Tänapäeval mõõdetakse kõike rahas. Pidevalt avaldatakse miljonäride edetabeleid ja nüüd majanduslanguse ajal pannakse ritta inimesed, kes on kõige rohkem raha kaotanud. Kas kõike saab rahas või lihtsalt numbrites mõõta? Vanasõna ütleb, et kui rahakott täis, siis sõpru palju. Sõprust ju ei saa osta nagu tundeidki. Mis teeb inimese rikkaks? Kas rikkusel on väärtus?
„Kerge rahakott teeb südame raskeks,“ ütleb inglise vanasõna. See tähendab, et inimesed, kellel on vähe raha, on närvilised ja murelikud. Nad peavad pidevalt mõtlema, kuidas maksta toidu ja elamise eest. Raha läheb vaja lastele riiete ostmiseks ning neile hariduse võimaldamiseks. Kui majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele anda suur hulk raha, kas nad siis oleksid muretud?
Vanarahvas on öelnud, et raha eest õnne ei saa. See tähendab, et rahaga ei saa rahuldada emotsionaalseid ega vaimseid vajadusi. Järelikult ei lahendaks suur varandus kõiki vaeste probleeme. Kuigi majandustõusu ajal, kui raha liikus kiiresti ning inimesed võisid endale lubada laenuga ostetud maja ja autot, justkui oldi õnnelikud. Tegelikult oli see lihtsalt üks hetk, mille ajal omati kallihinnalist vara. Kas see oli rikkus?
M. Todd on öelnud: „Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord.“ Ka varakus on lihtsalt üks seisund ja pealegi on sellel kindel väärtus, mida saab numbritega väljendada. Rikkus peaks olema midagi vaimselt väärtuslikku, aga samas ka hindamatut. Selle väärtus ei tohiks kahaneda üleüldise majanduslangusega ega kinnisvara odavnemisega. Mis võiks olla rikkus?
„Kui maad ja majad läinud käest, siis koolitarkus alles jääb,“ nii ütleb vanasõna. Majandustõusu ajal investeerisid paljud inimesed oma raha kinnisvarasse. Nad lootsid saada suurt finantstulu. Antonie de Saint-Exupéry’i raamatus „Väike prints“ ütles nimitegelane, et suured inimesed armastavad numbreid. Jõukad ostsid pigem aktsiaid kui läksid edasi õppima, sest teadmistel ei ole numbrilist väärtust. Nüüd majanduslanguse ajal kinnisvara hinnad langevad ja maksejõuetutelt võetakse majad käest, kuid teadmiste väärtus ei kahane ning neid ei saa keegi ära võtta.
Piiblis on öeldud: „Tarkus on rohkem väärt kui pärlid.“ Sellega mõeldi, et teadmised on väärtuslikum vara kui suur hulk raha. Paljud inimesed peavad rikkaks neid, kes omavad miljoneid kroone, suurt häärberit ja võimast autot. Raha väärtus võib langeda, maja maha põleda ja sõiduriist muutub vanarauaks ning nende asjade omanik jääb varatuks, kuid teadmised jäävad talle alles. Õpitu ja kogemuste varal saab ta oma elu uuesti ülesehitada, luua endale uue kodu ning tööga teenida raha.
Suur hulk inimesi ajab terve elu varandust kokku ja teise ilma minnes ei ole seda kuhugi panna, sest nagu vanasõna ütleb: „ Surilinal pole taskuid.“ Egiptuses ehitati vaaraodele püramiididesse varakambrid, kuhu pandi kaasa varandus, mida võis teises ilmas vaja minna. Neid kamberid rüüstati ning lõpuks jäi mumifitseeritud valitseja varatuks. Elu jooksul kogetu ja omandatud teadmised võetakse hauda kaasa ning keegi ei suuda seda surnult ära võtta.
Rikkuseks on tarkus, sest seda ei saa mõõta rahas, selle väärtus ei lange ajajooksul ja see võetakse hauda kaasa. Teadmisi ei saa numbritega hinnata, aga neid saab piiritult omada. Tarkust ei saa raha eest osta, vaid selle omandamiseks tuleb õppida ja vaeva näha. Varatu inimene võib olla vaimselt rikas, aga need, kes väärtustavad ainult raha, on vaesed kuniks nad saavad aru rikkuse mõistest.