Ma olen väsinud

Ma olen nii väsinud. Silmad on punased. Kurk on peaaegu valus ja mul pn peaaegu nohu. Ma tunnen, et päris haigestumisest puudub väga väike samm. Usun, et pärast tänast loengut olen ma haige. Siis käin ja nohisen nädal aega.

Koolis on enamus haiged ja nad käivad loengus ja kui loeng lõppeb, siis ma tunnen, kui palju baktereid (viiruseid) õhus on. Tuulutada ei saa ju, sest kül on…

Tahtsin täna magada kauem, aga kell helises 5:00, panin selle kinni, siis hakkas kass kõrva ääres kräunuma ja minult tekki pealt ära kiskuma. Ma vihastusin ja läksin pesema. Kass võttis mu sooja pesa ja magas edasi… (Vastik lemmik.) :D

Unes nägin ma juba, et ma ei saanud oma kodust tööd valmis. Nii õudne on näha oma hirmude realiseerumist. Samas see natuke paneb pingutama. Ei taha, et see reaalsuseks saab ja samas on positiivne see, et ärgates ma taipan, et mul on veel aega, et see asi parandada ja see kodutöö valmis teha.

Magistritöö peale mõtlen ka. Aga vist ei peaks veel. Tekitan vaid lisa pingeid.

Midagi võiks minna hästi. Siis läheks tuju ka paremaks ja õppimine hakkaks edenema. (Ma loodan.)

Piilusin jälle Tartu R-i Facebooki kontot. Ta on pilti muutnud. Aga üldiselt ta infi väljapoole ei näita (st me pole seal enam sõbrad). Mõnes mõttes on see hea.

Olen mõelnud, et kirjutaks talle. Äkki ta suudab mu tuju paremaks teha. Kuid siis mõtlesin, et kui tal on naine, siis see teeks mu tuju veel hullemaks ja keskendumise. Seega, las jääda nii nagu on…

Olen käinud jalutamas. Püüdnud päikse käes viibida. Väljas on hea olla, aga nagu ma koju jõuan, siis kohe olen ma loid ja närviline ja kõik muud negatiivsed asjad.

Mul on vaja veel natukene pingutada. Õige natukene veel.

Ma olen nii suure tee juba läbi käinud. Patt oleks asi nüüd pooleli jätta või maha visata. Aga kust ma seda energiat ja tahet võtan, seda ma ei tea.

Flirticus, üks tüüp loobus. St enam ei suhtle, sest ma ei andnud oma Facebooki. Ma arvan, et selle pärast ei suhtle. Aga vahet pole. Äkki oligi mingi jama tüüp, nt naistemees…

Ühe tüübiga suhtlen. Sellega, kes alustas juttu sellest raud-moodustisest. Aga temaga hakkab nagu jutt otsa saama. Ma vist peaksin tema kohta küsima, aga ma ei oska tema kohta küsida. Ma koguaeg mõtlen, et teiste elus pole ilus sorida ja seetõttu ei küsigi. Isegi kui mind miski huvitab. Aga noormees võib mõelda, et mul pole huvi… Tema suhtes võib-olla polegi huvi. Võib-olla sai see huvi otsa… Ma ei tea…

Igatahes, Flirticus on asi paika loksunud. Võõrad, st uued inimesed enam ei kirjuta. Minu hinne seal on hakanud langema. St hinne mu pildile.

See mind väga ei morjenda, aga kui see plekist moodustise keskmine on kõrgem kui minu päris pildi oma, siis hakkan ma küll nutma. :D Siis võtan oma pildi maha ja hakkan end häbenema. :D Väljas enam ei käi ja hakkan end varjama. :D

Rubriigid: Blogi prügikast, Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>