Nägin unes, et olin mingil koosolekul, loengul või olemisel, kus räägiti narkootikumide halvast mõjust. (See oli narkomaania-alane ennetuslik programm või midagi sellist.) Räägiti kahte tüüpi narkootikumidest, surmavatest (mis on ka mürgised või thatlikult mürgitatud) ja tavalised, mis annavad lihtsalt narkojoove…
Seal anti meile ülesanne. Anti mingid kaardid ja siis pidime me laulu ette valmistama. Olime 6-liikmelistes gruppides. Kaartidel olid laulusõnad, seal olid peamiselt raadiohitid. Minu ühel kaardil oli tekst, et mõtle ise laul välja.
Ise pidi otsustama, kas grupi iga liige laulab või laulab üks inimene kuus laulu. Meie grupis maandusid kõik sedelid minuni. Olin valmis kõigi eest kõigi ees laulma. Mulle meeldis esineda, selles unenäos.
Siis oli seal üks lühike ja väga noor mustanahaline poiss, kes oli minusse armunud. Ma ütlesin talle midagi halvasti, sest ma ei teadnud, et ta on minusse armunud, arvasin, et ta lihtsalt nokib mind või kiusab… Katsetab piire (minuga suhtlemise piire või minu kannatuse piire ..). Siis jooksis see poiss ruumist välja. Ma jooksin talle järele. Kallistasin ja püüdsin rahustada. Püüdsin talle selgeks teha, et mul tema vastu tundeid ei ole ja meie-vaheline suhe oleks võimatu, meie vanuse-vahe tõttu. (Ütlesin talle, et tema nahavärv ei ole takistuseks, vaid see number dokumendis saab takistuseks…) Poiss lõpuks mõistis mind ja me läksime ruumi tagasi. (Enne vestlesime koridosris.)