Riik on oma kodaniku nägu

Meil on ülekaalus inimesi, kes elavad üle oma võimete. Usun, et ka riik on seda nägu. Jah, riigivõlg on väike (võrreldes teiste riikidega), aga me hoiame kokku ja teeme seda kõige nõrgemate pealt.

Kodanik rahuldab esmajärjekorras uhkete, kallista asjade vajaduse. Ostetakse auto, siis telefon, siis riided ja veel pudi-padi, mõni vaatab veel reise ning siis hakatakse alles vaatama, kus saaks, võiks elada, siis võetakse ligi mõni elamispaik, aga seal on oluline, et see asuks prestiiž←es kohas ja näeks võimalikult kallis välja. Ning kõige lõpuks vaadatakse, kas lastele ka midagi lubada saab.

Mõni lapsevanem investeerib lapse koolidesse ja trennidesse, kuid seda mitte lapse tõttu, vaid pigem sellepärast, et prominentide võsukesed käivad seal või, et naabrile näidata, kui palju nad ikka oma lastest hoolivad (= kui palju RAHA nad lastesse investeerivad).

Investeeritakse välistesse asjadesse, tahetakse naabrist parem olla ja alles siis vaadatakse, kuidas nõrgemad hakkama saavad ja kas nende jaoks ka mingit ressurssi on. Elatakse üle on võimete ja üle oma ressursside.

Ma muidugi pole statistikat vaadanud ja ma ei tea, kas numbrid ka seda näitavad. Kuid ma kirjutan oma kõhutunde järgi, nii nagu mulle asi tundub.

Mina tajun, et riik investeerib valdkondadesse, kus on lootust olla naabritest parem, paista silma. Siis on kõiksugused ausambad ja uhked asutuse hooned (loe: väline ilu) ja lõpuks siis vaadatakse, kas toetusteks ka midagi jääb. Toetustes kohapealt ei investeerita eriti innovatsiooni, ei otsita uusi lahendusi, vaid kasutatakse seda tavapärast rahajagamise süsteemi. Ja toetusi püütakse ka nii jagada, et paista silma. Kui selle jagamisega silma ei saa paista, siis ei jagata. Nt isapuhkus (seda vist enam pole), aga see oli eriline, sest teised riigid seda ei maksnud. Lapsetoetus, see on väike, sest teised riigid maksavad ka ja me ei suudaks sellega kunagi silma paista, seega niimoepärast natuke jagatakse (kuigi Ameerikas ei saa midagi, meil on siin selle kohapealt luksus).

Riik tahab olla heaoluriik, palju toetusi (see on õilis eesmärk), kuid samas selliseks luksuseks meil raha ei ole. Arvestades meie vaesuse astet ja väiksust, siis vaeste vajaduste katmiseks toetustega peaksid kõik tuluteenivad inimesed 100% oma sissetulekust riigile andma. Isegi rohkem, tuleks käia kahel töökohal ja välismaal tööl ka lisaks. Mõni eeskujulik kodanik püüabki nii teha, käib kahel kohal tööl ja veel välismaal ka ning toob kõik oma välismaa raha ka siia.

Nii. Mida ma (kodanikuna) saan teha. Riik andis mulle tasuta hariduse. Tegelikult on see suur asi, aga ma ei oska vist seda hinnata. Selles mõttes, et õiglane oleks, kui ma investeeriks oma teadmised riigiheaks. Toodaksin siin Eestis tule või vähemalt käiskin oma makse siin maksmas.

Aga mul on plaanis välismaale minna ja ma mõtlen isegi jäädavalt minemise peale. Ma tunnen, et hariduse ja teadmised ma saan, kuid keskkonda nende rakendamiseks mul pole. Kui mina selle kooli läbi saan, siis selleks ajaks on mu võlad/laenud nii suureks kasvanud, et Eestis ma neid tasa ei teeni. Vähemalt selle elu jooksul mitte.

