubada - võib selle rolli täitja ükskord avastada, et ta ei saanud sellega hakkama, vaatamata oma suurele pingutusele. Sellisel juhul kaotab ta rolli ja see juhtub kindlasti ootamatult (selle saab endale inimene, kes sinna paremini sobib või see roll eemaldatakse sellest “näidendist” täielikult, sest see oli igav, ei olnud piisavalt sisukas ega atraktiivne, ei suutnud tekitada huvi, ei andnud “näidendile” midagi juurde). Siis tuleb leida iseenda roll, mis on ajaga kindlasti võõraks jäänud, kuid kindel on see, et selle (iseenda) rolli nimel tasub pingutada, sest sellesse rolli sobivad kõik nagu valatult.
Toomel, P. 2012. Pirgit Toomel: vaba suhe? Tänan, ei! [Online] http://www.naine24.ee/988550/pirgit-toomel-vaba-suhe-tanan-ei/ [01.10.2012]