Üsna tihti küsitakse, et kuidas ma end tunnen. Või kuidas mul läheb. Seda nii tööl kui ka kodus. Ma ei saa ju neile öelda, mida ma tegelikult tunnen. Ja vaevalt nad seda ootavadki. Lihtsalt viisakusest küsivad. Ja seetõttu ütlen, et kõik on hästi. Nad lepivad mu vastusega ja ma ei pea mingeid valesid välja mõtlema ega midagi.
See “hästi” on ju hinnanguline. Ehk võrreldes minu päris halbade aegedega, läheb mul tõesti hästi. Ja niimoodi ma polegi valetanud, kui ma ütlen, et mul läheb hästi.
Aga nüüd vast tegeleks natuke ka kasulike asjadega.