Erinevad unistused

Eile rääkisin vanaemaga. Ta ajas mind taas natuke närvi, kuid ma püüdsin tema juttu võtta mitte liiga isiklikult. Püüdsin kuulata nagu võõras inimene. Lihtsalt kuulata.

Nimelt mu vanaema elas omal ajal Tallinnas. Talle väga meeldis siin. Tal oli ka südamesõbranna siin ja tema jaoks oli see kõik nagu paradiis. Nüüd ta soovib mulle samasugust elu. Et ma leiaksin endale sõbranna ja käiksin pidudel ja teatris (võtaksin istekoha teisele rõdule, sealt on hea vaade…).

Aga see pole see, mida mina tahan. Pealegi tänapäeva pidutsemised on hoopis midagi muud, mis tema ajal olid. Ma ei saa ju leida sõbrannat minevikust, ikka tänapäevast ju. Ma ei usu, et leidub noori, kes käivad ballidel ja teatris. Minu vanuse klassis võib ju olla, aga vaevalt nad enam vabad on.

Siis ütles mu vanaema, et ma peaksin koos oma korterikaaslasega (KK) väljas käima. (Milline kosjamoor :D ) Ma ei öelnud vanaemale, et KK-l on laps. Mitte, et see oleks segav faktor, vaid see teeks asjad keeruliseks.

Samas väljas käimine ei tähenda kohe suhet. Aga mina olen ju defektiga. Kipun armuma või kiinduma inimestesse, kes mulle tähelepanu pööravad.

Igatahes. Väljas käimine pole see, mida ma tahan. Linnaga tutvun ma omal käel ja mulle sellest esialgu piisab. Peale selle, pühendaksin ma oma vaba aega pigem õppimisele. Rumal nagu ma olen. Pean väga palju pingutama, et midagi meelde jääks ja et ma millestki aru saaksin… Mis teha, mõnel lihtsalt pole seda annet.

Töö juures oli ka mingi koolitus ja nüüd tuleb veel test ka. Ma ei tea, kuna ma selleks õpin. Mulle on ikka öeldud, et jää ikka sinna tööle, kasvõi poole kohaga. Aga kuidas? Kust ma selle aja võtan, seal on ju need koolitused ja testid ja kontrollid jne… See ei ole ainult töö… Ma ei jõua ega jaksa enam. Tahaks suure pingutuse eest ka raha saada. Hetkel ma rügan nagu segane, kuid oma kuu palgast ei suuda ma katta oma elementaarseid kulutusigi (elamine ja söök). Pealegi ostan ma rohkem kui eelarve lubab, sest töökoht on kaugel ja vahel tekib jänu (kuid seda ei saa eirata), siis lähengi poodi ja ostan juua… Ma ei oska arvestada ju kui palju mulle tööd antakse. Nt esimesel päeval pidin ma üksi terve kaupluse põranda tolmuimejaga üle tõmbama. Tavaliselt on see kahe inimese töö, kuid töötajaid on vähe. Tund aega ma rabelesin nagu meeletu. Tilkusin higist. Kusjuures oma isikliku särgiga, sest hommikul polnud mulle särki anda. (Kuigi ma käisin kaks päeva varem ja ütlesin, et tulen esmaspäeval… küsisin juba toona asju…).

Ja nüüd lippan ma jälle tööle. Ei taha… Ma ei kujuta ette, mis tänasest saab. Seal tehakse plaane, aga neist ei peeta kinni. Pidevalt muudetakse. Seega pole oluline, mis paani on pandud. Tegelikust olustikust saab aimu alles siis, kui olukord käes. Tule leppida või harjuda, mis muud. Eks ma siis püüan harjuda.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Erinevad unistused

  1. Madis kirjutab:

    Selline vanavanemate/vanemate poolt surutud soovid ja tegevuste soovitused on vägagi tuttavad :) . Soovivad ehk parimat aga enamasti on lihtsalt mingi kindel unistus või soov täitmata jäänud . :) Jõudu ja jäksu tööl :)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Minu vanaema puhul on see, et ta kunagi neiupõlves elas Tallinnas ja ta igatseb oma noorust või toda aega tagasi. Ja kuna talle see väga meeldis, siis ta arvab, et mulle meeliks ka selline elu. Kuid isegi, kui mulle selline elu meeldiks, siis ajad on nii palju muutunud, et ma kohe mitte kuidagi ei saaks elada nii nagu vanaema omalajal elas. Kuid vanaemale on nii raske selgeks teha, et temaaegne Tallinn ei ole praegune Tallinn.
      Varem ta pole nii tugevalt oma soove mulle peale surunud. Aga ju minu kolimine Tallinna tuletas talle vanad mälestused meelde (ajaga kaovad halvad mälestused) ja nüüd ta vist püüabki oma toonast ela elada läbi minu.
      Tööle oleks jah jõudu ja jaksu vaja. :D Oled nii ületöötanud, et see viimane nädal tundub mulle tõelise katsumusena. Eile öösel ei saanud magada ka, sest nagu silmad sulgesin nägin, kuidas ma teenindan kliente. Õnneks täna sain magada. Seega asi vast muutub väheke helgemaks.
      Kuid jah. Mul on viimane nädal tööl (loen päevi, kuna see etapp saab läbi) ja siis nädala jagu puhkan ning siis hakkan hoolega õppima.

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>