Erinevad valikud ja seetõttu ka erinevad tulevikud

Ma olen ikka oma valikute juures. See on vist selle eluetapi n-ö kiiks või suundumus, seisukoht. Igatahes… Leidsin taas ühe artikli, mis jäi mulle silma ja kohe tekkis arvamusi ja mõtteid ning tahtsin need siia kirja panna.

Hästi tuttav teema oli seal. Valik, kas minna edasi õppima või mitte? Kui minna, siis minu võimaluste juures, millest tuleb loobuda? Väga paljust. Kuid mida ma tulevikus võidan või mida ma võin võta? Siin kohal tuleb meelde viimases rahanduse loengus õpitud optsioonide teooria… Oleks aega, siis kohe rakendaks seda siin… Aga jah.. las olla…

“Ühtede jaks võimaldab vaid sööki-jooki sisse võtta ja õige natuke pingutada. Teistele aitab kolme-neljatunnisest unest, et säilitada normaalne töövõime. Esimese poole inimesed kipuvad oma valikutes jääma lihtsat ja kiiret sissetulekut kindlustavasse mugavuse tsooni. Teise poole inimesed aga edasipüüdlikkuse tsooni. Algul vaatavad esimesed teistele ülalt alla: «Mina lähen reede õhtul Hollywoodi, võtan sealt kaaslase ja veedan toreda nädalavahetuse. Naerukoht, et keegi tuubib pooltühja kõhuga.»“ (Habakuk, 06.12.2013)

Siin jäi mulle silma mõte, “keegi tuubib pooltühja kõhuga”. Mina vahel ka, kuid seda mitte otseselt rahapuuduse tõttu, vaid muud asjad ka… (ajapuudus, liigne pekisus ja vähene liikumine jne..). Kuid, viies seda mõtet edasi, siis… Ma ei käi reisimas ega väljas. Teatavaid asju ma endale lubada ei saa. Riideid ma endale ei osta. Minimeerin oma vajadused ja keelan endale kõik luksuse (k.a mehe ja lapsed). See on minu valik.

Homme on klassikokkutulek. Mõnel on laps ja mees, mõnel on haridus ja laps ja mees, mõnel on töö, kodu ja auto jne… Mul on kass, õppimine ja 10 eurot pangaarvel, vanad riided ja halvast toitumisest hõredaks jäänud juuksed… See on olnud minu valik. Minu valiku tasu on (loodetavasti) tulevikus. Kuna hetkel on periood, kus ma ise ka kahtlen oma valiku õiguses. Mõtlen, et kas see ikka oli õige valik, äkki oleks pidanud tegema midagi teisiti, äkki peaksin tegema praegu midagi teisiti, selliste mõtete juures saab mul seal koosviibimisel raske olema.

Aga ma püüan mitte mõelda ja nautida igat hetke, mis mul on. Võtta kõike nagu võimalust… Sest kui jätta kõrvale raha, uhkus, teistest parem olemine, taandada kõik … siis jääb alles elu… Tegelikult peaksin ma olema õnnelik, et mulle on antud võimalus elada. Kellelgi ei ole ju kaarti ega manuaali elu kohta. See on avastamine ja kõik teevad selle juures vigu. Mõni teeb neid rohkem ja mõni vähem. Aga selles elu mõte ongi. Kasuta ressursse, mis sul on ja vali võimaluste vahel, mis sul on. Kui vigu teed, siis tagasi minna ei saa. (Elu on nagu teater, aga ilma eelproovita… kohe ja lavale…). Kuid saad kogemuse ja edasi liikuda… Seegi pole halb variant.

Aga selle artikli juurde tagasi… Nüüd see kasina elu tasu. “Kümne aasta pärast on rollid vahetunud. Kahekümne aasta pärast veel enam ja siis on mugavustsoonist startijatest saanud negatiivsest energiast pulbitsevad inimesed, kes süüdistavad kõike peale iseenda. Valitsus, ülemused, üleüldine ebaõiglus on võtmesõnad. Mugavustsoonist startijatele sobib sotsiaaldemokraatlik maailmavaade. Rikastelt-edukatelt tuleb ära võtta ja vaestele-ebaedukatele anda. Teiste sõnadega: lollid olite, et nooruses pingutasite. Pingutage edasi. Meie töö seisneb selles, et valime sotse. Edasi on meie ülalpidamine juba nende asi.” (Habakuk, 06.12.2013)

Seal artiklis on kirjutatud ka vaesusest ja rikkusest ning tarkusest ja rumalusest. Need on mulle väga isiklikud ja hellad teemad. Neid ma siin ei käsitle… Tunnen, kuidas mul veri keeb ja ma pole absoluutselt erapooletu ega objektiivne. Olen selles küsimuses väga subjektiivne ja emotsionaalne.. ja just selle viimase pärast ma seda teemat ei käsitle…

Habakuk, M., 2013. Madis Habakuk: õpetame vaeseks olemist [Online] http://arvamus.postimees.ee/2621822/madis-habakuk-opetame-vaeseks-olemist [06.12.2013]