Veel midagi

Esmalt pisike kommentaar. Mul on konto OkCupid-s ja Flirtic-s. Sealt tuleb väga palju teateid, mõlemast. Kellele meeldin, kes on kirjutanud. OkCupid-s on mul üks vana pilt endast. Nägu ainult. Aga Flirtic-s on üks teine pilt. Seal pole mind üldse, üldse inimest pole. Ja kui ma saan kirja, et keegi soovib sinuga kohtuda, siis tundub see nii kummaline (annan aadressi, koordinaadid, kus see paik või objekt asub, mis pildil on?)… Selles mõttes, et ma suudan mõelda, vaid ühele eesmärgile, mis on (võib olla) sellel noormehe peas, mõtteis.

Flirtic-s pole ma peale oma vanuse midagi kirjutanud. Ei haridustaseme ega millegi muu kohta…. Aga las olla…

Igatahes…

Mulle meeldib see noormees. Mulle meeldib tema sõnum.

Ära anna alla. Ka siis mitte, kui sa ei ole saavutanud täpselt seda, mida soovisid ega ka siis mitte, kui sul ei ole neid omadusi või oskusi, mida on sul vaja oma eesmärkide saavutamiseks.

Jah… Nüüd ma teen seda, mis mulle ei meeldi, et ma teen… Aga… Teen ikkagi.

Tallinna R kirjutas mulle: “sul on tõesti vilets inglise keel ja selle mõistmine“. See tegi haiget ja muutis mind ettevaatlikuks (tema suhtes). Ta ütleb, et on aus ja otsekohene. Jah. Seda ta on. Aga… Esiteks, ma ei küsinud temalt seda (ta viska selle lihtsalt teksti sisse). Teiseks ma olen ise mitmel korral öelnud, et ma ei oska inglise keelt ja üks oli tema, kes kirjutas, et kindasti oskad küll (ma täpset sõnastust hetkel ei hakka otsima).

See olustik, kus ta seda ütles tekitas minus tunde, et ta tahab mind halvustada, mulle ette heita minu vigasid, tahab mulle haiget teha, tahab mind ebakindlaks muuta. (Tal võis selleks olla õigus, sest ma tegin talle haiget. Mitte tahtlikult, aga… läks nii.)

Aga minu nägemus olukorrale oli see, et alguses ta toetas mind, ütles, et pole mu inglise keelega midagi nii halvasti, et ma ainult räägin nii. Siis saab ta mulle lähemale, saab mu toetuse ja siis virutab ta mulle täpselt sinna haigesse kohta nii, et ma kukun pildituks ja kaotan sihi.

Jah, ta sai sellega hakkama. Kuna ma unistan New Yorgist ja inglise keel on ülioluline selle unistuse juures. Jah, ma ei oska seda. Jah, olen saanud selle tõttu väga mitmel korral eitava vastuse tööle kandideerimisel. Koolis, ülikoolis on jäänud mitmed tulemused kehvemaks inglise keele mitte oskamise tõttu. Mul ei ole enda vabandamiseks suurt midagi. Ise olen süüdi, et ei oska, ise tegin valesid valikuid.

Tunnistan, et mul on suur hirm New Yorki minemise mõtte ees. Kardan seda inglise keelt ja mitte hakkama saamist. Ja pärast Tallinna R-i “ausust ja otsekohesust” olin ma ikka täitsa audis (omadega läbi). Mõtlesin, et mida ma teen. Äkki peaksin ma oma unistuse maha matma. Siis mõtlesin, et äkki see oligi tema eesmärk.

Aga pärast seda videot ja selle noormehe sõnumit. Ma tean, et ma saan hakkama. Ma olen ju ka varem end ületanud. Tuleb lihtsalt endasse uskuda. Panna paika eesmärgid ja plaan ja hästi kõvasti töötada.

Eesti keele lõpukirjandi sain ma ka ju 20 punkti, kuid siis õppisin iseseisvalt ja teisel korral sain 74 punkti. Täitsa uskumatu. Aga ma saan hakkama. Alati olen saanud.

Ma ei vaja oma ellu inimesi, kes löövad mulle kaikaid kodaratesse, kes löövad mulle noa selga siis, kui ma olen haavatav või kes üldse löövad noa selga.

Tahtsin lihtsalt tuletada meelde, et iga inimene on tähtis ja iga unistus on tähtis ning unistamist väärt. Ja mitte kellelgi ei ole õigust lõhkuda teise inimesi unistusi ja soove ega lüüa kõikuma teise inimese enesekindlust. Kellelgi pole õigust rünnata teise inimese enesekidlust. Mulle sellised inimesed ei meeldi, kes nii teevad.

Loodan, et minu mõttekäik annab julgust ja jõudu neile, kelle enesekindlus on löögi all. Pidage vastu sõbrad. Ärge laske ega lubage endaga nii teha. Tean, et see on raske. Eriti siis, kui enesekindlus on peaolematu. Aga teadke, et mina usun teisse. Te saate hakkama, sest mina ju sain ja kui mina saan, siis saate teie ammugi. Ja tegelikult ka. Oleme kõik koos veidrikud.