Ma võin ju siin ettevõtte luua, kuid siin ei ole ettevõttel kasvuruumi. Pole kliente ja pole ressursse. Need on kõik väga kaugel: Hiina, Ameerika, Saksamaa.

Venemaal on lahe, varsti on nad tagasi raha tekkimise juures ning teevad barter tehinguid, selline antiik-riik… Liiguvad sinna Robinson Crusoe süsteemi poole, ise teevad ja ise kasutavad ära ka… (Tegelikult on see vale väide, aga ma ei viitsi õpikust seda õiget kohta lahti võtta ja üle vaadata, et täpsustada oma mõtet. Ma liialdan, nagu ikka. Minu põhi idee on selles, et väliskeskkonnaga kaob kontakt ära. Väljast sisse ei lasta (keelavad teised riigib ja keelab ise) ning ise ka välja ei anna (teised riigi ei osta ja mõndasid asju nad ise ei paku/ei anna)).

Lisan veel selle, et oma erialast tööd ma siit ei leia. Vaja on kogemusi ja inglise keele oskust. Minul on pakkuda vaid erialased teadmised ja tohutu huvi selle eriala vastu ning õppimise ja arenemise soov. Nemad otsivad majandusharidusega tõlke, keeletadlasi. Mõistetav, sest me oleme ju teiste riikide ettevõtete n-ö tagatuba. Vahendajad, käskude täitjad, sobitujad, aga mitte loojad.

Jätan siin oma mõtted katki. Võib-olla kunagi jätkan, kuid ma olen ka varem selliseid poolikuid postitusi teinud… Mis teha, elu on kiire ja kõike ei jõua.. :D

Rubriigid: Minny majandusnurk. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Riik on oma kodaniku nägu

  1. Roland kirjutab:

    Miks riik nii rumal on, et annab kõrghariduse, mis viib kodaniku riigist lahkumiseni?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Arvatavasti ilma kõrghariduseta läheksin ma ka, kuid teistel põhjustel. Aga riiki juhivad ju erinevad inimesed (erakonnad). Seal on nagu ideede turuplats, kelle idee peale jääb see teostatakse. Kuna puudub ühtne, selge, konkreentse eesmärk, siht (eesmärgid, sihid) ja omavahel koostööd ei teha (mitte üheski etapis), siis võetaksegi vastu natuke nagu läbimõtlemata otsuseid.
      Teine hirmutav asi on see avalikus kohas alkoholi tarbimine. Võib-olla on need uudised mõjutatud ja see statistika lihtsalt kogutakse taha (numbritega saab alati ju mängida).. nt 0,01 promilli võib-olla varem ei märgitud “joobes peaga ujumas”, kuid nüüd pannakse see selle kriteeriumi alla ja niiviisi need numbrid kasvavadki. Kuid ma olen mõjutatav ja ma arvan, et see seadus on süüdi selles ujumissurmade kasvus. Targad, mõistlikud pead on riigist lahkunud ja need “rumalamad”, “need teised” vajaksid, et riik täidaks lapsevanema ülesandeid. Nagu turvavööga. Üksi sõites on see ju enda asi, kas võtan selle riski (ilma turvavööta avarii ja surm) või mitte. Aga tehti kohustuslikuks ja seda nõutakse. Riik nõuab, et iga üks kaitseks oma elu (ja teiste elu ka) ja käituks turvaliselt.
      Samas alati ei saa kõike ettenäha ja siis muutubki seadusloomega riik nagu katselaboriks. Võtame vastu, vaatame, mis saab ja siis vaatame, kuidas asja parandada. See kõlab pahasti, aga näib küll seda moodi. Kuid kui teha uusi asju (mida varem pole tehtud), siis ei ole statistikat, kogemust ja polegi nagu teist võimalust, kui ainult proovida mis juhtuma hakkab.

Leave a Reply to Roland Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>