See PUA hakatis käis mulle pinda kohtumisega. “Kuna me kohtume”, “me peaks ikka kohtuma” jne… Mul hakkas juba piinlik koguaeg ära öelda, seega tegin pakkumise, et laupäeval kell 12-ajal ja Kristiine keskuses. Kokkulepe sai tehtud umbes nädal tagasi. Ta veel kirjutas, et kirjutas selle endale ülesse.
Mina tegin nedale ilusa meigi ja pesin juuksed ära ja puha… Kirjutasin talle, et kas tal on kohtumine veel meeles. Ootasin 10-15 min vastust. Aga seda ei tulnud, siis kirjutasin talle, et ta vist unustas ära, et pole hullu, et ikka juhtub.
Käisin siis üksi kakaod joomas. See kohvik, mille ma Kristiine keskuses välja valisin, on pensionäride kohvik. Ainult mutikesed istusid seal ja siis mina ka. 
Vot sinna ma kuulun. Peaksin vist pensionäride tantsurühmaga liituma ja kudumisklubiga.
Jõin oma kakao ära ja kugistasin ühe saiakese ka. See saiake oli kallis (1,50 eur), enam ei võta. Järgmine kord piirdun vaid kakaoga.
Täna oli seal teenindus palju halvem. Ma tundsin, et ma segan oma olekuga klienditeenindajat. Ebamugav oli seal olla…
Aga… Bussipiletit ei raatsinud osta. Seega ma jalutasin Kristiinesse ja tagasi tulin ka jalgsi ja tee peal ostsin ka kassile kaks liiva. Homme plaanin veel kaks osta.
Nii… Ja koju jõudes mõtlesin, et mis huvitavat vabandust see PUA kasutab. (Ta ei helistanud ka, ma ka ei helistanud talle. Ma ei ole veel nii meeleheitel, et hakkan mingi nolgi peale oma kõneaega raiskama.)
Ma kujutasin juba ette kuidas ta hakkab vingerdama ja rääkima, et möödunud laupäeval pidi kohtumine olema ja kuidas tema ikka mind ootas ja kuidas ma teda alt vedasin. Või midagi muud põnevat.
Aga mitte midagi sellist. Tema versioon. Temal kukkus töö juures telefon maha ja läks katki ja nüüd pidi uue ostma ja enam tal minu numbrit pole. Seega ei saanud ta ka helistada… (So sad!!) 
Ma olen üsna kidel, et ta telefoniga on kõik korras. Et tal on sama telefon ja seal on tal see koera video, mida ta naistele näitab.
Kusjuures. Ma ei plaani talle oma numbrit anda. Seega… Kui ta juhuslikult peaks mulle helistama, siis kust ta mu numbri sai. Jah, ta saab varasemaid vestlusi üle vaadata, aga miks ta seda siis varem ei teinud…
Kogu loo moraal on see, et isegi teise võimaluse andmine on liiast. Kui inimene tundub esimesel korral ebameeldiv ja võlts, siis tuleks edasi liikuda. Teist võimalust andes ei muutu asi paremaks.
Need PUA võtted töötavad küll, aga oluline on ajastus ja olustik. Antud juhul mul puudus tema suhtes igasugune huvi. Seega, kui ta eirab mind või laseb mul oodata või teeb seda negging asja, siis ma lihtsalt lõpetan temaga igasuguse suhtluse.
Miks ma temaga suhtlesin? Viisakausest. Püüdsin olla viisakas. Kuna minu suhtes on tehtud ennatlikke järeldusi, siis soovisin anda talle teise võimaluse. Et ta saaks näidata enda inimlikumat poolt… Ma oleksin võinud ju talle ka seda öelda, miks ma olen nõus kohtuma…
Igatahes… Tema on minu tutvuste nimistust kustutatud. Telefoni numbrit ma esialgu ei kustuta, sest äkki ta “leiab” mu numbri ja helistab, siis ma tean, kellega räägin või ei vasta üldse sellele kõnele.
Las, aga elab oma PUA elu ja õpib.
Homme pidin ma A-ga välja minema. Jah, ma tean. Kõlab nagu kaks päeva järjest kohtingud ja erinevate meestega. See kõik oli juhuslikult. Ja võib-olla A ka ei ilmu välja. Mine tea, äkki mingi viirus.
PUA-ga oli kohtumine väga ammu kokku lepitud. Kuid A ise küsis eile või üleeile, et ka me äkki läheks välja ja avastaks uusi kohti Tallinnas või selle lähiümbruses. See oli nii ootamatu.
Tema oli see, kes tõi mu nii ootamatult koju. Ja ta on hästi arg poiss. Ei räägi eriti. Ja tundub, et ta ei tunne end minu juuresolekul mugavalt ega kindlalt. See muudab minu ka natuke ebakindlaks. Ja siis me oleme nagu kaks teismelist, kes on just kohtunud. Peidame pilke ja vaatame nt prügikasti ning pingutame meeleheitlikult mingeidki jututeemasid välja.
Ma olen selleks kõigeks juba nii vana. Kui aus olla, siis ega ma eriti ei taha välja minna, ei tahtnud täna ja ei taha homme ka. Aga ma lubasin. Ja ma ei tahaks A-le ära öelda, sest mulle tundus, et ta kogus selleks julgust väga pikkaaega, võib-olla tegi seda esimest korda. Ma püüan teda julgustada ja tema enesekindlust tõsta. Äkki leiab endale veel naisegi tänu sellele, et ma teda n-ö treenin ja julgustan.
Ja kolmas põhjus, miks ma seda teen on see, et ma pean end sellest mugavustsoonist välja kiskuma. Inimestega tuleb suhtlema hakata. Kui H läheb eksi juurde või uue pruudi juurde, siis jään ma üksi. Ma peaks mingigi tutvusringkonna enda ümber looma.