Kuulmata sõnad

Ühe mehe pihtimus:

Tegin ühele tüdrukule väga haiget. Põhjustasin talle lugematul arvul pisaraid. Kõik see enese kesksusest. Elan vaid endale ja ei oska teistega arvestada.

Minul oli hea Liisuga koos olla ja temaga koos olles ei mõelnud ma üldse selle tüdruku peale, kellele ma haiget tegin.

See tüdruk, kes on minu pärast kurb. Ta on väga armas inimene. Hooliv, aus, siiras. Mulle tundub, et teda on maailmas, vaid üks eksemplar ja see ainuke eksemplar oli mul.

Mina ei osanud seda hinnata. Allusin oma keha tahtele. Ma ei osanud seda tüdrukut armastada. Vaid Jumal teab, kuidas ma püüdsin.

Karistan end siin autos. Ööbin külmas autos. Olen magamata ja väsinud. Peas kordab, vaid üks mõte „Kuidas ma sain sellele tüdrukule haiget teha“.

Ta uskus minusse, kui keegi teine seda ei teinud. Ta andis mulle võimaluse end muuta, selajal, kui keegi teine seda ei teinud. Ta armastas mind siis, kui mul ei olnud midagi. Ta oli alati mu kõrval. Ja mina allusin oma kehale ning tegin talle haiget.

Ma ei osanud teda kunagi tema vääriliselt armastada. Terve pika suhte jooksul ei saanud ma aru, milline aare ta on.

Alati on see nii, et alles siis, kui oled ilma jäänud, saad sa aru, mis sul oli.

Minul oli isiklik ingel. Ingel inimkehas. Naine, kes on iga mehe unistus. Ja minul ta oli. Aga mina tegin talle väga haiget.

Ta ei anna mulle seda andeks.

Ma ei saa kunagi heastada või olematuks teha seda valu, mis ma talle põhjustasin.

Ma ei olnud seda imelist naist väärt. Ta pani mind end tundma tähtsa ja väärtuslikuna. Seetõttu lasingi end oma kehal juhtida.

Nüüd, kui mul teda pole, tunnen end taaskord väärtusetuna. Mul ei ole midagi. Tema oli minu tugi. Aga mina ei osanud seda hinnata. Arvasin, et ta on koguaeg mu kõrval.

Tegin talle väga haiget, seades oma naudingu tähtsamaks kui tema, kui selle suhte, mis meil oli.

Mind ärritab mõte, et see aare on nüüd vaba. Et tema võib saada endale ükskõik kes. Kas see uus inimene oskab teda hinnata?

Ma ei taha lasta tal minna. Isegi kui ma ei oska teda armastada ega teda õnnelikuks teha, ei taha ma, et ta läheks.

Ta oli inimene, kes tegi minust parema inimese. Miks ma ei osanud teda armastada?

Kui keegi küsiks, kuidas ma sain talle nii teha. Ma vastaks, et ma ei tea. Need suve kuud Liisuga olid nagu uni. Mul oli üle pika aja hea olla. Ma ei tahtnud, et see lõppeks. Ma ei mõelnud mitte millelegi, sest mul oli hea olla. Arvasin, et see peabki nii olema, et mul peabki hea olema.

Ei saanud aru, et teen sellega kellelegi haiget.

Ja nüüd elan põrgus. Minu hea olemine ja hea enesetunne tõid teisele inimesele valu ja kannatusi. Ma ei tahtnud, et see nii läheks. Ma tõesti ei tahtnud.

Liisuga olles ma ei mõelnud. Ei mõelnud üldse.

See tundub nii karm karistus, et ma jään sinust ilma. Jah, ma ei vääri sind. Tegin sulle palju haiget.

Ja nüüd on minul valus.

Ma teen kõvasti tööd. Korjan palju raha. Aga sind ju selle eest osta ei saa. Sind ju rahaga ei meelita. Sa olid ainus  siis, kui mul polnud raha. Sa olid siis mu kõrval ja lihtsalt armastasid mind. Kuigi, kui aus olla, ka siis tegin ma sulle haiget.

See ongi põhjus, miks sa enam mulle ei andesta. Sest tookord sa andestasid ja pea 10 aastat hiljem põhjustasin ma sulle taaskord valu.

Mul on kahju, et ma nii tegin. Ma tõesti kahetsen seda. Ma ei saa teha olematuks juhtunut. Ma ei saa ära võtta su juba nutetud pisaraid, ma ei saa olla sulle toeks, kui sa seda vajasid. Ei saa ajas tagasi minna.

Sa olid pärl mu elus. Andsid mulle inimväärse elu. Uskusid minusse ja uskusid mind. Mina suutsin selle kõik hävitada.

Tegin haiget inimesele, kes on nii puhas ja siiras. Ainukesele heale inimesele.

Miks ma küll nii tegin? Ma ei tea. Ma tõesti ei tea.

Sa oled pettunud nüüd armastuses ja kogu meessoos.

Kui ma lubaksin sulle, et ma enam kunagi nii ei tee, siis see pole piisav. Olen eelnevalt tuhendeid lubadusi murdnud. Sul on täielik õigus mind vihata.

Kui ma vaid saaksin sinult võtta selle valu. Kui ma vaid saaksin ajas tagasi minna. Usu mind, ma teeksin seda.

Sinu armastus oli puhas. Sa olid naine, kelle eest tasub võidelda. Ja sa oled naine, kellele tegin palju ülekohut. Ma kahetsen seda. Kahetsen südamest, kuigi tean, et sa arvad nüüd, et mul polegi südant.

Palun anna mulle andeks Minny!

Rubriigid: Minny kirjutised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>